Veemajandus

Allikas: Vikipeedia

Veemajandus on valdavalt rakendusliku suunaga majandusala, mis tegeleb nii pinna- kui põhjavee uurimise, jaotamise, kasutamise ja kaitsmisega. Samuti tegeleb veemajandus vee kahjuliku või purustava toime eest (vee)ehitistele, näiteks sadamatele, veekogu kallastele.

Veemajanduse peamised harud on veevarustus, maaparandus (sealhulgas niisutus ja kuivendus), hüdroenergeetika, veetransport ja kalamajandus; lisaharudena käsitletakse veel veekogude kasutamist virgestuseks ja sportimiseks[1].

Veemajandusprobleemide olemus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veemajanduslike probleemide lahendamisel püütakse säilitada veeökosüsteemides minimaalne muutmine ja vee kui inimesele kasuliku ressursi (näiteks joogivesi) võimalikult odav ja õiglane jaotus ning sellega varustamine.

Mitmed olulised veemajandusprobleemid puutuvad kokku üldisema keskkonnaökonoomia dilemmaga, mis avaldub ühisomanditragöödiana – näiteks rohke niisutusvee kasutamine piirab veetransporti [2].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Masing, V. (koost.). (1992). Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 269
  2. Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut. [1]