Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond oli Tallinna Tehnikaülikooli ehituserialade väljaõppega seotud akadeemiline struktuuriüksus.
1936. aasta juunis asutatud Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikainstituudi (TTI) kolmest osakonnast üks oli ehitusosakond.[1] Osakond asutati 1. juulil ja sai oma käsutusse ruumid endises Vene-Balti laevatehase haldushoones[2]. Õppetöö algas 16. septembril[3]. Peaaegu pooled instituudis õppijatest olid ehitusosakonna üliõpilased[4]. Õppeaja pikkus oli neli aastat (so 8 semestrit), millele lisandus 9. semester diplomiprojekti koostamiseks[5].
Ehitusosakonna nimetused[muuda | muuda lähteteksti]
- Tallinna Tehnikainstituudi ehitusosakond (1. juuli 1936 – 31. detsember 1937)
- Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond (1. jaanuar 1938 – 9. oktoober 1940 ja 30. september 1941 – september 1944)
Ehitusosakonna struktuur ja juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]
Osakonda juhtis osakonnakogu, mille moodustasid kõik osakonda kuulunud õppejõud. Osakonnakogu valis professorite ja dotsentide hulgast osakonna juhataja[6]. Koos TTI nimetuse muutmisega muutus alates 1. jaanuarist 1938 ka tehnikaülikooli struktuur. Moodustati teaduskonnad ja õppetöö paremaks korraldamiseks jagati need omakorda osakondadeks. Ehituse suunal jätkas ehitus- ja mehaanikateaduskonna koosseisus ehitusosakond, millel aga halduslik juhtkond puudus[7].
Osakonna alglülideks olid professuurid ja dotsentuurid (õppetoolid). Samal ajal eksisteerisid tehnikaülikoolis õppe- ja uurimistöö oluliste üksustena veel laboratooriumid, millest hiljem kujunesid välja kateedrid.[8]
Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal[muuda | muuda lähteteksti]
1940. aasta suve sündmused lõid segamini ka elu tehnikaülikoolis, kõike asuti aega viitmata allutama uute võimude tahte alla.[9] 1940. aasta augustis töötas Eesti NSV Hariduse rahvakomissariaat välja abinõude plaani vabariigi kõrgkoolide töö ümberkorraldamiseks uutel, nõukogulikel alustel. 9. oktoobril 1940 kinnitas Eesti NSV valitsus "ENSV Tallinna Tehnikaülikooli ajutise põhikirja". TTÜ uuenenud struktuuris loodi teaduskondade koosseisus kateedrid.[10]
Saksa okupatsioon (1941–1944)[muuda | muuda lähteteksti]
Saksa okupatsiooni ajal sai tehnikaülikool endise nimetuse tagasi (TTÜ). Õppejõudude ja üliõpilaste arv vähenes. Õppetööd alustati alles 1942. aasta veebruaris. Kateedrid kaotati. Ehitusosakond ehitus- ja mehaanikateaduskonna koosseisus jätkas tegevust. Ehitusosakonna üliõpilased jagunesid konstruktsioonide, teede ja vesiehitiste suuna vahel.[11]
Osakonnajuhatajad[muuda | muuda lähteteksti]
- Vladimir Paavel (1936–1937)
- Alates 1938. aastast osakonnal administratiivne juhtkond puudus
Ehitusosakonna professorid[muuda | muuda lähteteksti]
- Leo Jürgenson, ehituskonstruktsioonide ja tsiviilehitiste erakorraline professor (alates 2. juulist 1936[3])
- Ottomar Maddison, tehnilise mehaanika ja raudkonstruktsioonide korraline professor (alates 2. juulist 1936)
- Oskar Martin, teedeehituse professori kohusetäitja (alates 2. juulist 1936)
- Vladimir Paavel, veemajanduse ja vee-ehitiste erakorraline professor (alates 2. juulist 1936)
Esialgu jäi puu-, massiiv- ja raudbetoonkonstruktsioonide professuur vakantseks. 1937. aasta suvel kuulutati see vabaks. Kohale kandideeris Dresdeni Tehnikaülikoolis ehitusinseneri hariduse omandanud August Komendant, kes oli viimastel aastatel kiiresti tõusnud Eesti üheks hinnatumaks raudbetooni asjatundjaks. Hoolimata arvustajate Oskar Martini ja Vladimir Paaveli tunnustatud hinnangust Komendandi inseneritegevusele, jäi professuur täitmata.[12]
Ajutiselt, kuni mehaanikaosakonna loomiseni, kuulusid mehaanika erialadega seotud õppejõud ehitusosakonna koosseisu.[13]
Erialad[muuda | muuda lähteteksti]
Ehitusosakond oli tehnikaülikooli suurim ja valmistas ette diplomeerituid ehitusinsenere viiel erialal[8]
- teedeehitus
- hüdroehitised
- tsiviilehitus
- sillad ja ehituskonstruktsioonid
- teaduslik uurimine (laboratoorne uurimine)
Pärast ümberkorraldusi 1938. aastal vähenes ehituserialade arv kolmele[8]:
- ehituskonstruktsioonid
- tee-ehitus
- hüdrotehnilised ehitised (vesiehitus)
Lõpetajad[muuda | muuda lähteteksti]
1936. aasta lõpul andis ehitusosakond esimese lõpetaja. Selleks oli 1932. aastal Tartu Ülikooli tehnikateaduskonnas õpinguid alustanud Hugo Oengo. 1939. aastal lõpetasid Tehnikaülikooli kiitusega Heinrich Laul ja Evald Vaino. 1940. aastal ehituseriala lõpetajaid ei olnud.[8] Saksa okupatsiooni ajal lõpetas TTÜ 1942. aastal 5, 1943. aastal 11 ja 1944. aastal 18 üliõpilast[14].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Eesti Vabariigi Tallinna tehnikaülikooli aastaraamat I". Faksiimiletrükk. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 1998. Lk 9.
- ↑ Vahur Mägi. "Adraseadmise aeg. Tallinna Tehnikaülikool 1918–1940". Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2008. Lk 139.
- ↑ 3,0 3,1 Vahur Mägi. "Adraseadmise aeg. Tallinna Tehnikaülikool 1918–1940". Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2008. Lk 143–144.
- ↑ Vahur Mägi. "Adraseadmise aeg. Tallinna Tehnikaülikool 1918–1940". Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2008. Lk 152.
- ↑ "Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986". Koostanud Mati Graf. Tallinn: Valgus, 1986. Lk 63.
- ↑ "Eesti Vabariigi Tallinna tehnikaülikooli aastaraamat I". Faksiimiletrükk. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 1998. Lk 12–13.
- ↑ "Eesti Vabariigi Tallinna tehnikaülikooli aastaraamat I". Faksiimiletrükk. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 1998. Lk 52.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 "Ehitusinsenerid TPI-st". Koostanud Valdek Kulbach, Armas Luige, Enno Soonurm. Tallinn: Valgus, 1986. Lk 31–32.
- ↑ "Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2003". Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2004. Lk 73.
- ↑ "Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986". Koostanud Mati Graf. Tallinn: Valgus, 1986. Lk 80–81.
- ↑ "Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986". Koostanud Mati Graf. Tallinn: Valgus, 1986. Lk 100–101.
- ↑ Vahur Mägi. "Adraseadmise aeg. Tallinna Tehnikaülikool 1918–1940". Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2008. Lk 148–149.
- ↑ "Eesti Vabariigi Tallinna tehnikaülikooli aastaraamat I". Faksiimiletrükk. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 1998. Lk 55.
- ↑ "Ehitusinsenerid TPI-st". Koostanud Valdek Kulbach, Armas Luige, Enno Soonurm. Tallinn: Valgus, 1986. Lk 247.