Alatskivi loss

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Alatskivi loss
Alatskivi lossi esikülg, 2009
Üldinfo
Asukoht Peipsiääre vald, Tartu maakond
Ehituse algus 1880
Ehituse lõpp 1885
Renoveeritud 2003–2011
Aadress Alatskivi alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond
Projekt ja ehitus
Arhitekt Arved von Nolcken

Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusparunistiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa peahoone õhust.

Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Šotimaal (1853–1855, arhitekt W. Smith). Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid ja eenduvad väikesed tornikesed koonusekujuliste tornikiivritega, alt neljakandiline, ülevalt kaheksakandiline kõrge torn. Erinev on aga plaanilahendus, Balmorali loss on ka tunduvalt suurem. Ka nende losside looduslik paiknemine on võrdlemisi sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus[1].

Lossi restaureerimine kestis kümmekond aastat. Hoone konstruktsioonid olid suhteliselt heas seisukorras, aga plekk-katuse tõsised läbijooksud tingisid esmatähtsaks tööks katuse vahetuse. 2003. aastal sai loss kiltkivikatuse nagu oli olnud esialgses projektis. 2005.a toimus oluliste ruumide - peasaali, söögisaali, salongi, vestibüüli, kabineti restaureerimine[1]. Loss avati külastajatele 2011. aasta suvel.

Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püüti taastada algseid interjöörilahendusi. Olulist teavet selleks saadi lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks[1].

Lossipark[muuda | muuda lähteteksti]

Alatskivi lossi suures (130 ha) ja lopsakas parkmetsas (rajatud 18. sajandi lõpus) seisis suurel rändrahnul Belvedere Apollo pronkskoopia, mis 1937. aastal viidi üle Tallinna Kadrioru parki. Vanadelt fotodelt on näha, et lossi taga ja külgedel paiknesid väikesed parterid, kus muru sees kasvasid roosid, kaugemal laius vabakujuline inglise stiilis park. Koos lossi restaureerimisega rekonstrueeriti ka 2,2 ha lossi ümbritsevat pargiala [1]. Ümber järve on rajatud matkarada, mis viib tutvuma mõisaaegsete pärandkultuuriobjektidega: Truuduse tamm, Punane allikas, Apollo kuju asukoht, Linnamägi[1]. Alatskivi mõisapark kuulub 1964. aastal loodud Alatskivi maastikukaitseala (253,5 ha) koosseisu.

Alatskivi mõisa peahoone.
Suurenda
Alatskivi mõisa peahoone.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]