Mine sisu juurde

Turbiin

Allikas: Vikipeedia
Hoiatus! Võimalik autoriõiguste rikkumine!

Kui autor lubab kasutada teksti litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, siis peaks ta seda kinnitama, saates e-kirja aadressile permissions-et<ätt>wikimedia.org. Autoriõiguse loa taotlemise juhendi leiad leheküljelt Vikipeedia:Autoriõiguse loa taotlemine.

Võimalikuks lahenduseks on ka mõtte edasiandmine teises sõnastuses, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: ENE/EE
Avatud korpusega auruturbiin

Turbiin on labamasin, mille pöörlev tööratas ehk rootor muundab voolava voolise energia pöördliikumise energiaks. Kui voolis on vesi, nimetatakse turbiini hüdroturbiiniks, kui veeaur, siis auruturbiiniks, kui gaas, siis gaasiturbiiniks, ja kui õhk (tuul), siis tuuleturbiiniks.[1].

Energia muundamisest võtavad osa liikumatult kinnitatud staatori juhtlabad või düüsid, mis kiirendavad ja suunavad voolise liikumist, ning rootorile kinnitatud töölabad, millele voolus avaldab jõutoimet. Auru- ja gaasiturbiinid on enamasti mitmeastmelised (energia muundub mitmes jadamisi ühisel võllil asuva rootorite rõhuastmes).

Aktiivturbiinis mõjub töölabadele ainult nende vahel voolise suuna muutumise põhjustatud jõud. Reaktiivturbiinis kandub töölabadele olulisel määral ka reaktiivjõud, mis tekib vooluse kiirenemisest labade vahel. Hüdro- ja gaasiturbiinid on enamasti reaktiivturbiinid, auruturbiinides kasutatakse eeskätt väikese reaktiivsusega aktiivtüüpi rõhuastmeid.

Et turbiinidel on suur pöörlemissagedus ja ei ole edasi-tagasi liikuvaid osi, on suhteliselt väikesest jõuseadmest võimalik saada suurt võimsust.[2]

Turbiini põhiosad on rootor, laba või labad ja düüs või düüsid.

Turbiine kasutatakse näiteks tuuleelektrijaamade, hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade elektrigeneraatorite põhiliste jõumasinatena[1]. Turbiine kasutatakse laialdaselt reaktiivmootorites, turbokompressorites jm.

Hüdroturbiinid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Hüdroturbiin

Hüdroturbiinide põhiliigid on:

  1. 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia 9. köide, 1996.
  2. Eesti Entsüklopeedia EE 9, Tallinn, 1996, lk. 622

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]