Turbiin

  Teksti allikas: ENE/EE

Avatud korpusega auruturbiin

Turbiin on labamasin, mille pöörlev tööratas ehk rootor muundab voolava voolise energia pöördliikumise energiaks. Kui voolis on vesi, nimetatakse turbiini hüdroturbiiniks, kui veeaur, siis auruturbiiniks, kui gaas, siis gaasiturbiiniks, ja kui õhk (tuul), siis tuuleturbiiniks..

Energia muundamisest võtavad osa liikumatult kinnitatud staatori juhtlabad või düüsid, mis kiirendavad ja suunavad voolise liikumist, ning rootorile kinnitatud töölabad, millele voolus avaldab jõutoimet. Auru- ja gaasiturbiinid on enamasti mitmeastmelised (energia muundub mitmes jadamisi ühisel võllil asuva rootorite rõhuastmes).

Aktiivturbiinis mõjub töölabadele ainult nende vahel voolise suuna muutumise põhjustatud jõud. Reaktiivturbiinis kandub töölabadele olulisel määral ka reaktiivjõud, mis tekib vooluse kiirenemisest labade vahel. Hüdro- ja gaasiturbiinid on enamasti reaktiivturbiinid, auruturbiinides kasutatakse eeskätt väikese reaktiivsusega aktiivtüüpi rõhuastmeid.

Et turbiinidel on suur pöörlemissagedus ja ei ole edasi-tagasi liikuvaid osi, on suhteliselt väikesest jõuseadmest võimalik saada suurt võimsust.

Turbiini põhiosad on rootor, laba või labad ja düüs või düüsid.

Turbiine kasutatakse näiteks tuuleelektrijaamade, hüdroelektrijaamade ja soojuselektrijaamade elektrigeneraatorite põhiliste jõumasinatena. Turbiine kasutatakse laialdaselt reaktiivmootorites, turbokompressorites jm.

Hüdroturbiinid

 Pikemalt artiklis Hüdroturbiin

Hüdroturbiinide põhiliigid on:

• vesiratas
• kopp- ehk Peltoni turbiin (vesiratta arendus)
• radiaal-aksiaalne ehk Francise turbiin
• pöördlabaline ehk Kaplani turbiin

Välislingid

• Turbiin "Eesti entsüklopeedia" veebiversioonis