Karin Otter

Allikas: Vikipeedia

Karin Otter (sündinud 5. novembril 1970 Tallinnas) on eesti arstiteadlane ja farmakoloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Karin Otter on Margareete-Helge Otteri tütar.[1]

Lõpetas 1988 Tallinna 7. Keskkooli, 1994 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna raviosakonna, 1994–1995 Kieli Ülikooli Farmakoloogia Instituudi doktorant, meditsiinidoktor (1999, Kieli Ülikool), väitekiri "Aspekte der Biotransformation und Gewebebindung von Dihydropyridin-Calciumantagonisten".

Oli 1996–99 Kieli Ülikooli Farmakoloogia Instituudi teadur, 2000–2002 Tallinna Meditsiinikooli farmakoloogia ja farmakoteraapia õppejõud, aastast 2001–2011 AstraZeneca Eesti meditsiiniosakonna juhataja. Töötas AstraZeneca onkoloogia meditsiini-ala juhina Brüsselis (2011–2012), juhatas AstraZeneca Meditsiini- ja ravimite registreerimise osakonda Venemaal (2012–2014) ja Lõuna-Koreas (2014–2017). Aastail 2017–2018 oli AstraZeneca Meditsiiniakadeemia juht Inglismaal Cambridge'is. Aastast 2019 geeniravi- ja biotehnoloogia firma BioMarin meditsiiniala juht Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas. [1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Töid farmakoloogia, günekoloogia ja meditsiiniajaloo alalt. 1991–1992 osalenud teadusprojektides Tampere Ülikooli Farmakoloogia Instituudis, korraldanud 1991–1993 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilaste teaduskonverentse, 1992–1994 teinud tervisesaateid Tartu Raadios ja Tartu Televisioonis. Aastast 1994 osalenud ravimite kliinilistes uuringutes. Koostanud (kaasautor A. Ziegler) uute ravimite ülevaateid kogumikku "Neue Arzneimittel" (kd 10–14; Stuttgart 1999, 2000, 2002, 2003, 2004). Üle 20 teaduspublikatsiooni.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Professor Georg Kingissepp – esimene eesti rahvusest Tartu Ülikooli farmakoloogia kateedri juhataja. // TÜ ajaloo küsimusi XXIV. Tartu, 1989
  • Iseeneslike abortide tekkepõhjused. // Eesti Arst (1993) 3
  • Ainult soovitud lapsed. Tallinn, 1994
  • Comparison of metabolism of different dihydropyridine calcium channel blockers in rabbit liver microsomes. // Naunyn-Schmiedeberg's Archives of Pharmacology 352 (1995) (Suppl.)
  • Differences in tissue binding may influence the oral bioavailability of nifedipine and felodipine. // Naunyn-Schmiedeberg's Archives of Pharmacology 353 (1996) (Suppl.)
  • Determination of pravastatin in human plasma by high-performance liquid chromatography with ultraviolet detection (kaasautor C. Mignat). // Chromatogr. B Biomed. Sci. App. 708 (1998) 1–2
  • Pharmacokinetics of morphine 3-esters after oral administration in rabbits (kaasautor). // Pharmazie 56 (2001) 6
  • Farmakokineetika ja seda mõjustavad tegurid (kaasautor M. Otter). Tallinn, 2001
  • Acinetobacter baumannii, Pseudomonas aeruginosa ja Klebsiella pneumoniae tähtsus ja antibiootikumitundlikkus Eesti haiglate intensiivravi osakondades. (Kaasautor) // Eesti Arst (2004) 8
  • Invasiivsete patogeenide struktuur ja antibiootikumitundlikkus: Olukord Eestis 2004 (kaasautor). // Eesti Arst (2005) 8

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.