Arutelu:Edgar Savisaar/Arhiiv

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Harku vald kaotati Savisaare sünniaastal (1950), kuid ma ei tea, mis kuupäeval. Andres 15:56, 1 august 2005 (UTC)

Vallad likvideeriti Eestis 1. oktoobril 1950; ÜN Presiidiumi seadlus ise oli 26. septembril - Ahsoous 16:29, 1 august 2005 (UTC)

Väljend "raadiojutlus" ei ole neutraalne, samuti oleks viisakas koondada osa artiklis laiali olevat kraami eraldi alapealkirja alla, mis oleks mingisugune vaste inglise "Controversy/Controversial claims" vms-le. (Et mind valesti ei mõistetaks: mulle ta kah ei meeldi, aga teatmeteos peab olema nii neutraalne, et koostajalgi imelik hakkab.) --Oop 12:56, 18 august 2005 (UTC)

Arvan, et seda, et Savisaare igalaupäevast saadet nimetati "raadiojutluseks", tuleks igal juhul mainida, kuid muidugi ei saa otseselt öelda, et need olid raadiojutlused.
Kas pead silmas seda, et tuleks koondada vaieldavad väited Savisaare kohta? Mulle tundub, et koondada tuleks need väited, mis käsitlevad midagi, mis ei ole seotud mõne konkreetse seigaga. Kui jutt on mingist konkreetsest seigast, siis tuleks minu meelest kõik versioonid koondada vastavasse alajaotusesse. Andres 16:13, 18 august 2005 (UTC)
Umbes nii, nagu pikemad poliitikute elulood inglisvikis kipuvad olema. Kõigepealt kena ja viisakas ristiinimese elulugu, kus pikantsemaid seiku on ainult nimepidi mainitud (19xx lahkus y-ministri ametist seoses...vt järgnevas) ja siis sellised asjad, mille kohta yhed ytlevad yht- ja teised teistpidi (ja mis ikkagi mingit tõlgendust vajavad), on korjatud eraldi pealkirja alla, kus on siis juhtumid kronoloogilises rivis koos yhe ja teise poole arvamusega. Aga raadiojutluste kohta peaks kindlasti ytlema ka seda, mis nende läkituste ametlik nimi oli. Praegu on, nagu oleks artikkel Kuku saatest "Vihkamise tund" (mingit muud nime nimetamata). --Oop 23:06, 18 august 2005 (UTC)
Palun nimeta konkreetne inglise viki artikkel, mida Sa eeskujuks nimetad. Vaatasin artikleid "Richard Nixon" ja "Bill Clinton", need päris niimoodi minu meelest üles ehitatud ei olnud. Isiklikult arvan, et edasilükkamine stiilis "Vaata järgnevas" teeb lugemise keeruliseks.
Olen nõus, et peaks ütlema, mis raadiojutluste ametlik nimi oli, aga kas Sa tead seda? Andres 04:04, 19 august 2005 (UTC)
Nii hea mu mälu ka pole. Ja egas ma neid kuulanud. Ehk on mõnes ES raamatus neist juttu? --Oop 06:08, 19 august 2005 (UTC)
Lugesin raamatu "Peaminister" kaanest kaaneni läbi, kuid saate ametlikku pealkirja seal ei mainita, küll aga saadet ennast.

Panin lindiskandaali elulukku tagasi. Kui me selle sealt välja võtame, jääb elulukku lünk. Lindiskandaalist tuleb niikuinii kirjutada omaette artikkel, kus sellest saab põhjalikumalt rääkida. Andres 29. aprill 2006, kell 12.56 (UTC)

Kas Viki peaks kajastama hetkel tegutsevate avaliku elu tegelaste eraelu olulisemaid tahke, nagu abielud, lapsed, etc? Joel 22. september 2006, kell 16:02 (UTC)

Jah, eraelu peaks kajastama selles ulatuses, nagu see on avalikult teada. Andres 22. september 2006, kell 16:08 (UTC)

Edgar Savisaar: Aga Riigikoguga seotud ametid?[muuda lähteteksti]

Hetkel on ametite all puudu kõik Riigikoguga seotud ametid (Riigikogu liige, aseesimees), kuigi teksti sees on need ära toodud. Samuti on ametite osas augud perioodidel 1985-1988 ja 1992-1995. Kõiksugune "praegusel hetkel" sõnastus ei tundu kuigi ametlik. Soovitan kasutada väljendeid nagu "Alates xx.xx.20xx on Edgar Savisaar selles või teises ametis." ning "Alates xx aastast on ta abielus Vilja Savisaarega (end. Laanaru)." Eriti tobe on see "praegu" väljend just abielu juures, mis jätab mulje, justkui oleks see kirja panija hinnangul mingi ajutine nähtus, et praegu on, aga homme ei pruugi enam olla.

Kas Edgar Savisaar ei saanud ENSV Ülemnõukogu saadikuks juba 1988. Rahvarinde vangerdus. Kaks Rakvere naislüpsjat astusid rahvasaadiku kohalt tagasi ja asendusvalimistega kellegiga veel sai Edgar Savisaar ÜN saadikuks. Äsja ETV2 näitas kinokroonika Nõukogude Eesti topeltnumbrit 1988.aastast Suveräänsus ja seal esines Edgar Savisaar 16.novembril 1988 Toompea ÜN ees asjakohase sõnavõtuga puldist! Võõraid ÜN pulti sellel ajal ei lastud.
Need on õiged märkused. Võib-olla tuleksid appi? Kas Sa tead, millal Edgar Savisaar Vilja Savisaarega abiellus? Andres 25. september 2006, kell 05:48 (UTC)
Sain teada: 19. oktoober 1996. Andres 25. september 2006, kell 05:56 (UTC)
Tegin mõned parandused Sinu näpunäidete järgi. Artikkel ei ole kaugeltki valmis, Savisaarest saaks kirjutada mitu köidet. Palun täienda. Hea oleks, kui saaks ka kuupäevad. Andres 25. september 2006, kell 06:09 (UTC)
Kas panen ka päris algusesse kuupäevad? Mis teha Keskerakonna juhi kohaga. Ta oli vahepeal sellelt kohalt ära ; kas märkida alates 1996. aastast? Andres 25. september 2006, kell 13:44 (UTC)

töötas Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna ja dotsendina.

ASee ei ole loogiline. Dotsent on ju õppejõukoht. Andres 25. september 2006, kell 13:44 (UTC)
See rida ei ole jah loogiline. "Kateeder" on ju ka "õppetool", aga Teaduste Akadeemia ei olnud ju õppeasutus. Ssgreporter (arutelu) 5. jaanuar 2015, kell 00:51 (EET)[vasta]
Akadeemias olid aspirandid, kes pidid andma kandidaadimiinimumi eksameid, ja nende õpetamiseks oligi seal kateeder, kus töötasid õppejõud. Andres (arutelu) 5. jaanuar 2015, kell 01:23 (EET)[vasta]
Niisugune kahtlus oli mul ka, seepärast ei hakanud kohe parandama.Ssgreporter (arutelu) 5. jaanuar 2015, kell 01:37 (EET)[vasta]

Sünnikoht arutelu 2006[muuda lähteteksti]

Võiks kaaluda võimalust jätta avalauses esitamata info, et Savisaar sündis naistevanglas. Fakt vastab vist tõele, ning loogika "mida rohkem infot, seda parem" järgi peaks selle ka esitama. Samas, 99.9% isikute kohta me seni ei maini, millises asutuses või hoones (sünnitusmajas, saunas) ta sündinud on, ning ei tundu neutraalne esitada see info just juhul, kus isik on sündinud vanglas. Võiks piirduda geograafilise määranguga - Harku vallas, ning võimalusel ka küla, mille territooriumil vangla asub (Harku?).

Möönan, et info võib olla asjakohane, kui artiklisse luua käsitlus Savisaare lapsepõlve, olude jms kohta. Ent mitte artikli esimeses, kõige olulisemas lauses. Pehlakas 6. oktoober 2006, kell 09:31 (UTC)

Jah, nõus. See ei peaks olema esimeses lauses. Aga ära kaotada seda ei tohiks. Võib-olla aitad kirjutada käsitlust Edgar Savisaare lapsepõlve kohta? Andres 6. oktoober 2006, kell 13:24 (UTC)

Hakasin uurima, ja jõudsin leida ainult need allikad, mis on välislinkide all. Andres 6. oktoober 2006, kell 16:10 (UTC)

Vello Lattiku artiklis seisab nii: "Küla peal kiitles Mann, et Edgar on tettu ühe suure kirjanimega. Vanemate järgi võttes võis niimoodi ollagi, sest vanemad olid mõlemad tõmmud. Samuti õde Koidula, aga poiss Manni keelepruuki kasutades «rõõžik»." Andres 6. oktoober 2006, kell 18:58 (UTC)

Arvan, et Lattik ei ole päris usaldatav allikas, Tammerit usun pigem. Kindel on ainult see, kes oli Edgar Savisaare ema, kus ja millal ta sündis ning kes oli tema ametlik isa. Andres 6. oktoober 2006, kell 19:16 (UTC)

Selle kohta, miks Savisaare ema vangi pandi, on erinevaid versioone. Andres 6. oktoober 2006, kell 19:17 (UTC)

Võib-olla peaks kõik ülejäänu tekstist välja võtma. Andres 6. oktoober 2006, kell 19:17 (UTC)

Edgari isa on oletatavalt Arno Krass, kes oli peale ülikooli lõpetamist, või selle kestel Harku vanglas matemaatikaõpetaja. Hiljem Põltsamaal õpetajaks. Nüüdseks mees manalateel. Kes teab Arnot või on näinud tema pilti, mõistab, et Ta omab Edgariga 1:1 - le sarnasust.

Sünnikoht arutelu 2007[muuda lähteteksti]

2007. a aprillirahutuste ajal demonstreeris Savisaar, et ta esindab Eestis vaid vene rahvuse huve, kuigi avalikult deklareeris meedias, et peab end rohkem eestlaseks kui mõned muud Eesti poliitikud. Savisaare juhitav Keskerakond on peamine Vene Föderatsiooni suurriiklike huvide esindaja Eesti Vabariigis.

Välja võetud hinnangulise tõttu. Neist asjust tuleb rääkida, kuid hinnanguid atribueerides. Andres 1. mai 2007, kell 13:59 (UTC)

Alajaotuse "Isiklikku" viimases lõigus öeldu on küll põhimõtteliselt õige, kuid siin tuleks sõnastust korrigeerida ning lisada konkreetsust. Muidu võib see mõjuda teotamise ja/või laimuna. Andres 21. mai 2007, kell 15:11 (UTC)


Kus töötas Savisaar 1973-1980? Ülikool oli tal lõpetatud, kas tegi väitekirja 7 aastat? --Muku 21. mai 2007, kell 15:24 (UTC)

Sünnikoht arutelu 2008[muuda lähteteksti]

Ta müüs turul aedmaasikaid, mustsõstraid ja seeni.

Savisaare artiklis tundub see lause küll suhteliselt mõttetu, eriti täpsustus, et mida ta ema turul müüs. Ja veel: kellega sai Savisaar oma lapsed, võiks ka siin kirjas olla. Athanasius Soter 3. november 2008, kell 17:30 (UTC)

Savisaare ema kohta ju eraldi artiklit ei tule:-) Aga jah, naljakas on see lause siin küll. Andres 4. november 2008, kell 07:45 (UTC)
See lause iseloomustab, millega Savisaare ema tegeles. Aga "mustsõstraid" on siia äsja juurde lisatud. Andres 4. november 2008, kell 08:24 (UTC)
Allikaks on Eesti Ekspressis ilmunud artikkel, aga seda võib-olla pole enam veebis. Nüüd kuluks viitamine marjaks ära. Vaata ka [1]. Selle artikli peaks välislinkide hulka panema ning selle sisu artiklis kajastama. Ka Tammeri raamatule peaks viitama. Andres 4. november 2008, kell 08:29 (UTC)
millele sa viidata tahad? Ekspressile?
kas sellele Madis Jürgeni kirjutisele: (19.02.2003) Tammer
- Ajaloo ilu: noor Savisaar
- Esimest korda esindas advokaat Üllar Talviste (45) Edgar Savisaart 1980. aastate lõpus Tallinna linna Lenini rajooni rahvakohtus.
- LUUKAMBER: Savisaar mõtles ümber ja allpool ALARI RAMMO: Savisaar on venelane?
suwa 26. jaanuar 2009, kell 19:02 (UTC)
Ei, see pole ükski nendest. Aga see artikkel on Tammeri raamatus ümber trükitud. Andres 26. jaanuar 2009, kell 21:33 (UTC)
Aa, Tammeri raamat on juba sees. Andres 4. november 2008, kell 08:30 (UTC)
Kellel jaksu on, palun tehke. Muide, Äripäeva artikkel viitab teiste allikate nime all võib-olla Vikipeediale. Ssiin viidatakse (otsesõnu) Vikipeediale. Nüüd tuleb välja, et Vikipeedia on ainus käepärane allikas selle kohta. Kunagi ma kirjutasin lapsepõlve osa selleks, et jutt oleks kontrollitud. Nüüd kipub vastupidi välja kukkuma. Tollal ei pööranud viitamisele tähelepanu, nüüd on näha, kui vajalik see on. Andres 4. november 2008, kell 08:37 (UTC)

Tegelikult tuleks viidata Äripäeva artikli asemel originaalintervjuule. Andres 4. november 2008, kell 13:34 (UTC)

Vello Lattiku andmetel arreteeriti vanemad juulis. Enno Tammer väidab raamatus "Mälu võim", et Elmar Savisaar arreteeriti 8. augustil 1949. Seetõttu on Enno Tammer raamatus "Mälu võim" Elmar Savisaare isaduse kahtluse alla seadnud. Samuti kahtleb Tammer Edgar Savisaare sünnijärgses Eesti Vabariigi kodakondsuses, sest ta pole leidnud kinnitust, et Edgar Savisaare emal oli Eesti kodakondsus.

Välja võetud. Andres 5. november 2008, kell 10:36 (UTC)

Edgar Savisaar sündis Harku naistevanglas, kus ema karistust kandis.

Välja võetud.
Miks need asjad on välja võetud? Andres 5. november 2008, kell 10:38 (UTC)

Mulle tundub, et faktiliste täpsustuste kõrval on siin püütud Edgar Savisaarest paremat muljet jätta. Osa materjali, sealhulgas mõned publikatsioonide kirjed, on välja võetud. Lubatud sünniakti koopiat siin pole. Üldmulje on, et esitus on praegu kallutatud. Andres 12. november 2008, kell 10:32 (UTC)

Näiteks on siit välja jäetud, et Savisaar lubas oma noort erakonnakaaslast Tallinna linnapea kohal mitte välja vahetada, aga natukese aja pärast mõtles ümber.

Jah, muidugi lubas Savisaar Tallinna linnapea kohale asuda, aga kõik said asjast nii aru, et ta teeb seda kohe pärast kohalikke valimisi. Tema aga tegi seda alles siis, kui ta ei saanud enam minister olla. Andres 12. november 2008, kell 20:13 (UTC)

Mis puutub oma rahasse, siis mina ei tea, mida kulisside taga tehti, aga asjaosaliste sõnavõttude põhjal jäi avalikkusele mulje, et Savisaar tahtis kasutusele võtta kõigepealt mingi raha aseaine, Otsason pooldas aga pooldas kursi võtmist oma raha tarvituselevõtuks ilma vaheastmeta. Andres 12. november 2008, kell 20:16 (UTC)

Panin suurema osa vanemate kohta öeldust tagasi, lisasin viiteid. Püüdsin teha artiklit neutraalsemaks, aga artiklis on tõendamata väiteid ja mõnes kohas ka mitteasjakohast juttu. Tuleb kogu esitust detailsemaks muuta. Andres 14. november 2008, kell 00:53 (UTC)

Et siia teksti sisse on ma ei tea mille tõestuseks pandud link lindiskandaali uurinud komisjoni juunikuu vahearuandest, panin ka lingi lõpparuandele, mis on tunduvalt kõnekam. Juunikuu aruandest ei selgu minu meelest õieti mitte midagi, peale asjaolu, et keegi asjaosalistest komisjonile midagi selgitada ei tahtnud. Isegi kriminaalasja lõpetamise tõestuseks see ei kõlba, sest see teise aruande andmetel lõpetati alles juulis.
Ja et seda teemat siin nii väga torkida taheti, siis võiks sellest lõpparuandest üht-teist artiklis tsiteerida. Seal on muu hulgas väljavõte uurija koostatud määrusest. Näiteks:
Edgar Savisaar 25.08.1995 siseministrina - seega ametiisikuna - andis ebaseadusliku korralduse siseministri nõunikule Kalle Klandorfile organiseerida varjatud salvestamine andmete kogumise eesmärgil samal päeval Keskerakonna ja Reformierakonna liikmete kell 18 algava kohtumise osaliste saabumise ja lahkumise ajaks....
...Samal ajal salvestas Edgar Savisaar teiste osaliste - Harri Õunapuu, Andra Veidemanni, Siim Kallase ja Heiki Kranichi teadmata kõneluse, samuti kihutas Kalle Klandorfi ja Vladimir Kozlovi salaja salvestama osaliste kohtumisele saabumise ja lahkumise. Heli- ja videosalvestused sattusid erafirmasse SIA, millega sai võimalikuks kõrvalistele isikutele juurdepääs konfidentsiaalseks peetud kohtumisel räägitule.
Nimetatud asjaolu sai põhjuseks Vabariigi Valitsuse tagasiastumisele. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Edgar Savisaar siseministrina Eesti Vabariigi maine langemise nii Eestis kui ka välisriikides. Samuti diskrediteeris ta oma tahtliku tegevusega Valitsuse ja siseministeeriumi mainet ning rikkus Põhiseadusega kaitstud õigust isiku eraelu puutumatusele...
...Indrek Meelak kinnitas komisjonile, et ta on veendunud, et Edgar Savisaar ise lindistas...
...Uurimine on selgitanud ning komisjonil pole põhjust kahtluse alla seada, et videosalvestus 25.08.1995 toimunud Keskerakonna ja Reformierakonna kohtumisest on tehtud tollase siseministri peaministri ülesannetes Edgar Savisaare teadmisel ja korraldusel ning helisalvestus samast kohtumisest on tema enda tehtud.
--Epp 14. november 2008, kell 06:30 (UTC)
Sellest asjast võiks siin olla lühikokkuvõte koos viidetega, tsitaadid võiks panna artiklisse Lindiskandaal. Andres 14. november 2008, kell 07:41 (UTC)
Kas vahearuanne ja lõpparuanne on ametlikult avaldatud? Andres 14. november 2008, kell 07:51 (UTC)
Ma ei tea, kas on avaldatud. Selle kohta ma märget ei leidnud, et see salajane oleks. Kirjas oli seal ainult: "Käesolev lõpparuanne on ühtlasi käsitletav lisamaterjalina komisjoni poolt esitatava Riigikogu otsuse eelnõu juurde komisjoni tegevuse lõpetamiseks." Aga kuskilt pidi selle ülesriputaja ta saama. Esialgu ma ei leidnud seda küll kuskilt mujalt.
Kes see ikka oskab seda kokku võtta? Mina küll aru ei saa. Kõigepealt ütleb uurija, et tehti ebaseaduslikult seda, teist ja kolmandat; ja siis teatab peaprokurör, et midagi ebaseaduslikku polnud. Kas saan õigesti aru, et point oli selles, et lindistaja sisenes ruumidesse avalikult (mis sest, et lindistas salaja) ega rikkunud kellegi ERAELU puutumatust? --Epp 14. november 2008, kell 17:18 (UTC)

Heinrich Mark ei saa kuidagi olla Savisaare eelkäija peaministrina, kuna Savisaarega samaaegselt oli Peaministri asetäitja Enno Penno.

Kuna saan aru, et vikipeedia administraatoritele meeldib rohkem oletustel põhinev Enno Tammeri raamat kui Edgar Savisaare sünniakt, mida mõningad siiviibijad isegi kodakondsust tõestavaks dokumendiks ei pea, siis palusin selgitust Tallinna Perekonnaseisuametist. Nende vastu oli järgmine:

Eesti NSV ajal sündinud isik on sünnijärgne eesti kodanik, kui vähemalt üks tema vanematest oli eesti kodanik. Eesti kodanike kohta peeti 1926-1940 isiku elukohajärgses perekonnaseisuasutuses perekonnaregistrit. Eesti NSV ajal sündinud isiku kodakondsust tõendab tema vanema või vanemate kohta avatud perekonnaregistri lehekülg. Perekonnaregistri lehekülg avati üksnes Eesti Vabariigi kodanike kohta.

Ka Edgar Savisaare vanemate andmed leiti antud registrist, kuid andmekaitse seadusega kooskõlas ei saa kõike seda siin täpsustada. Antud dokument on aga tõendiks, et Edgar Savisaarel on sünnijärgne Eesti Vabariigi kodakondsus. Niisiis palun veelkord valeinformatsioon kustutada või minu poolt varemlisatud lõik taastada ning kui muud moodi ei saa, siis panen üles ka sünniakti, mis seda kõike tõestab.

Luhgupidamisega, Britt

Eks pange. Nii oleks asi kõigile selgem. Praegu ma ei saa aru, kas 1950. aasta sünniaktis on Edgar Savisaart otseselt nimetatud Eesti Vabariigi kodanikuks (esimene versioon) või on sünniaktis viidatud E. V. aegsele perekonnaregistri leheküljele, millest järeldub, et E. Savisaare vanemad olid E. V. kodanikud (teine versioon).

Ausalt öeldes pole väga oluline, kumb variant selgub, selge on see, et ega Teie oma teksti ei kavatse ju ikka muuta, sest leiate et väärarvamuste kirjutamine kuskil raamatus on sobilik vikipeedias välja tuua. Ma olen hämmingus, kuidas kaalub raamtus kellegi kolmanda kahtlused üles päris andmed, mis selgusid ka täna perekonnaseisuametist. Kas mul on lootust arvata, et seda õigusakti nähes vahetate Te selle lõigu välja või nõuate veelgi selgemaid andmeid, mida ei tohi andmekaitse seaduse alusel välja anda? Britt

Minu meelest ei vääri küsimus kodakondsusest iseenesest üldse tähelepanu. Fakt on ainult see, et Edgar Savisaare sünnijärgne kodakondsus on kahtluse alla pandud algul ühes 1999. aastal ilmunud ajaleheartiklis ning seejärel Enno Tammeri raamatus "Mälu võim". Mulle tundub, et see küsimuseasetus oli algusest peale kistud, sest inimese isaks loetakse ikka see, kes dokumentides kirjas on. Nii et meil ei ole erilist põhjust sellest üldse rääkida. Aga vahest just sellepärast, et selliseid kahtlusi on trükis avaldatud, tuleks asi selgelt esitada. Ma kirjutan siis juurde, et Edgar Savisaar on sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik.
Enno Tammeri raamat sisaldab küll oletusi, kuid ma ei ütleks, et ta põhineb oletustel. Seal leidub dokumentaalselt tõendatud faktimaterjali, mida mujal ei ole. Ja raamatus öeldu ei ole sünniaktiga vastuolus. Minu meelest raamatus laimu Edgar Savisaare kohta ei ole, vähemalt selles osas mitte, mis räägib "Edgari sünnisaladusest". Teine asi on see, et autor on Savisaare suhtes lugupidamatu. Andres 17. november 2008, kell 17:23 (UTC)
Ma panin sisse, et Edgar Savisaar on sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik. Ma püüan Enno Tammeriga seotud lõigu sõnastust muuta. Andres 17. november 2008, kell 17:29 (UTC)
Võtsin ka selle lause välja, et Tammer kahtleb Savisaare sünnijärgses kodakondsuses. Andres 17. november 2008, kell 17:32 (UTC)

Savisaare ema vend elas Enno Tammeri raamatu kirjutamise ajal Tartus. Minu meelest pole Burešinite praegune elamine Venemaal oluline. Andres 4. detsember 2008, kell 14:04 (UTC)

Minuarust ei ole Vahur Kersna mainimine siin artiklis oluline.--WooteleF 4. detsember 2008, kell 16:26 (UTC)

Nõus. Võtsin välja. Kersnat võib mainida artiklis Vilja Savisaare kohta. Andres 4. detsember 2008, kell 22:32 (UTC)

Blogi võiks panna välislinkide alla linnapea kodulehe järele. Andres 17. detsember 2008, kell 13:55 (UTC)

2009 artikli üldine arutelu[muuda lähteteksti]

Palun vaadake üle need parandused, mis detsembris tehti Savisaare peaministriaja kohta. Mul on mulje, et sealt on fakte eemaldatud ning lisatud üldsõnalist juttu, aga ma pole jõudnud süveneda. Andres 19. jaanuar 2009, kell 18:17 (UTC)

No minu silmis on vähemalt need 17. detsembri lisandused küll võrdlemisi mõõdutundetu kiidukõne, millega püütakse jätta mulje, et kõik reformid tehtigi tema ajal ära. Ja kogu varasem jutt on välja jäetud. Aga mina ei oska sellega midagi teha (ma paneks kogu vana jutu tagasi selle asemele). --Epp 26. jaanuar 2009, kell 18:10 (UTC)
Palun pane siis vana jutt tagasi ja uus jutt siia. Andres 26. jaanuar 2009, kell 21:24 (UTC)
OK. Peaks püüdma kuskilt midagi juurde/asemele ka leida. Kuigi ega päris objektiivseid hinnanguid nende aegade kohta pole vist eriti võimalik leida. Sest ega nõukogude lagunevat majandust ei saa samamoodi täiega tema süüks panna. --Epp 26. jaanuar 2009, kell 21:36 (UTC)
Tegelikult hakkasin mõtlema, et ega selles artiklis ei peagi olema mingit pikka juttu tema valitsuse kohta; selle jaoks on ju eraldi artikkel. Peaks vist üldse selle osa välja jätma, ainult lühidalt mainima, et ta peaminister oli. --Epp 26. jaanuar 2009, kell 21:54 (UTC)

Eluloos on 30-aastane lünk. --Metsavend 22. jaanuar 2009, kell 19:41 (UTC)

Esimeses raamatus "Keda me valisime" on Savisaare enda sõnade järgi kirja pandud elulugu (tõsi küll, Tammeri väitel sealne esitus Savisaarele ei meeldinud ning järgmise väljaande jaoks ta enam selle teose koostajatega ei kohtunud). On avaldatud ka Savisaare õe Koidula Frolovi jt mälestusi. Andres 27. jaanuar 2009, kell 06:50 (UTC)

See, et Edgar Savisaar on sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik, on oluline, sest seda on kahtluse alla seatud. Andres 22. jaanuar 2009, kell 21:00 (UTC)

Siis tuleb seda kuidagi teistmoodi esitada, kahtlustest kirjutada ja tõenditele viidata. --Metsavend 22. jaanuar 2009, kell 21:33 (UTC)
Nojah, eks hakkame siis otsast peale. Andres 22. jaanuar 2009, kell 22:01 (UTC)

Esialgu välja võetud; sisaldab liiga palju hinnanguid ega sisalda viited --Epp 26. jaanuar 2009, kell 21:47 (UTC) :

Saanud taasiseseisvunud Eesti esimeseks peaministriks, käivitas Edgar Savisaar eestlaste jaoks tähtsaid majandusreforme. Kõigepealt alustati erastamisega ja käivitati omandireform. Kriitilise tähtsusega reformiks osutus nõukogude aegadest pärit suurettevõtete ülevõtmine. Samuti pandi Edgar Savisaare valitsuse ajal alus rahareformile, tänu millele saab täna rääkida Eesti majanduse rahalisest stabiilsusest ja välisinvesteeringute sissevoolust.
Sõltumatu riigi jaoks väga olulise tähtsusega oli ka eelarvereform, mille tulemusel sai Eesti riik endale kaasaegse eelarve, mida on hiljem ka korduvalt kiidetud ja tunnustatud. Järgmisena võeti ette maksureform, mille käigus asendati vana nõukogutelik maksusüsteem kaasaegsega, nii et see oli aktsepteeritav ka välisriikidele, kellega Eesti riik plaanis edaspidi koostööd teha. Viimane reform pani omakorda aluse välismajandusliku tegevuse käivitamisele, et kompenseerida võimalikke tagasilööke eraldumisel idapoolsest majandusruumist.
Vältimatult vajaliku sammuna võeti ette hindade liberaliseerimine. See tõi aga kaasa kõrge inflatsiooni ja häired kaubaga varustamisel. Edgar Savisaart iseloomustas aga valitsusjuhina julgus võtta vastu otsuseid, mis konservatiivsematele eestlastele liiga julged tundusid. Aeg on näidanud, et toonased majanduslikud otsused olid õiged ning selliste otsustavate sammudega normaliseeriti olukord riigis loetud kuudega.
Eesti meedias kuulsaks saanud lause „Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse“, mida kasutavad erinevad meediakanalid siiani, pärineb Edgar Savisaarelt 1990 aasta 15. mail, kui interliikumine üritas Toompeal riigipööret läbi viia. Edgar Savisaar kirjeldab raamatus „Peaminister“ tolle saatusliku päeva kõiki üksikasju. Eesti Raadio vahendusel inimesteni jõudnud teate ajendiks oli olukord, kus internatsid olid tunginud Toompea lossi siseõue ning valmistusid valitsuse- ja parlamendihoonesse tungimiseks. Miilitsapolk oli kogunenud vene kiriku taha, kuid Lebedevi jutt maksis neile rohkem kui siseministri käsud, nii kaitsti lossi ainult Nõmme Miilitsakooli kursandiga. Olukorras, kui lossi kaitseks oli välja panna minimaalselt mehi, otsustas peaminister kutsuda rahva Toompea platsile, lootuses, et jäädakse rahumeelseks ja kokkupõrge jääb tulemata. Sellega internatside riigipöörde katse ka ebaõnnestus.
Peale maikriisi ei vaibunud aga Moskva ja Baltikumi vahelised pinged. Nii 1991. aasta jaanuarikriisist kui ka augustiputšist õnnestus eestlastel siiski väljuda tänu peaminister Edgar Savisaare kainelt kalkuleerivale poliitilisele vaistule.
15. mai sündmusi tuleks kindlasti mainida, aga mul pole selge, mis sõnastuses seda teha. Andres 27. jaanuar 2009, kell 06:47 (UTC)
Lõigus "Suurem osa Edgar Savisaare valitsuse tegevusest möödus hüperinflatsiooni ja kasvava kaubanappuse olukorras. Savisaare valitsus võttis kasutusele ostukaardid ja toiduainete talongid." esimene lause on sulatõsi. Teine lause on jälle kergelt puudulik või kui otse öelda isegi vale. Paremini kõlaks midagi taolist: "Savisaare võttis kasutusele ostukaardid ja tšekiraamatud ning laiendas oluliselt toidu- ja esmatarbekaupade talongide kasutamist." Asi on selles, et uue aja toidutalongid 1 kg suhkrule kuus võeti kasutusele juba mais 1988, paar nädalat peale Rahvarinde loomist. Võimul olid veel Karl Vaino ja Bruno Saul. Viide: http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=6957&sec=13 . Seal on ka foto talongist mai 1988 koguses 1kg suhkrule Tallinnas! Sealtmaalt aina keris neid talonge juurde ka muudele esmatarbekaupadele kuni Savisaare tapeetideni välja. Wiki ei ole kuulujuttude ja luulude koht!!! Ei hakanud ise artiklit esialgu muutma, niigi kuidagi ebaühtlaselt ujuv artikkel, olulise ebaolulise segu. Las "peatoimetaja" Andres teeb, ta pisut osavam.

15. mai 1990[muuda lähteteksti]

  • 15. mai ja 1990 - nendes kirjutistes Toompeasündmused mainimatta.
  • Riigipöördekatse see ei olnud, sest EV oli taastamatta, küll aga tollase ENSV juhtide tegevuse vastu.

suwa 28. jaanuar 2009, kell 21:40 (UTC)

Võib küll mingis mõttes öelda, et Savisaar oli peaministri kohusetäitja, kuid see ei olnud ametlik nimetus. Andres 24. oktoober 2009, kell 15:27 (UTC)

Praegune on problemaatiline selles suhtes, et Eesti Vabariigiks ei nimetatud 1990. aastaks riiki, vaid Nõukogude Liidu haldusüksust, seega pole link täpne. Aga tema ametinimetus oli just Eesti Vabariigi peaminister juba 1990. aastast.

Teda ei saa panna täitma peaministri ametikohta 1991. aastast. Andres 25. oktoober 2009, kell 08:58 (UTC)

kõigis E. S. seotud artiklites üle vaadata ja toimetada mõiste "EV peaminister" 83.187.132.6 18. detsember 2015, kell 03:02 (EET)[vasta]
Kuidas nimelt toimetada? Andres (arutelu) 19. detsember 2015, kell 02:15 (EET)[vasta]

Ma ei suuda aru saada, mis siit kustutati (1500 tähemärki).

Minu meelest ei tasu Tammeri kahtlust rahvuses ja sünnijärgses kodakondsuses mainida. Andres 16. aprill 2010, kell 08:50 (EEST)[vasta]

Kustutati vist põhiliselt see:
Rein Otsason esines avalikkuses seisukohaga, et tuleb minna üle vahetult oma rahale[viide?]. Edgar Savisaare juhitud valitsus tegi tihedat koostööd Eesti Panga Nõukoguga, et kiirendada krooni käibelelaskmist[viide?]. Uno Mereste raamatust "Toimunust ja kaasaelatust 2" selgub, et algne Eesti Panga president Rein Otsason oli tegutsenud pigem oma raha käibelelaskmise vastu[viide?]. Reaalse iseseisvumisega ja uue pangapresidendi Siim Kallase juhtimisel hakkasid ettevalmistused kulgema sihikindlamalt ja tagajärjekamalt. Ka avalikkuse huvi panga tegevuse vastu oli suur. Olulise osa kroonisüsteemi tegeliku käivitamise eeltöödest hõlmas selleks vajaliku õigusliku aluse loomine, mis seisnes vastavate seaduseelnõude ettevalmistamises.
Minu meelest ka ei kuulu see siia. --Epp 17. aprill 2010, kell 06:43 (EEST)[vasta]
Tähtis on siin see, kumb toetas krooni kiiret kasutuselevõttu. Varem oli siin kirjas, et Savisaar toetas pseudoraha (vist ostutšekkide) kasutuselevõttu, Otsasoni meelest aga tuli kohe orienteeruda päris rahale). Tuleb välja selgitada, kuidas see tegelikult oli. Andres 17. aprill 2010, kell 15:48 (EEST)[vasta]
Nojah, seda kirjutati siin vist mainekujunduse korras vahepeal ümber; üleval on ka hulk väljavõetud juttu. Tegelikult on ju olemas artikkel Edgar Savisaare valitsus, osa tõestatud jutust sobiks üldse paremini sinna. --Epp 17. aprill 2010, kell 16:10 (EEST)[vasta]
Selle artikli kontekstis on oluline Savisaare isiklik seisukoht. Andres 17. aprill 2010, kell 16:18 (EEST)[vasta]
Seda küll, jah. Loodetavasti keegi süveneb sellesse kunagi. --Epp 17. aprill 2010, kell 16:54 (EEST)[vasta]

Aastal 1990 valiti Savisaar Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadikuks

See pole korrektne, sest valiti Eesti NSV Ülemnõukogu, mis nimetas end hiljem ümber Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks. Andres 26. mai 2010, kell 20:58 (EEST)[vasta]

Edgar Savisaari ametinimetus oli Eesti Vabariigi peaminister. Andres 5. september 2010, kell 15:30 (EEST)[vasta]

Oma mahukas teoses kirjeldabki autor endale iseloomuliku otsekohesuse ja poliitilise aususega sündmusi Eesti iseseisvuse saavutamisel.

See on küll naljakas lause. See tuleks ümber teha või neutraalsus vaidlustada. Andres 5. september 2010, kell 15:33 (EEST)[vasta]

Siia on lisatud pikk kirjeldus Venemaalt raha küsimistest. See tuleks varustada allikaga. Kas on täpselt tsiteeritud KAPO-t? Pole ka selge, kas kõik see kuulub sellesse artiklisse. Andres 22. detsember 2010, kell 00:41 (EET)[vasta]

Jah, see on tähthaaval maha kirjutatud. Palun aidake see tsitaadina vormistada. Andres 22. detsember 2010, kell 00:43 (EET)[vasta]

Millal abielu lahutati? Andres 6. jaanuar 2011, kell 10:53 (EET)[vasta]

Ta oli 19. oktoobrist abielus 1996 Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). ??

Ei ole ju nii kirjas. Andres 6. jaanuar 2011, kell 22:57 (EET)[vasta]
Ma juba muutsin. --Epp 6. jaanuar 2011, kell 22:58 (EET)[vasta]

Kas Savisaare taasiseseisvumise aegse tegevuse kajastamisest tuleks teha eraldi artikkel või pikk lõik siiasamma? Kleebin natuke toormaterjali:

Kõige parema vastuse annab sellele Savisaare kauaaegne võitluskaaslane Marju Lauristin: «20. augustil toimunu, Ülemnõukogu ja Eesti Komitee juhtide vaheline kokkuleppimine ühises iseseisvuse taastamise protseduuris, oli Savisaare silmis reetmine.» («Punane ja sinine. Peatükke kirjutamata eluajalooraamatust», Eesti Ajalehed 2010)[1]

Rahvarinde kongressil kõlanud Edgar Savisaare sõnu: "Neile on iseloomulik see, et nad ei näe vormi taga sisu. Soovitakse igal juhul taastada riiklik iseseisvus, mõistmata, et rahvaste enesemääramisel on väga erinevaid vorme. Rahvarinde eesmärgiks on saavutada uus sisu."[2]

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Heimar Lenk lausus, et las siis inimesed nimetavad 20. augustit Edgaripäevaks, sest kes muu kui Edgar Savisaar, Marju Lauristin, Arnold Rüütel ja Vaino Väljas olid need, kes Eesti iseseisvuse taastasid.[3] --Oop 20. august 2011, kell 20:37 (EEST)[vasta]

Ehk tuleks panna see lehekylg permanentse kaitse alla, nii et muuta saaksid vaid sisseloginud kasutajad? Sellega on suhteliselt sageli jama. --Oop 21. august 2011, kell 12:25 (EEST)[vasta]

Kordan aastatagust soovitust. Viimane anonyymne kaastöö, mida polnud tarvis tyhistada, lisati märtsis. Sellest saati on ainult jama. Kas kellelgi on mõni hea vastuväide või ma panen permanentse kaitse peale? --Oop (arutelu) 27. oktoober 2012, kell 15:25 (EEST)[vasta]
Ei poolda kaitse alla panemist. Sama hästi peaks siis seda tegema Andrus Ansipi puhul näiteks, sellised artiklid ikka melitavad vandaale. Minu meelest ei ole olukord kontrollimatu, et peaks kaitsma.--Morel (arutelu) 27. oktoober 2012, kell 15:51 (EEST)[vasta]
Ma ka ei poolda. --Epp 27. oktoober 2012, kell 16:59 (EEST)
Mina pooldan osade artiklite lukustamist. Siinkohas, tuleb meelde aga hoopiski see, et osades vikides on võimalik vaatamisel valida artikli uusima versiooni ja vist enam-vähem kinnitatud versiooni vahel. Äkki mingitel puhkudel tasuks mõtisklemist.-- Ahsoous (arutelu) 27. oktoober 2012, kell 22:20 (EEST)[vasta]

Kus ta dotsent oli? See on ju ametikoht, mitte kraad. --Oop 31. oktoober 2011, kell 23:43 (EET)[vasta]

Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedris. See õpetas aspirantidele filosoofiat. Andres 1. november 2011, kell 01:31 (EET)[vasta]

Miks minu muudatused tühistati? Maria Savisaar sai tõepoolest vanglast vabaks amnestia alusel ennetähtaegselt. Miks seda ei võiks artiklis mainida? 90.191.119.98 26. detsember 2012, kell 11:02 (EET)[vasta]

Kas see on kirjas Enno Tammeri raamatus "Mälu võim" lk 21 või 38? Kui ei, siis tuleb lisada uus viide. Olemasoleva viite ette lihtsalt niisama muid väiteid lisada ei saa, sellega kinnitatakse lugejale, justkui oleks ka lisandused pärit samast allikast. Kui jah, siis väga tore, olgu pealegi. (Ehkki ma kahtlen, kas see artikli teemaks olevat isikut kuidagi iseloomustab.) --Oop (arutelu) 26. detsember 2012, kell 12:16 (EET)[vasta]
Lk. 21 on kirjas: "... pooleaastane poisstitt kaasas, kui ta jõudis Harku naiste vangilaagrist kodukanti Vaste-Kuustesse 1950. aasta sügisel ning seda neli aastat varem kohtuotsusega määratud karistusest."

Lk. 38: "Ajalooliselt dokumentaalselt on tõestatav, et ema Maria vabanes Harku vangilaagrist märgatavalt varem. Vastavalt karistusele pidanuks vabanema 1954. aasta sügisel, vabanes aga 1950. aasta sügisel. Väikelastega vangis olevate emade päästjaks osutus nn. Krupskaja amnestia." Nii et viitesse võiksid mõlemad leheküljed jääda. Lk. 38 on mainitud amnestia, lk. 21 Vaste-Kuustesse tagasipöördumine. Kuna artiklis on M. Savisaare süüdimõistmine 1949. a. kirjas, siis tuleks ju ka amnestia ära mainida. Muidu jääks selgusetuks, miks ta juba 1950. a vabandes. 90.191.119.98 26. detsember 2012, kell 13:09 (EET)[vasta]

¨1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus¨.

See pole õige. NLiidus ilmus publikatsioone globaalmudelite alal juba vähemalt 1975. aastal, vt. kirjanduse loetelu Gidrometizdati 1980. a. ilmunud raamatus Jegorov, Kallistov, Mitrofanov, Piontkovski, Globaalse arengu matemaatilised mudelid. (vene keeles) 193.40.5.245 10. august 2013, kell 23:20 (EEST)[vasta]
Praegune sõnastus on nii nõrk, et ei saa väita, et mainitud asjaolu selle ümber lükkaks. Andres (arutelu) 10. august 2013, kell 23:23 (EEST)[vasta]
Ei saa aru. Kui vale väidet enam pole tekstis, siis pole ka midagi ümber lükata. See on õige, et Savisaar niisuguse väitekirja kaitses. 193.40.5.245 10. august 2013, kell 23:52 (EEST)[vasta]
Pidasin silmas sõnastust, mis siin enne oli. Seda, et väide on vale, need põhjendused ei näita. Andres (arutelu) 14. september 2013, kell 12:33 (EEST)[vasta]

Need asjad, mis on sissejuhatuses viidetega, ei tohiks minu arust olla sissejuhatuses, vaid tagapool, kus neist saaks üksikasjalikumalt rääkida. Andres (arutelu) 14. september 2013, kell 12:35 (EEST)[vasta]

Tõstan need asjad esialgu siia.

Edgar Savisaare ametisoleku ajal on Tallinna Linnavalitsuses hakanud lokkama ulatuslik korruptsioon. [4] Mistõttu Ta on pidevalt Eesti Kaitsepolitsei huviorbiidis.

Kaitsepolitsei on Edgar Savisaarest huvitatud ka seoses soojade suhetega ja koostöölepinguga erakonnaga Ühtne_Venemaa, mida juhib Vladimir_Putin ning Venemaa välisluurelt FSB raha küsimisega. [5]

Edgar Savisaare valijad on eelkõige venelased [6] [7]

Minu arust need lõigud on informatiivsed ja viidatud. "Mõjuagendi" pilt seevastu on propagandistlik. --IFrank (arutelu) 23. september 2013, kell 20:13 (EEST)[vasta]

Tuleks ehk suurem osa "mõjuagente" enne valimisi pool-lukku panna (ainult registreeritud kasutajatele muutmiseks vms), või siis, palgata keegi (EL tööaja seaduste järgi: mitu) ööpäevaringsesse valvesse, kuuks ajaks. — Pietadè 23. september 2013, kell 20:20 (EEST)

Ma tõstan selle välja, sest arreteerimise aasta ettepoole tõstmine ei ole minu arvates usutav. Andres (arutelu) 28. märts 2014, kell 17:06 (EET)[vasta]

Endisel metsavennal Jakob Ellerveel on Savisaare lapsepõlvest oma lugu rääkida - tema andmeil arreteeritiElmar ja Maria Savisaar juba 1948. aastal, kui nad Petseri turul varastatud hobust müüa üritades jäid vahele hobuse omanikule. Seepeale saadeti Elmar Irkutski oblasti vangilaagrisse, samal ajal kui Maria saadeti Harku vanglasse. Edgari sündides oli Maria vanglas olnud juba 18 kuud, seega pidi Edgari isa olema mõni vangla töötajatest. Kuna aga 1949. aastal ei lastud veel eestlasi vanglatesse tööle, pidi ka Savisaare isa olema vene rahvusest.[8]

Viited[muuda lähteteksti]

  1. ↑ Mauno Viires "Mauno Viires: Edgaripäev — on see ikka olemas?" Sakala, 20.08.2010 (vaadatud 18. augustil 2011)
  2. ↑ Mauno Viires "Mauno Viires: Eesti lähiajalugu saab selgemaks päevapoliitika tõmbetuultes" Sakala, 13.03.2010 (vaadatud 18. augustil 2011)
  3. ↑ Vahur Koorits "Lenk: Las siis olla edgaripäev" Delfi, 4. august 2011 (vaadatud 18. augustil 2011)
  4. ↑ Edgar Savisaarega ja korruptsiooniga seotud artiklite kogumik
  5. ↑ Kaitsepolitsei: Kaitsepolitseiameti teave Edgar Savisaare raha küsimise kohta Venemaalt, dets 2010
  6. ↑ Postimees: Savisaar ja vene valijate hääled
  7. ↑ Kuidas Savisaar vene valijatele südamesse poeb
  8. ↑ http://epl.delfi.ee/news/eesti/savisaar-on-venelane.d?id=50813788

Tervislik seisund ja probleemid[muuda lähteteksti]

Kui keegi leiab allika Savisaare diabeedi kohta siis palun lisage - muidu ei kõla käesolev tervise ja ravikord kokku.

Mariina 23. märts 2015, kell 18:40 (EET) alias Простота

Allikas on siin. Andres (arutelu) 24. märts 2015, kell 20:13 (EET)[vasta]
Tere Andres!
Ilusad tänud, püüan lisada... diabeetikutega on see lugu, et nende organism ei signaliseeri haiguskoldeid nii nagu paljudel teistel inimestel, et kui Sul valutab siis otsid abi, neil on (osadel) anatoomilis-füsioloogilsite eripärade tõttu valu tundmine hoopis valu mitte tundmine...
Mariina 24. märts 2015, kell 20:21 (EET) alias Простота

Esimene viite allikas on iseenesest artikli teemaga seotud küll ja on tähelepanuväärne artikkel, mida kuskil võiks isegi refereerida, aga minu meelest see ei tõenda seda, mida teises lõigus väidetakse. Andres (arutelu) 12. aprill 2015, kell 16:21 (EEST)[vasta]

Kus Lattik ütleb, et Rannet on Savisaare isa? Mina seda raamatust ei leidnud. ~~

Täna loobus Riigikogu kohast. Andres (arutelu) 5. august 2015, kell 17:55 (EEST)[vasta]

tasakaalustatus[muuda lähteteksti]

Välislinkide all on kaks kriitilist allikat, tasakaalu huvides võiks olla ka mõni toetav. --Õel&Pahatahtlik (arutelu) 22. september 2015, kell 16:12 (EEST)[vasta]

Kui tead mõnd sellist, pane sisse. Andres (arutelu) 23. september 2015, kell 00:41 (EEST)[vasta]

Puudu on 2013. aasta võlaskandaal. --Metsavend 23. september 2015, kell 12:21 (EEST)

Puudub ka Šveitsi raha. Kui kapo juba uurib, siis ilmselt on teema tähelepanuväärne. Varaste teoste ülevaade võiks olla ning muidugi on suurem osa tekstist viitamata.
Võtsin välja ülistuskõne: "Oma mahukas teoses kirjeldabki autor endale iseloomuliku otsekohesuse ja poliitilise aususega sündmusi Eesti iseseisvuse saavutamisel. Põhjalikult on analüüsitud nii kriisiolukordi, majandusreforme kui ka valitsuse moodustamise tagamaid ja tööpõhimõtteid." Millisele autorile on iseloomulik otsekohesus ja poliitiline ausus ning millisele ei ole, pole Vikipeedia asi hinnata; kui see on kellegi tsitaat, tuleks esitada tsitaadina. Samamoodi ei ole praegu võimalik viidata allikale, mis kinnitaks, et analüüs on põhjalik. --Õel&Pahatahtlik (arutelu) 24. september 2015, kell 10:53 (EEST)[vasta]

Mida see ametist kõrvaldamine tähendab? Kas ta on linnapea, kuid ei täida ametikohuseid, või ta ei ole linnapea? Andres (arutelu) 22. oktoober 2015, kell 18:18 (EEST)[vasta]

Tegelikult on Savisaarega seonduvaid artikleid juba küllalt (ja peaks rohkemgi olema), et talle oma kategooria ja jalutsimall teha. Tema teosed, teosed temast, poliitilised teemad jne. Siis tekib kompaktne ülevaade, muidu aja artikleid taga nagu rosinaid saiast.

Minu meelest peaks "Isiklikku" olema tagapool publikatsioonidest, sest sellega markeeritakse selle teema kõige väiksemat tähtsust. Kirjandus artikli teema kohta peaks olema veel tagapool, sest enne seda on Vikipeedia artikkel sisuliselt lõppenud. Teistes isikuartiklites ongi nii.

Ei ole sugugi igal pool nõnda. Vastupidi võib põhjendada, et üks asi on artikli sisu, teine bibliograafia - sh personaalbibliograafia.
Võib-olla mõnes kohas ei ole, aga minu meelest see on praegune tava.
Olen nõus, et asjale võib nii vaadata, et bibliograafia käib artiklist eraldi, aga see, mida isik on kirjutanud, on osa artikli teemast, kirjandus isiku kohta seda ei ole või on ainult kaudselt. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2016, kell 14:21 (EET)[vasta]

Miks peaks kirjanduse loetelus olema raamatud ja artiklid eraldi? Ka raamatud ei ole kõik tervikuna Savisaarele pühendatud. Andres (arutelu) 27. detsember 2015, kell 17:30 (EET)[vasta]

Vahel tahetakse leida inimese kohta raamatuid (nt raamatukokku minnes), neid on pikast nimekirjast halb välja tuustida. Raamatud on ka põhjalikumad infoallikad kui artiklid, paksu bibliograafiat on mõistlik liigendada. Aga tõsi on, et seal all peaks olema üksnes need raamatud, mis räägivad peamiselt Savisaarest, teistest tuleks nimetada konkreetse osa leheküljed (või kui jutt on siin-seal laiali, ei peaks neid bibliograafias üldse olema, tuleks refereerida artiklis).
Jah, minu meelest praegu nii ei ole. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2016, kell 14:21 (EET)[vasta]

Savisaare kohta on vahepeal uudiseid tulnud, seoses sularahaga. Andres (arutelu) 29. mai 2016, kell 19:15 (EEST)[vasta]

7. juunil teatas ta, et kandideerib Keskkonna presidendikandidaadiks. Ma ei tea, kuidas seda sisse panna. Andres (arutelu) 8. juuni 2016, kell 00:37 (EEST)[vasta]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Edgar_Savisaar/Arhiiv&oldid=4555656"