Brasch

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Braschi suguvõsa aadlivapp

Brasch (vene keeles Браш) on Mecklenburgist Parchimist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Perekonnanime Brasch kohtab Mecklenburgis juba XIII sajandi keskpaiga allikais. Suguvõsaliin algab Parchimi linnakodaniku Daniel Braschiga (suri 1674). Tema järeltulijad olid kaupmehed ja vaimulikud. Liivimaa liini rajajaks oli Gottlob Siegmund Brasch (1752−1803), kes siirdus Mecklenburgist Netzebandist Riiga ja seejärel Tartusse. 1794. aastal tõsteti ta aadliseisusse. 1795. aastal võeti ta Kuramaa ja 1797. aastal Liivimaa matriklisse. Tema järeltulijad omandasid märkimisväärse maavalduse. Konrad Siegmund von Braschi (1779−1835) poegadest põlvnes suguvõsa kaks haru.[1] Noorema poja Ernst Heinrich Wilhelm von Braschi (1821−1883) liin kustus 1924. aastal.

1844. aastal aadlidiplomi saanud kapten Carl von Brasch (1795−1860) ja tema järeltulijad ei olnud Liivimaa aadlisuguvõsaga suguluses.[2]

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Braschi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Ahja mõisa peahoone. Mõis oli Braschide valduses 1819−1919
Ropka mõis. Suguvõsa valduses 1800−1913
  • Eestimaa:
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Ahja (Aya) (1819−1821 pandi-, 1821−1919 pärusvaldus, a-st 1878 fideikomiss), Kaarepere (Kersel) (1846−1849 ja 1857), Keeri (Kehrimois) (1865−1878), Kriimani (Brinkenhof) (1882−1909), Kärde (Kardis) (1813−1819, pandivaldus), Rasina (Rasin) (1790−1796 pandi-, 1796−1803 pärusvaldus), Ripuka (Rippoka) (1821 pandi-, 1821−1826 ja 1849−1919 pärusvaldus), Ropka (Ropkoy) (1800−1806 pandi-, 1806−1913 pärusvaldus; naisliinis kuni 1919), Räni (Renningshof) (1800−1806 pandi-, 1806−1913 pärusvaldus; naisliinis kuni 1919), Truuta (Gertrudenhof) (1907−1910), Vaimastvere (Waimastfer) (1849−1919), Vardi (Schwarzhof) (1913−1919), Varbuse (Warbus) (1823, pandivaldus), Vidrike (Friedrichshof) (1907−1910)
  • Liivimaa läti distrikt:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 155-6.
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd III. Hamburg: 2013, lk 74.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 155-159 [1].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd III. Hamburg: 2013. Lk 45-73.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd XVIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1989. Lk 48-66.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 66.