Piirikaitse Üksikkorpus

Venemaa Keisririigi Rahandusministeeriumi Piirivalve Üksikkorpus (vene keeles Отдельный корпус пограничной стражи ja Отдельный пограничный корпус, lühend ОКПС) oli Venemaa Keisririigi riigipiiri valvamise ning salakaubaveo ja ebaseadusliku piiriületamise tõkestamisega tegelenud ametkond aastail 1893–1918.

Piirivalve Üksikkorpus asutati keiser Aleksander III (15. vkj) / 27. oktoobril 1893. Algusaastatel oli PÜK ülesanne valvata loode-, lääne- ja Taga-Kaukaasia piirilõikudel, 13. aprillist 1894 Kesk-Aasia ja Taga-Kaspia piirkonnas. PÜK valvas riigipiiri, mille pikkus oli 15 000 km, ülejäänud piirivalve tagasid kasakate sõjaväestatud ja Sõjaministeeriumile alluvad üksused.

PÜK koosnes Piirikaitsekorpuse juhtkonnast staabiga, seitsmest piirivalvepiirkonnast ja Hiina piiriga piirnevast Amuuri-tagusest eriringkonnast.

Ajalugu

Eellugu

Varasem ajalugu

Moskva tsaaririigi ja Venemaa Keisririigi piirirežiimi kontrolli teostasid Lõuna-Venemaal ning Edela-Venemaal kasakatest moodustatud poolsõjaväelised üksused. Esimene piirivalvet ja -kaitset reguleeriv dokument on pärit tugevneva keskvõimuga Moskva tsaaririigi aegadest. 16. veebruaril 1571 andis Ivan Julm välja "Käsundi staniitsast ja vahiteenistusest" ("Приговор о станичной и сторожевой службе"), mis sätestas riigipiiri valvamise ning järelevalve teostamise põhimõtted.

XVIII sajand

18. sajandi alguses kasutati Moskva tsaaririigi piiride kaitseks piiriäärsete kaitseehituste ja kindluste garnisonidesse ja regulaararmeesse kuuluvaid sõjaväelasi, kasakaüksusi, maamiilitsat (asundusväed), palgatud husaaridest koosnevaid polkusid ja kohalikke elanikke. Pärast Peeter I alustatud Venemaa halduskorralduse ümberkorraldusi määrati 1714. aastast piiriäärsetesse suurematesse piirületuskohtadesse ning sadamatesse maafiskaalid – kohalikud maksukogujad (земские фискалы).

Pärast Põhjasõda ning Venemaa Keisririigi piiride laienemist Läänemere äärde Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu arvel, võeti 1754. aastal vastu otsus likvideerida siseriiklikud tollid ja viia sisemaal asunud tolliasutused piirile. 27. oktoobril 1782 kehtestati keisrinna Katariina II ukaasiga riigipiiri ja tollitavate kaupade kontrolliks uus töökorraldus, mis koosnes "tolliketist ja valvest". Uut tüüpi tollijärelevalveasutused asutati igas kubermangus. Need sadama- ja piiritolliasutused komplekteeriti palgaliste teenistujatega.

XIX sajand

19. sajandi alguses, pärast Prantsusmaa keisri Napoleon I alustatud sõjategevust Kesk-Euroopa riikide vastu, viis Venemaa Keisririigi Sõjaministeeriumi sõjaminister Michael Andreas Barclay de Tolly 1810. aastal läbi keisririigi Euroopa osa piiriäärsete kindlustuste inspektsioonireisi, mille tulemusena võttis keiser Aleksander I 4. jaanuaril 1811 vastu "Piirivalveteenistuse korralduse põhimäärus" ("Положения об устройстве пограничной стражи"). Uue piiriteenistuse korra kohaselt jaotati maismaapiir läänepoolsest punktist Palangast Kuramaa kubermangust kuni lõunapoolse punktini Jagorlõki jõel Odessa kubermangus, so 1600 versta, 150 versta pikkusteks piirilõikudeks, mille valvamise eest vastutasid kasakaüksused. Kaheksa doni kasaka- ja kolm bugi kasakapolku, kes olid jaotatud piirilõikude valve eest vastutavate piirivalvekordonitele alluvusse.

Pärast 1812. aasta isamaasõja võitu, 1815. aasta Viini kongressi ning Venemaa Keisririigi piiride järjekordset laienemist Poola arvelt (Varssavi Hertsogiriigist moodustati Venemaaga reaalunioonis olev Poola Kuningriik) võeti 5. augustil 1827 vastu uus tollijärelevalve korraldamise põhimäärus ("Положение об устройстве пограничной таможенной стражи"), mille koostaja Rahandusministeeriumi minister suurtükiväekindral Georg von Cancrini määratluses oli uue piirijärelevalveteenistuse erinevuseks eelnevast töökorraldusest – "kindel sõjaväeline töökorraldus ning sõjaväeliste juhtide ja sõjaväelise vormiriietuse ja varustuse määramine". Ühine tolli- ja piirivalveteenistuse organisatsioon oli üles ehitatud sõjaväeliste põhimõtete alusel ja jaotus brigaadideks, roodudeks ja salkadeks, üksusi juhatasid ohvitserid, kes allusid tolliringkonna ülematele.

Tollijärelevalve ülesandeks oli "kaupade salajase sisseveo tõkestamine kogu maismaa ja merepiiril ning ka karantiiniteenistuse teostamine".

1835. aastal nimetati Piiritolliteenistus (Пограничная таможенная стража) Piirikaitseks.

Pärast edukat Üheksandat Vene-Türgi sõda laiendas Venemaa Keisririik oma piire Kaukaasias, kus piiride kaitseks ja valvamiseks moodustati 15. juunil 1882 keiser Aleksander III poolt Musta mere brigaad.

Aastal 1896 teostas Venemaa Keisririigi piiride valvet ja kaitset viis piirivalvebrigaadi ja kaitstava piirijoone pikkus oli 1502 versta.

Korpus XX sajandi algul

1896. aastal sõlmisid Venemaa Keisririik ja Hiina kokkuleppe ühise Hiina Idaraudtee ehitamiseks ning ühiskasutamiseks, 1901. aastal liideti raudtee kaitse ja valvega tegelenud kaitseüksused Piirivalve Üksikkorpusega ning üksustest moodustati Amuuri piirivalveringkond.

Pärast Esimese maailmasõja algust 13. juulil 1914 muudeti PÜK šefi ametinimetus PÜK ülemjuhatajaks. 1. jaanuaril 1917 nimetati Piirivalve Üksikkorpus (Отдельный пограничный корпус (ОПК)) – Piiri Üksikkorpuseks, piirivalveringkonnad ja brigaadid piiriringkondadeks ja piiribrigaadideks ning valvurid (стражники) – piirivalvuriteks.

Likvideerimine

30. märtsil 1918 likvideeriti Piiri Üksikkorpuse Valitsus Venemaa Nõukogude Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu otsusega ning moodustati Venemaa Nõukogude Vabariigi Piirikaitse Peavalitsus (Главное управление пограничной охраны (ГУПО) Советской Республики).

Juhatus

Piirikaitse Üksikkorpuse juhiks oli korpuse komandör, kelle pädevuses olid kõik sõjalis-distsiplinaarsed, järelevalve ja riviteenistusega seotud kohustused. Talle allus korpuse komandöri abi ja käsundusohvitserid. Korpuse šeffiks oli kohakaasluse alusel rahandusminister.

Staap

Staabi koosseisus kuulusid neli jaoskonda:

• 1. jaoskond, riviteenistus, inspektsiooni ja mobilisatsiooniülesanded;
• 2. jaoskond, piirijärelevalve;
• 3. jaoskond, relvastuse-, varustuse- ja meditsiini- ehk laatsaretiteenistus;
• 4. jaoskond, majandusteenistus;

ning erinevad teenistused

• Meditsiiniteenistus;
• Laevandusteenistus;
• Mereteenistus;
• Ehitusteenistus;
• Täidesaatev teenistus (экзекуторская);
• Ajakirjandusteenistus;
• Trükiteenistus.

Korpuse staabi juures asus ka Sõjamereministeeriumi esindajast staabi- või ülemohvitser.

Piirkondlikud allüksused

1899. aastal kinnitas keiser Nikolai II Riiginõukogu otsuse piirikaitseringkondade asutamise kohta, mille alusel asutati seitse piirikaitseringkonda ning PÜKi koosseisus oli 31 piirikaitsebrigaadi ja 2 eriosakonda. PÜK isikkoosseisus oli 36 709 inimest, seal hulgas 1033 kindralit ja ohvitseri, 12 101 välikontrolli teostavat ratsanikku ja 23 575 valvurit.

Põhimäärusega loodi ka piirikaitseringkonna ülema ametikohad, kes võrdsustati sõjaväeliselt diviisiülema ametikohaga ning olid sõjaväelise subordinatsiooniahelas vahelülid PÜK korpuseülema ning piirikaitsebrigaadide ülemate vahel. Ringkonnaülemate juurde loodi ka igapäevategevuse juhtimiseks ringkonna staap, kuhu kuulusid ringkonna staabiülem, staabiohvitserist käsundusohvitser, vanem, vanemadjunkt ja arhitekt.

1. ringkond, juhtkonna ja staabi asukoht Peterburi) Valgemere Eriosakond, Arhangelski kubermangus; Peterburi brigaad, Peterburi kubermang; Tallinna brigaad (2-я Ревельская пограничная бригада), Eestimaa kubermang; Kuressaare brigaad (3-я Аренсбургская пограничная бригада) Soome Suurvürstiriik oli autonoomne ning Venemaa Keisririigi piirivalve ja sõjavägi Soomes ei tegutsenud.  Pikemalt artiklis Eestimaa kubermangu korrakaitse#Venemaa Keisririigi piirikaitse Eesti kubermangus

2. ringkond, juhtkonna ja staabi asukoht Vilnius) Riia brigaad Liivimaa kubermang; Gargždai brigaad (5-я Горждинская пограничная бригада) Kaunase kubermang; Taurage brigaad (6-я Таурогенская пограничная бригада) Kuramaa kubermang; Virbalise brigaad (7-я Вержболовская пограничная бригада) Suwalki kubermang; Grajewo brigaad (8-я Граевская пограничная бригада)

3. ringkond, juhtkonna ja staabi asukoht Varssavi Łomża brigaad Rõbinski brigaad Jaroslavli kubermang; Aleksandrovski brigaad; Kaliszi brigaad; Wieluńi brigaad Częstochowa brigaad Novobrževski brigaad;

4. ringkond, juhtkonna ja staabi asukoht Žitomir Sandomierzi brigaad ; Tomaszówi brigaad; Volõõnia brigaad; Volotšiski brigaad; Hotini brigaad Bessaraabia kubermang;

5. ringkond, juhtkonna ja staabi asukoht Odessa Skuljanski brigaadBessaraabia kubermang Beletski maakond; Izmaili brigaad ; Odessa brigaad; Krimmi brigaad; Kertši eriosakond, (Особый Керченский отдел)

6. ringkond, juhtkonna ja staabi asukoht Thbilisi/Tiflis Musta mere brigaad; Karsi brigaad; Jerevani brigaad; Jelizavetpoli brigaad; Bakuu brigaad;

7. ringkond, juhtkonna ja staabi asukoht Taškent Kaspia brigaad; Amudarja brigaad;

Amuuri ringkond (Заамурский округ), juhtkonna ja staabi asukoht Harbiin 1. brigaad

PÜKi tegevus riigipiiri kaitsel ning salakaubaveo ja ebaseadusliku piiri ületamise tõkestamisel oli organiseeritud piirivalvekordonite kaudu piiri vahetus läheduses ning viidi läbi valveteenistuse ja luuretegevuse abil. Valveteenistuse käigus teostati riigipiiri vahetus läheduses vaatlust ja kontrolli, salakaubaveo ja ebaseadusliku piiriületamise tõkestamiseks kaasati agentuure ja lahinguluuret.

Juhtkond

Šefid

Nr	Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste	Märkused
1	1893−1903		Sergei Juljevitš Witte (1849−1915)	salanõunik (a-st 1899 tõeline salanõunik)
2	1903−1904		Eduard Dmitrijevitš Pleske (1852−1904)	salanõunik
3	1904−1905		Vladimir Nikolajevitš Kokovtsov (1853−1943)	tõeline salanõunik
4	1905−1906		Ivan Pavlovitš Šipov (1865−1919)	salanõunik
−	1906−1914		Vladimir Nikolajevitš Kokovtsov (1853−1943)	tõeline salanõunik	Teine ametiaeg
5	1914−1917		Pjotr Ljovitš Bark (1869−1937)	tõeline riiginõunik (a-st 1915 salanõunik)

Komandörid

Nr	Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste
1	1893−1908		Aleksandr Dmitrijevitš Svinin (1831−1913)	suurtükiväekindral
2	1908−1917		Nikolai Appolonovitš Põhhatšov (1851−1932)	jalaväekindral
3	1917−1918		Grigori Grigorjevitš Mokasei-Šibinski (1854−1920)	kindralleitnant

Staabiülemad

Nr	Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste
1	1893−1899		Konstantin Nikolajevitš Stavrovski (1846−?)	kindralmajor
2	1899−1901		Vladimir Viktorovitš Sahharov (1853−1920)	kindralmajor (a-st 1901 kindralleitnant)
3	1901−1906		Johann von Weymarn (1852−1915)	kindralleitnant
4	1906−1917		Nikolai Kuzmitš Kononov (1859−?)	kindralmajor (a-st 1907 kindralleitnant)

Välislingid

• Отдельный корпус пограничной стражи

Eelnev '

Piirikaitse Üksikkorpus 1893–1918

Järgnev NSV Liidu Piirivalve