Eduard Markus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eduard Markus

Eduard Markus (2. mai 1889 Meoma Tagametsa, Kavastu vald6. jaanuar 1971 Columbus, Ohio, USA) oli eesti geograaf.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrghariduse sai Eduard Markus Petrogradi Geograafia Instituudis Lev Bergi ja Vladimir Sukatšovi õpilasena. 1926. aastast täitis õppeülesannet Tartu Ülikoolis, 1928. aastast alates töötas seal eradotsendina ja 1938. aastast alates dotsendina.

Viktor Masing on teda nimetanud silmapaistvamaks eesti ökoloogiks, kelle õpetus looduskompleksidest oli ühtaegu ökosüsteemse lähenemisviisi oluline käsitlus. Eduard Markus tõi geograafiaterminoloogiasse looduskompleksi mõiste. Looduskomplekside kindlaksmääramise alusena tunnistas Markus mullaprofiilide määratlemise võrdväärseks taimkatte proovitükkide katvuse kirjeldamisega. Ta kirjutas: "... tüüpiline looduskompleks, kus taimestik, mullastik, veerežiim ja teised kompleksi elemendid on vastastikuses sõltuvuses ning moodustavad nõnda kindla geograafilise terviküksuse."[1]

Eduard Markus rakendas esimesena Eestis kompleksprofiili meetodit maastikuteaduslikus uurimistöös.

1944. aastal põgenes ta Saksamaale. Tema tööd jäid kirjanduse vähese tuntuse tõttu unustuse hõlma ning kompleksprofiili meetod leidis geograafia õpetamisel Tartu ülikoolis käsitlemist hoopis vene geograafi A. G. Agarkovi tööde vahendusel.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Markus, E. 1925. Die Transgressioon des Moores über den Sandwall bei Laiva. Loodusuurijate Seltsi aruanded 32(1–2): Lk. 10.
  • Markus, E. 1925. Das Komplexenprofil von Jätasoo. Sitzungsberichte der Naturforscher-Gesellschaft bei der Universität Dorpat (Loodusuurijate Seltsi aruanded) 32(1/2): 15–35.
  • Markus, E. 1925. Naturkomplexe. Sitzungsberichte der Naturforscher-Gesellschaft bei der Universität Dorpat (Tartu) (Loodusuurijate Seltsi aruanded) 32(3/4): 79–94.
  • Markus, E. 1929. Die Grenzverschiebung des Waldes und des Moores in Alatskivi. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis A 14(3).

Eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Eduard Markuse mälestuskivi asub Peipsiääre vallas Meoma külas Kirikumäe kinnistul. See avati 1989. aastal, ning taasavati 2022. aastal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. L. Kongo. "Geograafia arengust Eestis (kuni II maailmasõjani)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2007. Vaadatud 23. juulil 2008.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Märt Karmo 1983. Eduard Markuse maastikuteaduslikust pärandist. Tartu ülikooli ajaloo küsimusi XIV: 108–117.
  • Ott Kurs 1999. Mitmekülgne geograaf Eduard Markus. Ajalooline ajakiri 105: 91–102. (Summary: The versatile geographer Eduard Markus, p. 150.)
  • Endel Kuusik 2003. Eduard Markus – pedagoog, teadlane, kodu-uurija. Kodused Uudised (Vara valla infoleht) nr. 27, lk. 6–7.
  • Viktor Masing 1989. Kohtumised Eduard Markusega. Akadeemia 8: 1660–1662.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]