Kallaste paljand

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib paljandist Tartu maakonnas; panga kohta Harju maakonnas vaata Kallaste pank; panga kohta Hiiu maakonnas vaata Vahtrepa pank.

Paljandi lõunaosa
Kaldapääsukeste pesaaugud Kallaste paljandis

Kallaste paljand ehk Kallaste pank on liivakivipaljand Kallaste linnas Peipsi järve läänerannikul, kus paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe keskossa kuuluv roosakas-, kollakas- ja punakaspruun, tihti valgete laikudega põimkihiline pude peeneteraline liivakivi.

Tegemist on Eesti kõige pikema Devoni liivakivi paljandiga, mis on 2001. aasta mõõtmiste põhjal umbes 930 meetri pikkune[1].

Alustades linna lõunaservast ja liikudes kuni keskväljakuni on näha 11 paljandit, mida eraldavad kinnikasvanud lõigud ning mis jäävad enamasti 1–5 meetri kaugusele veepiirist, olles valdavalt eraldatud liivaribaga. Kui veetase aga kõrgvee ajal tõuseb, siis murravad lained paljandit, mistõttu on liivakivisse tekkinud hulgaliselt koopaid. Neist suuremate kõrgus ületab 1,5 meetrit ja sügavus ulatub kuni 6 meetrini.

Paljandite kõrgus on valdavalt 2–4 meetrit, suurim kõrgus 9 meetrit.

Kõige lõunapoolsem ja kõrgem paljandiosa on alates 1959. aastast looduskaitse all.

Liivakallas pakub head pesitsuspaika kaldapääsukestele, kelle suurim koloonia Eestis asubki Kallaste paljandil.

Paljandist on leitud nii rüükalade, akantoodide, lõuatute, kopskalade kui ka vihtuimsete kalade kivistisi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tõnisson, A. & Vellak, A. 2003. Uusi uurimisandmeid liivakivipaljandeist. Looduskaitsealaseid töid VII, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Tartu, 79–87

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]