Arutelu:Edgar Savisaar

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia
varasema arutelu kohta vaata siia

Arhiiv
2005–2016

2017-01-06[muuda lähteteksti]

Arvan, et alajaotust "Vanemad ja sünd" tuleks kärpida: tõendamata väited välja jätta ning spekulatsioonide puhul kaaluda, kas neid on mõtet ära tuua. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2017, kell 12:49 (EET)[vasta]

Ma tegin mõningaid kärpeid. Palun vaadake üle, kas peaks mõne spekulatsiooni veel välja jätma. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2017, kell 13:03 (EET)[vasta]

Kuis seda mõista: mõni spekulatsioon veel välja, spekulant oled v6i? ;-) Pietadè (arutelu)

Inno ja Irja Tähismaa väidavad, et bioloogiline isa oli dramaturg Egon Rannet [1].


Võtsin selle välja, sest nende arvamusel ei tohiks suurt kaalu olla. Lisasin infot Tarmo Vahteri artiklist. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2017, kell 16:08 (EET)[vasta]

Pardon my French, aga, see ei ole artikkel, vähemalt algust vaadates/lugedes ("Manni" (aga sellest, mis oli Manni vanaisaisa hüüdnimi, artikkel vaikib...) karistus oli neis oludes leebe, tavaliselt saadeti enne Jossifi surma Urali taha); ja mis need hobused siia puutuvad? Kui minu enda kohta keegi artikli kirjutaks, kas siis peaks nt lisama, ühe vanaisa kohta, à la ja siis katsusid punaväelased w täägi teraga sargas lesinud laipa torkides, et kas ikka päris surnud...
Mulle tundub hea mõttena see arutelu lehe saaga kuidagi lugejasõbralikumaks liigendada, nt enwi eeskujul (pean silmas seda, et tänase päeva kirjendini jõudmiseks ei pea ma nt artiklit 147 meetrit allapoole kerima, siin on palju võimalusi)
tagasi artikli juurde: minu soovitus on alustada sm/hr (poliitilise) aususe (selle aja kõrgemate juhtorganite ja nende kohalike asemike) uurimist nt aastast 1988 (ES nime all avaldatud artikkel milles ). PS! Mul pole nii pädevaid viiteid käepärast, aga, kas nt Aristoteles oli see, kes t6des, et paljud sünnivadki poliitiliselt negatiivse märgi all, ja vastupidi;

Aastatel 2001–2004 ja alates 2007. aasta 5. aprillist oli ta Tallinna linnapea. EV kohtu 2015.aasta 30. septembri otsusega kõrvaldati 65-aastane Savisaar kriminaaluurimise ajaks linnapea ametist.[viide?]

Ta valiti linnapeaks 5. aprillil 2007. Kas ta on samast kuupäevast linnapea? Sellest ajast saadik on ta jätkuvalt linnapea olnud, ja on praegu ka, kuigi ta on kõrvaldatud. Praegune sõnastus pole korrektne.
See kohus oli vist Harju Maakohus, aga kas see on siin oluline? Andres (arutelu) 6. jaanuar 2017, kell 17:50 (EET)[vasta]
mis mõttes, "oluline" (näiteks, kui oli l-pea Bruno von Mann, kelle pea teisaldati teiste pääde kõrvale, linna peade galeriisse (võikad ajad need keskajad, ei vaidle vastu), kas ta jäi siis linnapääks edasi?)
"Harju Maakohus" vms, do please, at least show some respect, mis riigi kodanik oled, või, kirjuta, tõendatud, märge, et (ES) ei kuulu maffia kõrgridadesse, (võin abistada: Volodja pakkus üksnes Silviole mõne rahvakillu mõrva eest saadyd veini, Edgarit ei kutsutud, põhjanaabri janu oli eelnevalt kustutatud)
ja, kas see polnud siiski nii, et nt RR oli üks KGB meetod rahva lõa otsas hoidmiseks.Pietadè (arutelu)

2017-01-07 I[muuda lähteteksti]

No, ei saa aru (mitte sellest, et EV hetke PM väitis nurgas olevast pildikastist: "...viimase Eesti Panga aruande...", kes temale ütles, et see on tõesti viimane "EP"): "Jossif Stalini režiimi repressioonide kandel ei olnud Edgari vanemad kantud Edgari Savisaare vanemad", Jossifi kohta: kas pole mingit artiklit, à la "Nõukogude võimu kehtestamine okupeeritud territoorimitel"Pietadè (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 13:23 (EET)[vasta]


Lisaks, kas siin peaks märkima ära ka seda, et linnapeana jätkas ta linnavalituse ametikohtade müümise traditsiooni?°Pietadè (arutelu)


Savisaare õiguslik seisund linnapeana[muuda lähteteksti]

Sissejuhatuses on niisugune koht:

Harju Maakohus kõrvaldas ta 30. septembril 2015 linnapea ametist, põhjendades seda eesmärgiga vältida kriminaalasja kaasatud tunnistajate mõjutamist kriminaaluurimise ajal.[1] Tegemist oli esimese juhtumiga taasiseseisvunud riigi ajaloos, kus riigi pealinn jäi ilma seaduslikust linnapeast.


Minu meelest on sellest sissejuhatuses tarvis rääkida ainult selleks, et seos linnapea ametikohaga oleks selge. Pikem jutt sealhulgas viited, peaks olema tagapool.

Seda kommentaari, mis viimases lauses on, pole minu meelest üldse tarvis. Pealegi on see ebamäärase sisuga ja tõendamata. Ja kas enne taasiseseisvumist oli selliseid juhtumeid? Praegu on esitus proportsioonidest väljas.

Mina saan küll asjast nii aru, et ta on endiselt linnapea, kuid ei tohi oma ametikohuseid täita. Kui kohus ametist kõrvaldamist enam ei pikenda, siis ta saab oma ametikohuseid edasi täita, ilma et teda oleks tarvis linnapeaks valida. Aga kui oletada, et ta enam linnapea ei ole, siis tuleks piirduda sellega, et öelda, millal ta oli linnapea. Andres (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 14:08 (EET)[vasta]

Kui võtta aluseks kehtiv seadus (Leningradi ja Moskva filosoofiakoolkondade erisusi kõrvale jättes), siis esimeseks soovituseks ehk oleks: proovi minna Tln linnapea jutule, pane aeg kinni jne; pean tunnistama, et mõnikord jälgin ka kohalikke uudisteedastajaid, ja see rõõm ikka kumab läbi, muidugist, see on minu arvamus.Pietadè (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 14:19 (EET)[vasta]
Ma ei saa sellest argumendist aru. Andres (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 14:24 (EET)[vasta]
Millisest? argumendist?Pietadè (arutelu)
ES on endiselt linnapea, tal lihtsalt ei ole mingisuguseid volitusi, vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.01.2016 otsus kohtuasjas 3-4-1-30-15 p 25: ametist kõrvaldamise korral ei vabastata senist kriminaalmenetlusele allutatud linnapead või vallavanemat ametist, vaid üksnes peatatakse tema volitused sel ametikohal kuni kriminaalmenetlusliku sunnivahendi kohaldamise aluste äralangemiseni. Seega on ka ametist kõrvaldatud linnapea või vallavanem jätkuvalt selle ameti kandja, kuigi tal puuduvad volitused ajal, mil ta on ametikohalt KrMS § 141 lg 1 alusel kõrvaldatud, linnapea või vallavanema pädevust teostada.
Võtsin voli arutelu pealkirja muuta, sest viimasest võiks olla aru saada, mille üle vaidlus käib. Kuupäeva kasutamine võiks olla äärmine juht, kui arutelu pealkirjastada on keeruline, aga pikem tekst vajab siiski osadeks jaotamist. --kanakukk (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 05:31 (EET).[vasta]

2017-01-07 III[muuda lähteteksti]

Elmar Savisaar kirjutas pärast 1949. aasta märtsiküüditamist avalduse kolhoosi astumiseks, kuid mõtles ümber ja soovis kolhoosist lahkuda. Ta keeldus loovutamast kolhoosile oma lehmi ja sigu ning mahamüüdud hobust. Vastse-Kuuste Töösangari kolhoosi esimees Meeta Krasnova saabus koos erirühmaga Savisaarte koju. Elmar ei lasknud lehmi ära viia. Maria lõi kolhoosiesimeest rusikatega näkku ja nimetas teda röövijaks. 8. augustil 1949[1] Elmar Savisaar arreteeriti, tema abikaasa Marie jäi allkirja vastu vabadusse. 13. septembril 1949 mõistis Võnnu jaoskonna rahvakohus Elmar Savisaare 15 aastaks vangilaagrisse süüdistatuna ühiskondliku vara korduvas riisumises, maksustatava vara varjamises ja aktivistide löömises.[2] Edgar Savisaare emale mõisteti 5 aastat vangistust[3]

See on välja jäetud.
Minu meelest teeb see väljajätt esituse mitteneutraalseks. Kui me ütleme, et Savisaar sündis vanglas, siis peame ütlema ka seda, mis asjaoludel tema ema sinna sattus. Andres (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 14:23 (EET)[vasta]
sõnaühend à la "...kuid mõtles ümber..." (nt ka KK artiklis) eeldab, minu arvates, mingit sensitiivlikku tõdemust, viidatud või mitte, lihtsalt copypastei rikkumine;
vangla sünni kohta, ehk aitaks mingi viide Jossifi ajale; lambad ja rusikad jms ehk ei vaja jäädvustamist, muidugi, kui ei eksisteeri otseseid (elavaid) tunnistajaid, kes võivad ka valet vanduda, nende õigus...Pietadè (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 14:52 (EET)[vasta]
+ "keeldus loovutamast kolhoosile oma lehmi ja sigu ning mahamüüdud hobust"; "mahamüüdud hobust" — No, täitsa otse: "keeldun loovutamast "mahamüüdud hobust", kas see peaks tähendama, et müüs hobese/suksu maha üks kord, teine kord, kolmas kord ja siis keeldus loovutamast?Pietadè (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 15:12 (EET)[vasta]
Ei, Stalini ajale viitamine ei tähenda midagi. Ka Stalini ajal oli vanglates tavalisi kurjategijaid.
Kui inimene müüs hobuse maha, selle asemel et hobust kolhoosile anda, siis seda loeti süüteoks. Sa võid teistmoodi sõnastada, on vist jah liiga täpselt maha kirjutatud.
Ma ei ole praeguse esitusega rahul. 146.255.183.142 7. jaanuar 2017, kell 17:38 (EET)[vasta]
Ei no muidugi, "liiga täpselt maha kirjutatud", ja siis "tapitud" suva-kohtadesse...
see artikkel vajab tugevat³ eesti (õige)keelde kirjutamist, mu meelest, milleks on vaja aega, tahtmist jne--°Pietadè (arutelu)
"Kui inimene müüs hobuse maha" — ühe hobuse ja mitu korda? Oh olex mol säänte suxu, keda saax muudkui maha müüja ja maha müüja, ja raha muudkui voolaks...Pietadè (arutelu)

Günekoloogide hinnangul[muuda lähteteksti]

"Günekoloogide hinnangul eostati Savisaar ajal, mil Marie Savisaar oli vabaduses,..." — kõigi "günekoloogide hinnangul eostatute" poole pöördudes: mis see tähendab?Pietadè (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 17:24 (EET)[vasta]

Ma arvan ka, et siin pole tarvis günekoloogide abi. Tammer pöördus günekoloogide poole, et väited oleksid autoriteetsemad. (Andres) 146.255.183.142 7. jaanuar 2017, kell 17:28 (EET)[vasta]
Nu ei saa jätta: "Tammer pöördus günekoloogide poole, et väited oleksid autoriteetsemad" — mis/kes Tammer? Mari-Liis? Nt anno 1817/2117 sündinuna söandaksin väita: "ei saa aru"—Pietadè (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 18:34 (EET)[vasta]

"Ei saa mitte vaiki olla"[muuda lähteteksti]

Ehk siis, EV kodanikuna paluksin jätta oma sissetulekuist riigile mahaarvatavast summast välja KAPO-le (PolPol) suunatud raha, kui mul oleks pisikenegi kahtlus, et see organ ei valda teavet, nt selles osas, mis läx ES taskusse, mis Õigeima usu templisse jne
Kvartaleid koos argentiinlasest paarimehega ingliskeelse Vene-Ukraina sõja artikli "laibaloendurina" (RIP) toimetanud —Pietadè (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 17:55 (EET)[vasta]


Palun aidake korda teha sissejuhatus ning alajaotus "Vanemad ja sünd", muud asjad ka muidugi. Ma ei saa seda üksi teha. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 17:00 (EET)[vasta]

Samad sõnad. Andres (arutelu) 11. märts 2017, kell 21:57 (EET)[vasta]

Kas kõik teised leiavad, et praegune on OK? Kui ma ise muutma hakkan, siis võidakse öelda, et ma surun oma arvamust peale. (Andres) 194.150.65.195 15. aprill 2017, kell 19:06 (EEST)[vasta]

Mida sa muuta tahad? Mina võtaks Vello Lattiku väite välja, sest pole teada, millel ta jutt põhineb. Või kui mingil põhjusel sisse jätta, siis Lattiku enda sõnastuses ("... ühe suure kirjanimega"), mitte praegune tõlgendus ("... tuntud kirjaniku"). Enno Tammeri raamatut ma pole lugenud - kas tema väited on põhjendatumad? --Minnekon (arutelu) 16. aprill 2017, kell 12:24 (EEST)[vasta]
Siin on tehtud võrreldes varasemaga kärpeid. Kõige olulisem kärbe on see, et välja on võetud see, milles Savisaare vanemaid süüdistati, ja üldse sündmused, mis vangistamist ajendasid.
Olen nõus, et võib ka tsiteerida. Minu meelest Vello Lattik ja Enno Tammer on mõlemad piisavalt autoriteetsed, et neile viidata. Tammer on teinud päris suurt uurimistööd. Võib-olla oli siin varem rohkemgi nendelt pärit faktiinfot.
Liikvel on ka konkreetne info selle kohta, keda selle kirjanime all mõeldakse, aga siin soliidseid allikaid pole. 146.255.183.125 16. aprill 2017, kell 12:37 (EEST)[vasta]
Ühesõnaga, ma ei tea, kui suur üldistatuse aste oleks kohane. Mina paneksin sisse rohkem üksikasju. Selle kohta ma küsingi. Varem neid oli rohkem. Igatahes "kolhoosikorrale vastuhaku eest" on minu meelest liiga üldsõnaline ega ole täpne. 146.255.183.125 16. aprill 2017, kell 12:42 (EEST)[vasta]
Kui praegune kirjeldus on ebatäpne, siis tuleks seda parandada ja täiendada, aga artikli vana versioon, mis kirjeldab Edgari vanemate seaduserikkumise lugu detailselt, tundub mulle küll liigne. Läheb artikli teemast väga kaugele. Mis teeb Vello Lattiku autoriteetseks autoriks Edgari ema väidete osas? --Minnekon (arutelu) 17. aprill 2017, kell 01:07 (EEST)[vasta]
Kas siis "kolhoosikorrale vastuhakk" ei ole ebatäpne ja isegi eksitav kirjeldus selle kohta, mida tehti? Tegu oli ainult oma vara kaitsmisega, mitte põhimõttelise vastuhakuga, muidu oleksid ka karistused suuremad olnud. Ja pole mõeldud, millistes kuritegudes nad süüdi mõisteti.
Ma ei ole nõus, et läheb teemast liiga kaugele. Nendest sündmustest on ju kirjutatud sellepärast, et Savisaar pakub huvi.
Vello Lattik on Savisaare ja tema vanemate elu uurinud, tal on sellest pikem kirjutis. Aga ma ei pidanud silmas mitte seda, vaid et inimene on artikli avaldanud ajalehes, mida toimetatakse, nii et seal jama ei tohiks olla (mis ei taga muidugi kõigi väidete tõesust). Mina saan asjast nii aru, et tegu on Lattiku originaaluurimusega ja sellist infot saab inimesi (nii-öelda tunnistajaid) küsitledes. 146.255.183.171 17. aprill 2017, kell 03:14 (EEST)[vasta]
Ma olengi nõus, et praegust sõnastust tasub parandada, aga see ei eelda sündmuste nii detailset kirjeldust nagu vanas versioonis oli. Võib-olla midagi taolist: "Kolhoosist lahkuda soovinud Elmar S keeldus oma loomi kolhoolile loovutamast ja Marie S lõi neid ära viima tulnud kolhoosiesimeest rusikatega näkku. 13. septembril 1949 mõistis Võnnu jaoskonna rahvakohus Elmar Savisaare 15 aastaks vangilaagrisse süüdistatuna ühiskondliku vara korduvas riisumises, maksustatava vara varjamises ja aktivistide löömises. Edgar Savisaare emale mõisteti 5 aastat vangistust."
Ajalehe toimetamine ei tähenda, et ka seal avaldatud arvamuslugude tõsiseltvõetvust kontrollitaks. Päevakajaline näide: kui keegi kristlane kirjutab pühade puhul artikli, kus väidab, et Jeesus ärkas surnust ellu ja lunastas inimkonna patud, siis toimetust ei huvita, kas see on tõde või jama. Inimese arvamus ei muutu autoriteetseks ja Vikipeedias kajastamist väärivaks seisukohaks ainuüksi sellepärast, et mõni meediaväljaanne on soostunud selle avaldama. Ma arvan, et tuleks ikkagi lähtuda sellest, kas on põhjust pidada seda inimest enam-vähemgi asjatundlikuks ja objektiivseks antud küsimuses. Nimetatud Lattiku ajaleheartiklist need omadused välja ei paista. Seega kui Lattiku väide siia sisse jätta, siis tuleks allikana kasutada seda sinu mainitud pikemat kirjutist, kust oleks näha, et ta tõesti on teemat uurinud ja tunnistajaid küsitlenud. --Minnekon (arutelu) 17. aprill 2017, kell 15:34 (EEST)[vasta]
Mina jälle ei saa aru, mille järgi mõõdetakse seda va tõsiseltvõetavust, autoriteeti, asjatundlikkust ja objektiivsust? --kanakukk (arutelu) 18. aprill 2017, kell 12:42 (EEST).[vasta]
Nagu ma mainisin, näiteks selle järgi, kas isik põhjendab oma väited tunnistajate küsitlemisega või esitatakse need ilma põhjendusteta. Või nagu Andres mainis, kas väited avaldatakse väljaandes, mida toimetatakse ja mis on endale võtnud kohustuse materjali tõepärasust kontrollida (nt Ajalehtede Liidus olemise kaudu). --Minnekon (arutelu) 18. aprill 2017, kell 15:47 (EEST)[vasta]

Soov kolhoosist lahkuda minu meelest sündmuste käigust ei ilmne. Ka selleks, et mitte üle tõlgendada, olekski minu meelest tarvis üksikasjalikku kirjeldust. Mina isiklikult paneksin sisse kõik, mis teada on. Palun kohenda siis teksti.

Tsitaat viidatud leheartiklist: "Peagi mõtles Elmar ringi ja soovis kolhoosist lahkuda, et jätkata eramajapidajana." Ma ei näe ületõlgendamist. Pealegi on Edgar Savisaare vikiartikli seisukohast need sündmused kõrvalised, vaat et teemavälised, ja nende üksikasjalik käsitlemine annab neile põhjendamatult suure tähtsuse. Oled varem kirjutanud, et "kui me ütleme, et Savisaar sündis vanglas, siis peame ütlema ka seda, mis asjaoludel tema ema sinna sattus." Miks peame seda selgitama? --Minnekon (arutelu) 2. mai 2017, kell 22:02 (EEST)[vasta]
Mulle tundub, et leheartiklis on ületõlgendamine. Võimalik, et Elmar tegutses lihtsalt emotsioonide ajel ega mõelnud, mis edasi saab.
Aa, võib-olla ka. Ma ei pääse loo täisversioonile ligi. Kui see kolhoosist väljaastumise lause välja jätta, kas minu pakutud sõnastuses on veel mingeid probleeme? --Minnekon (arutelu) 2. mai 2017, kell 23:53 (EEST)[vasta]
Sellepärast, et vanglaga seostub midagi pahelist, ja võib jääda mulje, nagu asjaosaline oleks teinud midagi hullemat kui see, mis ta tegelikult tegi.
Minu meelest need sündmused ongi Savisaare päritolu seisukohast tähtsad. Andres (arutelu) 2. mai 2017, kell 22:38 (EEST)[vasta]
Nojah, aga see käib tema vanemate, mitte ta enda isiku kohta. Selles mõttes kõrvaline teema. Ja vastavalt peaks nende sündmuste kajastamine olema proportsionaalne. --Minnekon (arutelu) 2. mai 2017, kell 23:53 (EEST)[vasta]
Kui kirjutatakse prominentse isiku elulugu, siis kirjutatakse ka tema vanematest ja isegi suguvõsast. Minu meelest on Savisaare artikkel nii pikk (ja peaks olema veel pikem), et proportsioonidega probleeme ei ole. Andres (arutelu) 3. mai 2017, kell 01:03 (EEST)[vasta]
Sinu sõnastus on muus osas OK. Andres (arutelu) 3. mai 2017, kell 12:47 (EEST)[vasta]

Ma oskan Lattiku kohta öelda ainult seda, et ta on minu meelest asjatundlik, sest ta on asja uurinud. See ei välista, et ta on jõudnud mõnes asjas ekslikule arvamusele. Ma olen lugenud ka seda Lattiku pikemat kirjutist (see peaks kirjanduse nimekirjas sees olema); minu mäletamist mööda ta ei ütle ka seal, kust ta on oma info ammutanud, ja ma ei mäleta, kas ta seal Savisaare bioloogilisest isast räägib. Varasemas redaktsioonis on viga: Lattik mitte ei kinnita, et Savisaare isa on tuntud kirjanik, vaid ütleb, et Savisaare ema on midagi sellist öelnud. Sõnastus pärineb võib-olla allikalt. Ajalooteaduse seisukohast on see muidugi ebapiisav, aga mul ei ole mingit alust arvata, et Lattik valetab: minu meelest on ilmne, et Lattik ise usub seda, ja ta pidi ju millegi põhjal selle uskumuse omandama. Sellegipoolest ei ole muidugi kindel, kas ema tõesti nii ütles. Tegemist võib olla kuulujutuga. Nii et on argumente selle väljajätmise kasuks, ja Sa võid selle välja võtta, kui seda õigeks pead. 146.255.183.207 18. aprill 2017, kell 21:51 (EEST)[vasta]

Ma ei leia seda Lattiku pikemat kirjutist. Praeguse allika põhjal pole küll võimalik järeldada, et ta oleks asjatundlik. --Minnekon (arutelu) 2. mai 2017, kell 22:02 (EEST)[vasta]
Jah, seda küll. Olen Lattiku pikemat kirjutist lugenud, see on avaldatud raamatus koos lugudega teistest inimestest, aga kirjanduse loetelus seda pole ja ma ei oska ka üheski Lattiku raamatutest seda ära tunda. Võimalik ka, et ma ajan midagi segi. Andres (arutelu) 2. mai 2017, kell 22:38 (EEST)[vasta]

Paralleel Jeesuse ülestõusmisega on tõesti olemas, välja arvatud see, et on üldteada, et Jeesuse ülestõusmine on usuartikkel, ja iga lugeja võib ise otsustada, kas ta suhtub sellesse kriitiliselt või uskudes. 146.255.183.207 18. aprill 2017, kell 22:27 (EEST)[vasta]

Ma ei näe, mis vahet sel on, kas artikkel puudutab religiooni või muud teemat, kui autor esitab faktiväiteid. Aga näiteid sellest, et meediaväljaannete toimetajad ei hooli arvamuslugude avaldamisel nende tõepärasusest, leidub küllaga. Isegi kui sisu täieliku jamana identifitseerimine ei nõua mingit vaeva - http://arvamus.postimees.ee/359817/priit-pullerits-haihtuv-hullus. --Minnekon (arutelu) 2. mai 2017, kell 22:02 (EEST)[vasta]
Miks minu välja toodud vahe ei loe? Andres (arutelu) 2. mai 2017, kell 22:38 (EEST)[vasta]
Mille kohta see küsimus täpselt käib? --Minnekon (arutelu) 2. mai 2017, kell 23:53 (EEST)[vasta]
Ma ei näe, mis seal vahet on... Mina ütlesin, et vahe on selles, et Kristuse ülestõusmise puhul on üldteada, et tegu on usuartikliga. Andres (arutelu) 3. mai 2017, kell 01:03 (EEST)[vasta]
Minu meelest võidakse küll öelda, et Pullerits saab asjadest valesti aru või et tema arvamus on jama, aga sealsed faktiväited on minu meelest osalt liiga ebamäärased, osalt aga sellised, et nende väärus pole ilmne (kui need on väärad, siis on selle kindlakstegemiseks tarvis rohkem vaeva näha, kui mulle praegu meeldiks). Andres (arutelu) 2. mai 2017, kell 22:44 (EEST)[vasta]
Ok, ilmselt liialdasin, kui ütlesin, et tema väidete tõesuse selgitamine ei nõua mingit vaeva (tavainimese jaoks; Postimehe teadusuudiste toimetajale ei tohiks see siiski raske olla). --Minnekon (arutelu) 2. mai 2017, kell 23:53 (EEST)[vasta]
Aga see ei puutu asjasse. Ma ei vaidlusta seda, et toimetused ei pruugi hoolida arvamusartiklite faktiväidete tõeväärtusest. Andres (arutelu) 2. mai 2017, kell 22:46 (EEST)[vasta]

ajakohastamise märkusele kinnitus[muuda lähteteksti]

juba enne oli ajakohastamise märkus artiklil. nüüd on ka see avaldatud. Ave Maria (arutelu) 15. aprill 2017, kell 14:52 (EEST)[vasta]


"Savisaarel oli plaan võtta Eestis oma raha aseainena kasutusele esmalt konverteeritav rubla ja hiljem ostutšekid. Rahatähtede trükkimist alustati aga juba 1991. aasta novembris." - Kust sellised väited pärinevad? --Pelmeen10 19. mai 2018, kell 23:38 (EEST)


See on välja võetud kui ebaoluline. See pole sugugi enesestmõistetav.

Tegelikult peaks need läbi sõeluma, pädevalt, ja osa tagasi panema; samas, nt otse alt otsa vaatav «33 küsimust. – Liivimaa Kuller, 19. mai 1994» ei ütle mulle küll midagi, ja vaevalt et on leitav; suurem osa siiski ehk “poliitpropaganda” alla liigitatav...—Pietadè 12. jaanuar 2019, kell 19:28 (EET)

Ajaleheartiklid[muuda lähteteksti]

Andres (arutelu) 12. jaanuar 2019, kell 17:11 (EET)[vasta]

Vikipeedia ei ole lingikogu ja suvaline ajaleheartikkel ei ole tähelepanuväärne publikatsioon. Samal põhjusel väljavõetud ka järgnev: - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. jaanuar 2019, kell 17:28 (EET)[vasta]

Artikleid[muuda lähteteksti]

Võimalik, et osa publikatsioone ja artikleid on väärtusetud, aga publikatsioonid ei pea olema tähelepanuväärsed, et neid mainida, poliitiku jutt ongi sageli poliitpropaganda, sama võib väita ka raamatute kohta, ja lingikogu keeld käib selle kohta, et artikkel asendatakse linkidega või siis lingitakse kohtadesse, kus teemast räägitakse ainult möödaminnes ja sisulist infot ei anta.

Minu meelest on niisugused loendid lugejale kasulikud ja seetõttu ma ei võtaks neid välja. Nende rohkus on tingitud sellest, et teema vastu on suur huvi. Andres (arutelu) 12. jaanuar 2019, kell 22:28 (EET)[vasta]

Kindlasti on neisse alalõikudesse käivaid/kuuluvaid artikleid kordades rohkem, väärtusetuid või mitte, V ei ole otsustaja, teabeedastaja ehk küll; kuidagi «huvitav», et valimiste aegu teatavad artiklid galopeerivad klikiesiritta, ja see p6le mitte minupoolne kriitika; mingi suhe selle parempoolse püstliuguriga peaks olema, mitte nii, et pool alast läheb kõnealuste loendite alla, see raskendab kogu artikli lugemist, IMHO.—Pietadè 12. jaanuar 2019, kell 22:44 (EET)
Või siis, näiteks, artikkel «Lenin», kus 95 % wiartikli mahust oleks tema artiklite loend... (ehk, siis, suurem osa loendi ühikuid on mingil konkreetsel teemal), jne—Pietadè 12. jaanuar 2019, kell 23:10 (EET)

Lisaks veel artikleid[muuda lähteteksti]

Siinkohal tuleb mainida, et energeetika, keskonna ja taristute temaatika on ülalmainitud Vikipeedia artiklis olematu - võimalik, et puudulik - kuigi viiteid on piisavalt igal-pool.

  • hoiatab Eesti Energia börsile viimise eest.
  • nõuab: Eesti Energia jäägu riigile!
  • tahab tuumaenergeetika küsimuse rahvahääletusele panna.
  • Eesti Energial ulmeprojektid.
  • jne

Juhul kui leidub soovijaid, siis enne artikli täiendamist olete käesolevaga kutsutud osalema üritusel „Avaliku ja erasektori koostöö keskkonna alaste uuenduste ja energia ülemineku järele.”, kus teil on võimalus valida üks uuringutest. Arutelu või siis uuring on saadaval järgneval internetiaadressil: Avaliku ja erasektori koostöö keskkonna alaste uuenduste ja energia ülemineku järele. --Pro99ton (arutelu) 24. juuli 2019, kell 08:14 (EEST)[vasta]

Sõna «Peaminister»[muuda lähteteksti]

Sõna "peaminister" on kõikjalt välja võetud arusaamatu põhjendusega ning halbu siselinke tekistades. Minu meelest see pole õige, "peaminister" oli ametlikult kasutatav nimetus. Teen ettepaneku tagasi pöörata. Andres (arutelu) 12. juuni 2020, kell 12:41 (EEST)[vasta]

«"peaminister" oli ametlikult kasutatav nimetus» — viitamatult käsitletav (tahtliku?) moonutusena.—Pietadè (arutelu) 20. juuni 2020, kell 22:04 (EEST)[vasta]
Tehtud muudatused tuleks tagasi pöörata. Velirand (arutelu) 12. juuni 2020, kell 13:02 (EEST)[vasta]

EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS 186 Eesti NSV Valitsuse esimehe (peaministri) ametisse nimetamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab: 1. Nimetada Edgar Savisaar Eesti NSV Valitsuse esimeheks (peaministriks). 2. Eesti NSV Valitsuse esimehel (peaministril) esitada Eesti NSV Ülemnõukogule ettepanek Eesti NSV Valitsuse isikulise koosseisu kohta. Eesti NSV Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, 3. aprillil 1990 https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/65899

Eesti NSV Valitsuse esimees oli ta suhteliselt lühikest aega, vist 8. maini 1990. Velirand (arutelu) 12. juuni 2020, kell 23:01 (EEST)[vasta]
Kordan veelkord seda, mida varem ütlesin. Eesti NSV üleminekuvalitsuse esimeheks oli ta 3. aprillist kuni 8. maini 1990. Seejärel oli ta kuni 23. jaanuarini 1992 Eesti Vabariigi peaminister. Velirand (arutelu) 20. juuni 2020, kell 21:24 (EEST)[vasta]
„Kehtiva“ valitsuse lehel on kirjas «34 03.04.1990 - 30.01.1992 » üleminekuvalitsuse esimees (peaminister)», ühe isiku arvamus ei tee teisest isikust peaministrit.
Ja kui viitad vastupidist, siis ootaks ka viiteid, ei pea tingimata riigiõiguslikud olema, piisab ehk viidetest maailma ülejäänud ca 200 subjekti ametlikele "arvamustele"...—Pietadè (arutelu) 20. juuni 2020, kell 21:41 (EEST)[vasta]
«...võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse...» — ütleb kehtiv õigusakt...—Pietadè (arutelu) 20. juuni 2020, kell 22:01 (EEST)[vasta]
Aitaks 1990. aasta Riigi Teataja tsiteerimine, mitte 200 subjekti arvamused. --37.157.105.141 20. juuni 2020, kell 22:19 (EEST)[vasta]
Nt artikkel Enno Penno valitsus tekitaks küsimuse: mitu valitsust ühel objektil/subjektil olla võiks, ehk ~50 aasta pärast, palju;
kas nt «Türgi „iseseisvuse“ taastamine» (Küpros, kurdid), EL-i toel, käsikäes natuga tähendab uut MRP-d???, mis arvatavast juba olemas (“raha ja relvad tühja kohta ei lemmi”)—Pietadè (arutelu) 20. juuni 2020, kell 22:47 (EEST)[vasta]

Ma ei saa aru, mille üle vaidlus käib. Tuleb eristada ametikoha nimetust ja ametikoha õiguslikku staatust. Andres (arutelu) 21. juuni 2020, kell 01:01 (EEST)[vasta]

Sissejuhatuses on link Eesti peaminister, aga seal vist räägitakse peaministrist praeguse põhiseaduse järgi. Andres (arutelu) 21. juuni 2020, kell 01:05 (EEST)[vasta]

eestikeelses wikis puudub kirjutis Eesti NSV Valitsuse esimes ja on olemas Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees ja ka Eesti NSV Valitsus. suwa 21. juuni 2020, kell 01:25 (EEST)[vasta]

Artikli struktuur[muuda lähteteksti]

Artikli struktuur on pigem vastuoluline, sest haridus ja varasem tegevus peaks artikli alguses olema ning samas oleks mõtekas kogu viimast kohtusaagat puudutav teema viia täielikult üle teise artiklisse, sest see sama isikute grupp teostab juba pikemat aega mõjutustegevust asjaosalise lapsepõlve kodu ümbruses ja välisriigis.2001:7D0:897A:9A80:899:D6CD:9384:B419 17. oktoober 2020, kell 01:25 (EEST)[vasta]

Võib need paar lauset hariduse ja varase elukäigu kohta ka algusesse lisada, aga lõpus ka loeteluna välja toomine annab ülevaatlikuma pildi. Küllap kohtuloo kohta on piisavalt materjali eraldi artikli tegemise jaoks, aga igal juhul tuleb sellest siia adekvaatne kokkuvõte jätta. --Minnekon (arutelu) 18. oktoober 2020, kell 12:52 (EEST)[vasta]


osalt ehk ka kasutatav info: https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Edgar_Savisaar&curid=14733&diff=6282837&oldid=6282823&diffmode=source

--WikedKentaur (arutelu) 29. detsember 2022, kell 23:39 (EET)[vasta]

WikedKentaur, miks sa selle eemaldasid? Teise vikipedisti üsna mahuka viidatud kaastöö ilma põhjenduseta kustutamine pole väga kena. --Minnekon (arutelu) 30. detsember 2022, kell 11:05 (EET)[vasta]
Osaliselt triviaalsed faktid. Tuleb osata eristada tähelepanuväärset mittetähelepanuväärsest. Samuti tuleb osata infot selgelt edastada. Näiteks oli sees lause "Ta tungis koos Aadu Mustaga Tambovi oblastis keelatud alale." ja see oli kohe sissejuhatuses. Tekivad küsimused, millal? mis keelatud ala? miks see tähelepanuväärne on? Selliseid lauseid ei tohiks mingil juhul sisse panna. Kõik tema kaastöö (https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/Maemees) vajab üle kontrollimist, pole tähtsust ei viidatud.--Raamaturott (arutelu) 30. detsember 2022, kell 12:28 (EET)[vasta]
Mis eesmärgil loetleda artiklis kinnis- ja vallasvara, mida on aegade jooksul omatud? WikedKentaur (arutelu) 30. detsember 2022, kell 14:25 (EET)[vasta]