Turbiin

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Avatud korpusega auruturbiin

Turbiin (lad. turbare 'pöörlema', turbo pööris) on labamasin, mille suure kiirusega pöörlev tööratas muundab voolava aine energia mehaaniliseks pöördliikumiseks. Näiteks: vesi ‒ hüdroturbiin, veeaurauruturbiin, gaasgaasiturbiin või tuultuuleturbiin, ka tuulemootor.[1][2].

Energia muundamisest võtavad osa liikumatult kinnitatud staatori juhtlabad või düüsid, mis kiirendavad ja suunavad liikuva aine voolust, ning rootorile kinnitataud töölabad, millele voolus avaldab jõutoimet. Auru- ja gaasiturbiinid on enamasti mitmeastmelised (energia muundub mitmes jadamisi ühisel võllil asuva rootorite rõhuastmes)

Aktiivturbiinis mõjub töölabadele ainult nende vahel vooluse suuna muutumise põhjustatud jõud. Reaktiivturbiinis kandub töölabadele olulisel määral ka reaktiivjõud, mis tekib vooluse kiirenemisest labade vahel. Hüdro- ja gaasiturbiinid on enamasti reaktiivturbiinid, auruturbiinides kasutatakse eeskätt väikese reaktiivsusega aktiivtüüpi rõhuastmeid.

Et turbiinidel on suur pöörlemissagedus ja ei ole edasi-tagasi liikuvaid osi, on suhteliselt väikesest jõuseadmest võimalik saada suurt võimsust.[3]

Turbiini põhiosad on rootor, laba(d) ja düüs(id).

Turbiine kasutatakse näiteks tuuleelektrijaamade, hüdro- ja soojuselektrijaamade elektrigeneraatorite põhiliste jõumasinatena[2]. Turbiini kasutatakse laialdaselt reaktiivmootorites, turbokompressorites jm.

Turbiinide liigitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eristatakse auru-, gaasi-, tuule- ja hüdroturbiine, millel kõigil on mitu alatüüpi.

Auruturbiinid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Auruturbiin

Gaasiturbiinid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Gaasiturbiin

Hüdroturbiinid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hüdroturbiin

Hüdroturbiinide põhiliigid:

Tuuleturbiinid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [1]
  2. 2,0 2,1 Eesti entsüklopeedia 9. köide, 1996.
  3. Eesti Entsüklopeedia EE 9, Tallinn, 1996, lk. 622

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]