Bombardier

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
logo
Bombardier aéronautique, 1800 boulevard Marcel-Laurin, Saint-Laurent, Montréal

Bombardier Inc. on rahvusvaheline õhusõidukite ja muude transpordivahendite tootja, kelle peakorter asub Montréalis Kanadas. Bombardieri tuntuimad tooted on lennukid, metroorongid ja Flexity trammid.[viide?] Alates 6. aprillist 2020. a on ettevõtte Bombardier Inc. tegevdirektor Éric Martel.[1]

2019. aastal müüs Bombardier Inc. enda kommertslennukite äri Mitsubishi Heavy Industries Ltd.-le ning keskendub nüüd rohkem ärilennukite ja raudteevagunite tootmisele.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Joseph-Armand Bombardier saavutas esmaedu 1937. aastal, leiutades seadeldise, mis tegi võimalikuks B7 mootorsaani tootmise. 1942. aastal asutas Joseph-Armand Bombardier ettevõtte L’AutoNeige Bombardier Limitée. 1945. aastal alustati C18 mootorsaanide tootmisega. 1959. aastal toodeti Ski-Doo mootorsaan.[3]

Joseph-Armand Bombardier suri 1964. aastal ning jättis ettevõtte enda pojale, Germainile. 1966. aastal peale Germaini tagasiastumist asus tegevdirektoriks Laurent Beaudoin, kes püsis ametikohal kuni 2008. aastani. 1967. aastal nimetati L’Auto-Neige Bombardier Limitée ümber Bombardier Ltd.-iks. 1968. aastal toodeti Sea-Doo veesõiduk.[3]

1970. aastal asus Bombardier raudteeärisse Austria mopeedide ja trammide tootja Lohnerwerkega ning nende filiaali, mootorite tootja Rotaxiga. 1973. aasta naftakriisi tõttu oli Bombardier Ldt. sunnitud vähendama mootorsaanide tootmist ning keskenduma reisivagunite tootmisele.[4]

1974. aastal sai Bombardier Ldt. lepingu, et ehitada 423 reisivagunit Montreali metroosüsteemile. 1975. aastal kolisid peakorterid Valcourtist Montreali. 1982. aastal sai Bombardier miljardidollarilise lepingu, et ehitada reisivaguneid New Yorgi metroole, mille tõttu sai Bombardier Põhja-Ameerika suurimaks raudteesõidukite tootjaks.[3]

1986. aastal laienes Bombardier lennundussektorisse, ostes Kanada lennukitootja Canadairi.[4]

1989. aastal suurenes Bombardieri osalus lennunduses, ostes Shorts Brothersi ettevõtte. 1990. aastal ostis Bombardier Learjet Corp.-i ning hakkas ka ärilennukite tarnijaks. Peagi pärast seda alustati Learjet 31A ja Learjet 60 kavandamist. 1991. aastal tehti esimene testlend 50-kohalise Canadair Regional Jetiga, mis oli Bombardieri esimene piirkondlikuks transpordiks mõeldud kommertslennuk. 1992. aastal ostis Bombardier Ldt. Dash 8 turbopropelleri lennukitootja de Havillandi. 1997. aastal tootis Bombardier Aerospace uue versiooni Canadair Regional Jetist – 70-kohalise Canadair Regional Jet 700. 1997. aastal sai Bombardier 2,85 miljardidollarilise mitmeaastase lepingu NATO pilootide treenimiseks Kanadas.[3]

1998. aastal loodi Bombardier International, et kasvada rahvusvahelisel turul. 2002. aastal ehitas Bombardier Vancouveris maailma pikima täisautomaatse metroosüsteemi, Millennium SkyTraini. 2008. aastal tehti CRJ1000 esmalend 100 reisijaga.[3]

Lennukid[muuda | muuda lähteteksti]

Bombardier Challenger 350

01.05.2022 seisuga pakub Bombardier kahte tüüpi ärilennukeid: Global ja Challenger[5].

Globali mudelid
Lennuulatus (km) Machi arv Reisijate arv
Global 5500 10 927 0,90 16
Global 6500 12 223 0,90 17
Global 7500 14 260 0,925 19
Global 8000 14 631 0,925 17
Challengeri mudelid
Lennuulatus (km) Machi arv Reisijate arv
Challenger 350 5926 0,83 10
Challenger 3500 6297 0,83 10
Challenger 650 7408 0,85 12

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bombardier. "Bombardier: Our Leadership". Bombardier. Vaadatud 28.03.2022.
  2. D. R. Allison Lampert. "Reuters: Bombardier exits commercial aviation with sale of regional jet business to Mitsubishi". Reuters. Vaadatud 28.03.2022.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Larry MacDonald (2013). The Bombardier Story: From Snowmobiles to Global Transportation Powerhouse. Mississauga: John Wiley & Sons Canada, Ltd. Lk 11-18.
  4. 4,0 4,1 Bombardier. "Bombardier: Our history". Vaadatud 28.03.2022.
  5. Bombardier. "Bombardier: Aircraft". Bombardier. Vaadatud 1.05.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]