Virbalis

Allikas: Vikipeedia
Virbalis

leedu Virbalis
poola Wierzbołów


Pindala 4,6 km²
Elanikke 870 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 54° 37′ N, 22° 49′ E
Virbalis (Leedu)
Virbalis

Virbalis (leedu) on linn Leedus Vilkaviškise rajoonis, Virbalise valla halduskeskus. Linn asub merepinnast 79 meetri kõrgusel.

Linnas on keskkool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on 1844. aastal ehitatud luteri kirik ja 1945. aastal ehitatud katoliku kirik.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 3954 (1890)
  • 4018 (1923)
  • 1489 (1970)
  • 1500 (1976)
  • 1635 (1979)
  • 1566 (1989)
  • 1351 (2001)

1897. aasta rahvaloenduse andmeil oli Virbalise elanikest juute 37%, leedulasi 26,66%, sakslasi 24,9%, poolakaid 7,07% ja venelasi 3,73%.[2]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Virbalise elanikest leedulasi 98,53% ja teiste rahvaste esindajaid 1,46%.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asulat on esmamainitud 1529. aastal. Aastail 1529–1567 oli tegemist privileegideta aleviga. Aastal 1564 ehitati sinna esimene kirik. Aastal 1569 sai Virbalis Magdeburgi õigused ja vapi. Aastal 1646 avati seal kihelkonnakool. Aastal 1655 lõi Janusz Radziwiłł seal Jan II Kazimierz Waza vastu suunatud sõjalise liidu.[4] Kuni XVIII sajandini kandis alev nime Naujoji Valia või Nova Volia, poola keeles Nowa Wola.

Poola jagamise tagajärjel kuulus alev aastail 17951807 Preisi kuningriigi koosseisu. Saksa keeles kandis asula nime Wirballen. Pärast seda kuulus Virbalis Venemaa koosseisu.

Asula kasvule pani alguse aasta 1865, mil rajati Peterburi–Berliini raudtee Vilniusest Königsbergi viiv haru, mis asulat küll ei läbinud, aga selle lähedusse Kybartaisse rajati Virbalise raudteejaam. Aastal 1924 avati esimene Leedu bussiliin, mis ühendas Virbalist Vilkaviškise ja Marijampolėga. Virbalisest sai linn 3. augustil 1946.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
  2. http://demoscope.ru/weekly/ssp/emp_lan_97_uezd.php?reg=273
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 16. oktoobril 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. Tomasz Krzywicki: Litwa: przewodnik. Pruszków: Oficyna Wydawnicza "Rewasz", 2005, lk. 59. ISBN 83-89188-40-6.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]