Metallica

Allikas: Vikipeedia
Metallica
Metallica Londonis 2003. aastal. Vasakult paremale Robert Trujillo, Kirk Hammett, Lars Ulrich, James Hetfield.
Metallica Londonis 2003. aastal. Vasakult paremale Robert Trujillo, Kirk Hammett, Lars Ulrich, James Hetfield.
Info
Päritolu USA
Stiil(id) heavy metal, thrash metal, hard rock
Tegev 1981
Plaadifirma(d) Megaforce, Elektra, Warner Bros., Blackened
Seotud esitajad Megadeth, Echobrain, Exodus, Spastik Children, Leather Charm, Lou Reed, Flotsam and Jetsam, Suicidal Tendencies, Ozzy Osbourne
Veebileht http://www.metallica.com/
Koosseis
James Hetfield
Lars Ulrich
Kirk Hammett
Robert Trujillo
Endised liikmed
Ron McGovney
Dave Mustaine
Cliff Burton
Jason Newsted

Metallica on USA heavy metal bänd, mis loodi 1981. aastal Los Angeleses. Metallica sai alguse, kui laulja/kitarrist James Hetfield vastas trummar Lars Ulrichi kuulutusele kohalikus ajalehes. Bändi praegused liikmed on selle asutajad Hetfield ja Ulrich, pikaajaline kitarrist Kirk Hammett ja basskitarrist Robert Trujillo. Kitarrist Dave Mustaine ning basskitarristid Ron McGovney, Cliff Burton ja Jason Newsted on bändi endised liikmed. Metallica tegi pikka aega koostööd produtsent Bob Rockiga, kes produtseeris kõik bändi albumid aastatel 1990–2003 ning oli ajutine basskitarrist Newstedi lahkumise ja Trujillo palkamise vahelisel perioodil.

Bändi kiire tempo, instrumentaalid ja agressiivne muusika andis neile koha thrash metali "suures nelikus", kuhu kuuluvad ka Slayer, Megadeth ja Anthrax. Bänd saavutas kasvava fännklubi underground muusika kogukonnas ning sai head kriitikat oma esimese nelja albumiga; kolmandat albumit "Master of Puppetsit" kirjeldati kui üht mõjukamat ja hevimat thrash metal albumit. Metallica saavutas olulise kommertsedu oma viienda albumiga "Metallica" (tuntud ka kui "The Black Album"), mis debüteeris esikohal edetabelis Billboard 200. Selle albumi avaldamisega laiendas bänd oma muusikalist suunda, mille tulemuseks oli suurem mainstream kuulajaskond. 2000. aastal alustas Metallica Napsteri-vastast kohtuasja, kuna seal jagati vabalt bändi muusikat ühegi bändi liikme nõusolekuta. Jõuti lahendini ja Napsterist sai ostu-müügi teenus. Vaatamata sellele, et St. Anger saavutas edetabelis Billboard 200 esikoha, ei meeldinud fännidele selle albumi juures kitarrisoolode puudumine ning metallselt kõlavad trummid. Film "Some Kind of Monster" dokumenteeris St. Angeri salvestamist ja pingeid bändiliikmete vahel selle perioodi vältel. 2009. aastal võeti bänd vastu rock'n'rolli kuulsuste halli.

Bänd on avaldanud üheksa stuudioalbumit, neli live-albumit, viis EP-d, 26 muusikavideot ja 37 singlit. Bänd on võitnud 8 Grammyt ja viis nende albumit on debüteerinud edetabeli Billboard 200 esikohalt. Bändi samanimeline 1991. aasta album on müünud üle 16 miljoni eksemplari USA-s. Paljud ajakirjad on nimetanud Metallicat üheks kõigi aegade suurimaks bändiks, kaasa arvatud Rolling Stone, mis järjestas nad 61. kohale oma 100 kõigi aegade suurimate artistide edetabelis. 2012. aasta seisuga on Metallica kolmanda müügieduga muusikaartist alates 1991. aastast, olles müünud 54,26 miljonit albumit USA-s. Aastal 2012 asutas Metallica sõltumatu plaadifirma Blackened Recordings ning omandas täielikult oma albumid ja videod.

Eestit on Metallica külastanud kolm korda. 29. juunil 1999 ja 13. juunil 2006 anti kontsert Tallinna Lauluväljakul, 18. aprillil 2010 anti kontsert Saku Suurhalli keskele paigaldatud 360-kraadiselt lavalt.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moodustamine ja varased aastad (1981–1983)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metallica loodi Los Angeleses, 1981. aasta lõpul, kui Taanis sündinud trummar Lars Ulrich pani Los Angelese ajalehte The Recycler üles kuulutuse, milles seisis: "Trummar otsib teisi metal muusikuid, kellega koos musitseerida." (originaal: "Drummer looking for other metal musicians to jam with Tygers of Pan Tang, Diamond Head and Iron Maiden."). Kitarristid James Hetfield ja Hugh Tanner bändist Leather Charm vastasid kuulutusele. Vaatamata sellele, et ta ei asutanud veel bändi, küsis Ulrich Brian Slagelilt, kas ta saaks salvestada laulu plaadifirma tulevasele kogumikalbumile "Metal Massacre". Slagel nõustus ning Ulrich kutsus Hetfieldi laulma ja rütmikitarri mängima. Bänd asutati ametlikult oktoobris 1981, viis kuud pärast Ulrichi ja Hetfieldi esimest kohtumist.

Ulrich rääkis oma sõbra Ron Quintanaga, kes otsis nime fänniajakirjale. Quintana pakkus nimedeks MetalMania ja Metallica, Ulrich valis bändi nimeks Metallica. Teine kuulutus pandi samasse ajalehte kitarristi leidmiseks. Dave Mustaine vastas kuulutusele; Ulrich ja Hetfield palkasid ta, kui olid näinud tema kalleid kitarriseadmeid. Aasta 1982 algul salvestas Metallica oma esimese originaallaulu "Hit the Lights" Metal Massacre I kogumiku jaoks. Hetfield mängis bassi ja Lloyd Grant kitarri. Metal Massacre I anti välja 14. juunil 1982, varajasel trükil oli bändi nimi valesti: "Mettallica". Metallica sai tänu laulu avaldamisele oma esimese kontserdi 14. märtsil 1982 Anaheimis Californias. Kontserdil osales ka värskelt palgatud basskitarrist Ron McGovney. Bändi live-kontsertide edu tuli kiirelt, nad valiti briti heavy metal bändi Saxon soojendajaks ühele kontserdile, mis oli osa nende 1982. aasta USA tuurist. See oli Metallica teine kontsert. Metallica salvestas oma esimese demo Power Metal, mille nimi oli inspireeritud Quintana varajastest visiitkaartidest.

Termini "thrash metal" mõtles välja Kerrang!'i ajakirjanik Malcolm Dome viidates Anthraxi laulule "Metal Thrashing Mad" Kerrang!'i 62, leheküljel 8, mis avaldati 23 veebruaril 1984. Sellele eelnevalt nimetas Hetfield Metallica muusikat power metaliks. 1982 aasta lõpul käisid Ulrich ja Hetfield Lääne Hollywoodi ööklubis Whisky a Go Go kontserdil, kus esines ka basskitarrist Cliff Burton bändis Trauma. Mõlemad olid vaimustuses Burtoni wah-wah pedaali kasutamisest ning kutsusid ta Metallicasse. Hetfield ja Mustaine tahtsid, et McGovney bändist lahkuks, sest nad arvasid, et ta "ei panustanud midagi, vaid lihtsalt järgnes". Kuigi Burton esialgu keeldus pakkumisest, oli ta aasta lõpus nõus liituma tingimusel, et bänd kolib El Cerritosse San Francisco Bay Areas. Metallica esimene live-etteaste Burtoniga oli ööklubis The Stone märtsis 1983 ja esimene salvestis temaga oli Megaforce demo (1983).

Metallica oli valmis salvestama oma debüütalbumit, aga kui Metal Blade polnud võimeline selle kulusid kandma, hakkas bänd teisi võimalusi otsima. Kontserdikorraldaja Johny "Z" Zazula, kes oli kuulnud demo "No Life 'til Leather" (1982), pakkus vahendada plaadilepingut Metallica ja New Yorki plaadifirmade vahel. Pärast nende plaadifirmade huvi puudumist laenas Zazula piisavalt raha, et katta salvestise eelarve ning allkirjastas lepingu Metallica ja enda plaadifirma (Megaforce Records) vahel.

"Kill 'Em All", "Ride the Lightning" ja "Master of Puppets" (1983–1986)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mais 1983 sõitis Metallica Rochesteri linna New Yorki osariigis, et salvestada oma debüütalbum "Metal Up Your Ass", mille produtsent oli Paul Curico. Teised bändi liikmed otsustasid vahetult enne plaadi salvestamise algust Mustaine'i vallandada tema alkoholi kuritarvitamise tõttu. Expoduse kitarrist Kirk Hammett asus bändi uueks kitarristiks samal pärastlõunal.

Mustaine, kes asutas pärast seda bändi Megadeth, on väljendanud oma vastumeelsust Hammetti suhtes erinevates intervjuudes, öeldes, et Hammett "varastas" tema töö. Mustaine oli vihane, kuna arvas, et Hammett sai kuulsaks tänu Mustaine'i enda kirjutatud loomingule. Mustaine pani Megadethi debüütalbumile "Killing Is My Business... and Business Is Good!" (1985) laulu "Mechanix", mille Metallica muutis ja nimetas ümber "The Four Horsemen'iks" albumil Kill 'Em All. Metallica esimene live-etteaste Hammettiga oli 16. aprillil 1983 ühes ööklubis nimega The Showplace Doveris New Jerseys; teine esineja oli Anthraxi originaalkoosseis. See oli esimene kord, kui need kaks bändi live'is koos esinesid.

Kuna tekkisid konfliktid plaadifirmaga ja edasimüüjad keeldusid müümast albumit nimega "Metal Up Your Ass", muudeti albumi nimi "Kill 'Em All'iks". USA-s oli albumi väljaandja Megaforce Records ja Euroopas Music for Nations. Album saavutas aastal 1986 edetabelis Billboard 200 155. koha. Kuigi album ei olnud esialgu rahaliselt edukas, teenis see Metallicale kasvava fännklubi underground metal kogukonnas. Et toetada väljaandmist, alustas Metallica Kill 'Em All for One tuuri koos Raveniga. Veebruaris 1984 toetas Metallica Venomit nende Seven Dates of Hell tuuril, mille ajal esines bänd 7000 inimese ees Aardschok Festivalil Zwolle's, Hollandis.

Metallica salvestas oma teise albumi "Ride the Lightningi" Sweet Silence Studios Kopenhaagenis Taanis. See avaldati 1984. aasta augustis ja see saavutas 100. koha edetabelis Billboard 200. Prantsuse trükkipress trükkis eksikombel albumile rohelised kaaned, mida nüüd peetakse kogutavaks esemeks. Mustaine on üks autoritest lauludel "Ride the Lightning" ja "The Call of Ktulu".

Elektra Records A&R'i juhataja Michael Alago ja Q-Prime Management'i kaasasutaja Cliff Burnstein läksid Metallica kontserdile 1984. aasta septembril. Neile avaldas esitus muljet ning sõlmiti leping Metallica ja Elektra vahel. Metallica kasvav edu oli selline, et bändi briti plaadifirma Music for Nations andis singli Creeping Death välja piiratud koguses. Seda müüdi USA-s 40 000 eksemplari. Singli kolmest laulust kaks – kaverid Daimond Headi "Am I Evil?" ja Blitzkriegi "Blitzkrieg" – ilmusid 1989. aasta Elektra "Kill 'Em All'i" kordustrükis. Metallica esimene suurem Euroopa turnee oli ansambliga Tank, keskmiselt 1300 pealtvaatajaga ühel kontserdil. USA-sse naastes alustasid nad tuuri, kus teiseks peaesinejaks oli W.A.S.P. ning soojendajaks Armored Saint. Metallica seni suurim kontsert oli Monsters of Rock festivalil, Doningtoni pargis Inglismaal 17. augustil 1985, publikuks oli 70 000 inimest. Day on the Green festivalil Oaklandis Californias oli bändi kuulamas 60 000 inimest.

Metallica kolmas stuudioalbum, "Master of Puppets", salvestati Sweet Silence Stuudios ja avaldati märtsis 1986. Album jõudis edetabelis Billboard 200 29. kohale ning püsis seal 72 nädalat. See oli bändi esimene album, mis saavutas kuldplaadi staatuse ning see saavutas kuuekordse plaatinaplaadi staatuse 2003. aastal. Steve Huey AllMusicust pidas albumit "bändi suurimaks saavutuseks". Pärast albumi väljaandmist oli Metallica soojendusesinejaks Ozzy Osbourne'i USA tuuril. Hetfield vigastas oma rannet lumelauaga sõites; ta jätkas tuuri lauldes, kuid rütmikitarri mängis kitarritehnik John Marshall.

Burtoni surm ja "Garage Days Re-Revisited" (1986–1987)[muuda | redigeeri lähteteksti]

27. septembril 1986 Damage Inc. tuuri Euroopa osa ajal tõmbasid bändiliikmeid kaarte, et selgitada, kes millises tuuribussi koikus magab. Burton võitis ja valis magamiseks Hammetti koiku. Päikesetõusu ajal Rootsis, Dörarpi lähedal kaotas bussijuht bussi üle kontrolli, buss libises külg ees ja käis mitu korda ümber katuse. Ulrich, Hammett ja Hetfield ei saanud tõsiseid vigastusi, kuid basskitarrist Burton jäi bussi alla ja suri.

Burtoni surm pani Metallica tuleviku kahtluse alla. Kolm ülejäänud liiget otsustasid, et Burton oleks tahtnud, et nad jätkavad ning, olles saanud Burtoni perekonnalt õnnistuse, hakkasid nad uut basskitarristi otsima. Ligikaudu 40 inimest kandideeris sellele kohale. Bändi valiti Jason Newsted. Newstedi esimene live-esinemine Metallicaga oli Country Clubis Resedas Californias.

Pärast Newstedi liitumist lahkus bänd El Cerritost, kolis Berkeley ja Albany vahet ning jäi lõpuks paigale San Rafaelis.

Metallica lõpetas oma tuuri 1987. aasta alguses. Märtsis 1987 vigastas Hetfield taas lumelauaga sõites oma rannet, seetõttu pidi bänd ära jätma oma esinemise Saturday Night Live'is. Augustis 1987 avaldas Metallica EP "The $5.98 E.P.: Garage Days Re-Revisited", millel on kõik lood kaverid. EP salvestati, et kasutada bändi värskelt ehitatud stuudiot, testida Newstedi oskusi ning leevendada leina pärast Burtoni surma. Cliff 'Em All, mis kajastab Burtoni kolme aastat Metallicas, ilmus 1987. aastal.

"...And Justice for All" ja "Metallica" (1988–1993)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metallica esimene stuudioalbum pärast Burtoni surma, "...And Justice for All", avaldati 1988 aastal. Album oli edukas, saavutades 6. koha edetabelis Billboard 200. Album saavutas plaatinastaatuse üheksa nädalat pärast ilmumist. Newstedi bass oli sihilikult vaigistatud ja muusikalised ideid ei võetud kuulda – kuigi ta oli üks loo Blackened autoritest. Plaadi promomiseks alustas Metallica tuuri Damaged Justice.

Aastal 1989 sai Metallica oma esimese Grammy nominatsiooni uues kategoorias Parim Hard Rock/Metal Vokaalne või Instrumentaalne Esitus. Grammy sai Jethro Tull.

"...And Justice for All'i" avaldamisele järgnevalt avaldas Metallica oma esimese muusikavideo "One".

Aastal 1990 alustas bänd oma uue albumi salvestamist stuudios One on One Recording's. Produtsendiks palgati Bob Rock. "Metallica" debüteeris esikohal 10 riigi edetabelites ning müüs esimesel nädalal USA-s 650 000 eksemplari. See album tõi Metallicale mainstreami tähelepanu, see on saavutanud 16-kordse plaatinaplaadi staatuse. Albumi valmimine ja sellele järgnenud tuur on kajastatud filmis "A Year and a Half in the Life of Metallica".

8. augustil 1992 Guns N' Roses/Metallica Stadium Touri ajal sai Hetfield teise ja kolmanda astme põletused. Ta astus laulu "Fade to Black" ajal 3,7 m kõrgusesse leeki. Taas mängis John Marshall tema asemel rütmikitarri.

"Load", "Reload", "Garage Inc." ja S&M (1994–1999)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast pea kolmeaastast Metallica promotuuri naases Metallica stuudiosse, et kirjutada ja salvestada oma kuues album. Bänd veetis umbes aasta kirjutades ja salvestades uusi lugusid, tulemuseks oli Loadi väljaandmine 1996. aastal. Load debüteeris Billboardi edetabelis esikohal. Album näitas muutust bändi muusikas ja uut imagot, bändi liikmed olid oma juuksed maha lõiganud. Metallica oli peaesineja alternatiiv rocki festivalil Lollapalooza 1996. aastal.

Metallica salvestas Loadi tegemise ajal piisavalt materjali, et anda välja duubelalbum. Otsustani välja anda pooled lauludest ning ülejäänutega edasi töötada ja need järgmisel aastal välja anda. Selle tulemusena järgnes album Reload. Et promoda Reloadi esitas Metallica lood "Fuel" ja "The Memory Remains" koos Marianne Faithfulliga Saturday Night Live'is detsembris 1997.

Aastal 1998 koostas Metallica kaverdatud lugudest duubelalbumi "Garage Inc." Esimene plaat sisaldas värskelt salvestatud kavereid, teisel plaadil olid lood "The $5.98 E.P.: Garage Days Re-Revisited" EP-lt, erinevate singlite B-pooltel olnud kaverid ja neli Motörheadi kaverit.

21. ja 22. aprillil 1999 salvestas Metallica kaks esitust koos San Fransisco sümfooniaorkestriga (juhatas Michael Kamen). Kamen pakkus selle idee välja juba 1991. aastal. Metallica kirjutas kontserdi tarbeks ka kaks uut lugu: No Leaf Clover ja -Human. Helisalvestis ja kontserdi kaadrid anti välja 1999. aasta albumil ja kontsertfilmil "S&M".

Probleemid Napsteriga, Newstedi lahkumine ja "St. Anger" (2000–2005)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 2000 avastas Metallica, et nende loo "I Disappear" demo oli jõudnud Napsterisse ja levinud üle kogu maailma, ehkki lugu polnud veel valmis ning pidi avaldatama alles filmi "Mission: Impossible II" heliribal. Metallica avastas peagi ka seda, et kogu nende looming oli Napsteri kaudu vabalt saadaval ning algatas autoriõiguste rikkumise tõttu kohtuasja, nõudes, et 300 000 Napsteri kasutajat, kes levitasid bändi loomingut, eemaldataks faililevitusvõrgust. 2001. aastal leppisid Metallica ja Napster kokku kohtuvälises lahendis, millega mitmete Napsteri kasutajate kontod suleti. Otseselt ühegi üksikisiku vastu bänd siiski kohtuteele ei läinud. Lars Ulrich esines 11. juulil 2000 aga USA Senati Juriidilise Komitee ees kõnega autoriõiguste rikkumise suhtes.[1]

Bändi selline käitumine tekitas nii fännide kui ka mitmete teiste muusikatarbijate seas suurt pahameelt. Leiti, et Metallica on vaid raha peal väljas ning kõige enam sai kriitika osaliseks Lars Ulrich, keda peeti asja peamiseks algatajaks ning läbiviijaks. Bändi kohta tehti paroodiakoomikseid ja -animafilme ning mitmed fännid teatasid, et ei taha Metallica ega selle muusikaga enam mingit tegemist teha. Paraku ei jäänud nördinud fännide reaktsioon Metallicale 2001. aastal ainsaks tõsiseks tagasilöögiks.

2001. aastal, kui bänd plaanis minna stuudiosse uut albumit lindistama, teatas bassist Jason Newsted, et ta lahkub bändist, tuues põhjuseks füüsilised kahjustused, mida ta endale oli muusikat mängides teinud. Hiljem selgus siiski, et peamiseks põhjuseks olid vastuolud James Hetfieldiga, kes vastustas Newstedi kõrvalprojekti, bändiga Echobrain, tegelemist. Et suhted bändis olid üldiselt halvad, oli bänd palganud psühhoterapeudi, mis Newstedi sõnul oli "nõrk ja lame".

Järgmiseks hoobiks oli Hetfieldi minek alkoholi võõrutusravile 2001. aasta juulis, misjärel bändi tegevus lakkas. Ulrich ja Hammet pidid esimest korda Metallica ajaloos kaaluma tõsiselt bändi eksisteerimise lakkamise võimalust. Siiski otsustas Hetfield pärast võõrutusravi bändi juurde naasta ning kolmekesi jätkati ettevaatlikult albumi salvestamist. Bassimängija osa täitis bändi produtsent Bob Rock. Newstedi asemel võeti alles 2003. aastal bassimeheks Robert Trujillo, kes varem oli mänginud bändis Suicidal Tendencies ja koos Ozzy Osbourne'iga. Samal ajal oli Newsted liitunud Kanada bändiga Voivod ning esines ka koos Ozzyga.

Juunis 2003 avaldas Metallica kaheksanda täispika stuudioalbumi "St. Anger". Selle muusika on taotluslikult krobeline ja ilustamata, hoopis teise stiiliga kui bändi varasem looming. Seetõttu sai album ka palju kriitikat, eriti märgiti seda, et Hetfieldi vokaal on liiga pehme ja paindlik, Ulrichi trummid kõlavad liiga tuhmilt ja kumedalt ning üheski loos pole soolosid, mis Metallica puhul tundus varem mõeldamatu. Sellele vaatamata saatis albumit suhteliselt suur müügiedu ning juba selle ilmumise fakt üksinda andis märku, et bänd on elus ja tegutseb.

2004. aastal andis Metallica välja mitu singlit. Valmis dokumentaalfilm "Some Kind Of Monster", mis näitas nii "St. Angeri" tegemise käiku kui ka bändis valitsevaid sisepingeid ja nende lahenemist. Kuni 2005. aastani oli Metallica pidevalt "St. Angeri" promotuuril ning võttis seejärel aja maha.

Death Magnetic, Lulu ja Beyond Magnetic (2006–2011)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Detsembris 2006 andis Metallica välja DVD nimega The Videos 1989–2004, see müüs 28 000 eksemplari esimesel nädalal ja alustas Billboardi videote edetabelis kolmandalt kohalt. Metallica salvestas kitarridel-põhineva versiooni Ennio Morricone'i "The Ecstasy of Gold"'ist "We All Love Ennio Morricone" nimelise albumi jaoks (avaldati veebruaris 2007). "The Ecstasy of Gold" kõlanud peaaegu iga Metallica kontserdi algul alates 1980. aastatest.

Veebruaris 2006 teatas bänd aga, et loobub uue albumi salvestamisel kauaaegse produtsendi Bob Rocki teenetest (ta oli produtseerinud Metallica kõik albumid alates 1991. aastast). Uueks produtsendiks sai Rick Rubin, kes oli varem koostööd teinud selliste artistidega, nagu Red Hot Chili Peppers, Weezer, Audioslave, Slipknot, System Of A Down, Johnny Cash, LL Cool J, Jay-Z ja Slayer.

Metallica plaanis Death Magneticu välja anda 12. septembril 2008. 2. septembril 2008 hakkas üks prantsuse plaadipood Death Magneticut pea kaks nädalat varem, kui oli plaanitud. See võimaldas albumi levimist Napsteri-taolistel lehtedel. Kahtlustati, et Metallica või Warner Bros. algatavad selle prantsuse plaadipoe vastu kohtuasja, kuid nii see ei läinud. Trummar Lars Ulrich arvas, et see tuleb bändile pigem kasuks.

Death Magnetic müüs USA-s 490 000 eksemplari, see oli bändi viies album, mis debüteeris Billboardi edetabelis esikohal. Album püsis esikohal kolm nädalat järjest. Novembris 2008 lõppes Metallica plaadileping Warner Borsiga ja bänd kaalus järgmise albumi väljaandmist internetis.

14. jaanuaril 2009 anti teada, et Metallica võetakse 4. aprillil 2009 vastu rock'n'rolli kuulsuste halli ja et endine basskitarrist Newsted esineb koos bändiga tseremoonial. Esialgu teatati, et asja arutati ja et basskitarrist Trujillo nõustus mitte mängima, sest ta "tahtis näha "The Black Albumi" aegset bändi". Kuid "Master of Puppetsit" ja "Enter Sandmani" olid mõlemad, Trujillo ja Newsted laval. Ray Burton, Cliff Burtoni isa, võttis sammuti tseremooniast osa. Metallica kutsus ka Dave Mustaine'i tseremooniale, kuid too keeldus, sest tal oli Euroopas tuur käsil.

Metallica, Slayer, Megadeth, ja Anthrax esinesid esimest korda koos 16. juunil 2010 Varssavis. Kontserti Sofias Bulgaarias 22. juunil 2010 kajastati otsepildis kinodes. Bändid mängisid koos ka Bukarestis 26. juunil 2010 ja İstanbulis 27. juunil 2010.

Metallica World Magnetic Tour lõppes 21. novembril 2010 Melbournis. Salvestised Austraalia ja Uus Meremaa kontserditest anti valja EP-del Six Feet Down Under ja Six Feet Down Under (part II). 26. novembril 2010 andis Metallica välja EP "Live at Grimey's".

15. juunil 2011 teatas Metallica, et on alustanud albumi salvestamist Lou Reediga. Tulemuseks oli album nimega "Lulu" ja sellel oli 10 lugu. Album avaldati 16. oktoobril 2011.

Detsembris 2011 hakkas Metallica avaldama lugusid, mis nad salvestasid Death Magneticu ajal, kuid mis ei olnud albumil. 13. septembril 2011 andis bänd välja digitaalse EP "Beyond Magnetic" ainult iTunes'is, CDl ilmus see jaanuaris 2012.

"Metallica: Through The Never" ja kümnes stuudioalbum (2011 – olevik)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Detsembris 2011 tähistas Metallica 4 kontserdiga Fillmore'is San Franciscos oma tegutsemise 30. aastapäeva. Kontserdid kõlasid laulud bändi repertuaarist, esitamisele tulid ka nende artistide lood, kes on Metallicat mõjutanud. Kontsertitel esinesid ka Dave Mustaine, Jason Newsted, Glenn Danzig, Ozzy Osbourne, Jerry Cantrell, Apocalyptica, Diamond Head'i liikmed ja King Diamond.

Novembris 2012 lahkus Metallica Warner Brosist ja lõi oma plaadifirma Blackened Recordings. Bänd on omandanud õigused oma kõigile stuudioalbumitele. 2013. aastal andis Metallica välja 3D-kontsertfilmi "Metallica: Through The Never".

2014. aasta esimesel poolel salvestas Metallica demo versiooni loost "Lords of Summer" tuuri "Metallica By Request" tarbeks.

Metallica on praegu tegemas oma kümnendat stuudioalbumit, valmis on kirjutatud umbes 20 lugu, kuid salvestamiseni pole veel jõutud.

Metallica Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

1999. aasta kontsert[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimest korda külastas Metallica Eestit 1999. aastal alanud "Garage inc.-i" promotuuri "Garage Days Remains The Same" raames. Metallica andis kontserdi Tallinna Lauluväljakul, teda soojendas Monster Magnet. 29. juunil toimunud kontserdil, kuhu tuli umbes 26 000 pealtvaatajat, esitati siiski põhiliselt vanemaid lugusid, ent kõlamata ei jäänud jäänud ka "Whiskey in the Jar".

Kontserdil kõlasid järgmised lood:[2]

  1. "Breadfan" (Budgie kaver)
  2. "Master Of Puppets"
  3. "Of Wolf And Man"
  4. "The Thing That Should Not Be"
  5. "Fuel"
  6. "The Memory Remains"
  7. "Bleeding Me"
  8. "Seek & Destroy"
  9. "For Whom The Bell Tolls"
  10. "King Nothing"
  11. "Whiskey In The Jar" (Thin Lizzy kaver)
  12. "One"
  13. "Fight Fire With Fire"
  14. "Nothing Else Matters"
  15. "Sad But True"
  16. "Creeping Death"
  17. "Die, Die My Darling" (Misfitsi kaver)
  18. "Enter Sandman"
  19. "Battery"

2006. aasta kontsert[muuda | redigeeri lähteteksti]

2006. aasta juunis algas Euroopas Metallica kontsertturnee "Escape from the Studio '06", mille käigus anti kontsert taas ka Tallinna Lauluväljakul. See oli bändi ainus kontsert Ida- ja Põhja-Euroopas ning seda tuli kuulama 78 000 inimest, mis on Lauluväljaku uus publikurekord (arvestamata laulupidusid). Bändi soojendajateks olid Bullet for My Valentine ja The Sun. Laulukaare all esitati põhiliselt bändi vanemat loomingut. Samuti tähistati 20 aasta möödumist "Master Of Puppetsi", Metallica ühe olulisema albumi loomisest, mistõttu see esitati kontserdil täies pikkuses.

Kontserdil esitas Metallica järgmised lood:[3]

  1. "Creeping Death"
  2. "Fuel"
  3. "Wherever I May Roam"
  4. "For Whom The Bell Tolls"
  5. "Fade To Black"
  6. "Battery"
  7. "Master Of Puppets"
  8. "The Thing That Should Not Be"
  9. "Welcome Home (Sanitarium)"
  10. "Disposable Heroes"
  11. "Leper Messiah"
  12. "Orion"
  13. "Damage inc."
  14. "Sad But True"
  15. "Nothing Else Matters"
  16. "One"
  17. "Enter Sandman"
  18. "So What"
  19. "Seek & Destroy"

2010. aasta kontsert[muuda | redigeeri lähteteksti]

2010. aasta aprillis jõudis Metallica "Death Magneticu" promotuuri käigus kolmandat korda Eestisse. Esialgu oli planeeritud anda kaks kontserti Riias, kuid majandusraskuste tõttu Lätis võis karta, et kahe kontserdi jaoks pole piisavalt publikut ning seetõttu otsustati üks esinemine anda Eestis. See toimus Saku Suurhallis 360-kraadisel pöördlaval, mille ümber kuulas kontserti umbes 8000 inimest. Metallicat soojendasid Gojira ja Fear Factory. Kontserdil esitas Metallica rohkem vanemaid lugusid, perioodist 1983–1991, kuid mängiti ka mitmeid Death Magneticu lugusid.

Kontserdil esitatud lood:[4]

  1. "That Was Just Your Life"
  2. "The End Of The Line"
  3. "Harvester Of Sorrow"
  4. "Ride The Lightning"
  5. "Fade To Black"
  6. "Broken, Beat And Scarred"
  7. "Cyanide"
  8. "Sad But True"
  9. "The Unforgiven"
  10. "All Nightmare Long"
  11. "One"
  12. "Master Of Puppets"
  13. "Blackened"
  14. "Nothing Else Matters"
  15. "Enter Sandman"
  16. "Last Caress" (Misfitsi kaver)
  17. "Whiplash"
  18. "Seek & Destroy"

Diskograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Stuudioalbumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Live-albumid ja kompilatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Damaged Justice" (duubelalbum, oli müügil ainult Jaapanis; 1990)
  • "The Good, the Bad and the Live" (1990)
  • "Live at Wembley Stadium" (1992)
  • "15 pieces of Live Shit promo" (1993)
  • "Live Shit: Binge & Purge" (1993)
  • "Mandatory Metallica" (1996; duubelalbum lugudega varasematelt plaatidelt)
  • "Live in London (1996)" (1997)
  • "Garage Inc." (1998; kavereid sisaldav duubelalbum)
  • "S&M promo" (1999)
  • "S&M" (1999)
  • "Metallica: Vinyl Box Set" (2004)
  • "The Metallica Collection" (2009)
  • "Orgullo, Pasión y Gloria: Tres Noches en la Ciudad de México" (2009; samast on ka kontserdi DVD ja Blu-ray)

EP-d[muuda | redigeeri lähteteksti]

Singlid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Whiplash" (1983)
  • "Jump in the Fire" (1983)
  • "Creeping Death" (1984)
  • "Fade To Black" (1985)
  • "For Whom the Bell Tolls" (1985)
  • "Battery" (1986)
  • "Master Of Puppets" (1986)
  • "Welcome Home (Sanitarium)" (1986)
  • "Eye Of The Beholder" (1988)
  • "...And Justice For All" (1988)
  • "Harvester Of Sorrow" (1988)
  • "One" (1989)
  • "Enter Sandman"
  • "Don't Tread on Me"
  • "The Unforgiven"
  • "Nothing Else Matters" (1992)
  • "Wherever I May Roam"
  • "Sad But True" (1992)
  • "Until It Sleeps"
  • "Ain't My Bitch"
  • "Hero Of the Day" (1996)
  • "Mama Said" (1996)
  • "King Nothing" (1997)
  • "Bleeding Me"
  • "The Memory Remains" (1997)
  • "The Unforgiven II" (1998)
  • "Better Than You"
  • "Fuel"
  • "Turn the Page"
  • "Whiskey in the Jar" (1999)
  • "Die, Die My Darling"
  • "No Leaf Clover"
  • "I Disappear" (2000)
  • "St. Anger" (2003)
  • "Frantic"
  • "The Unnamed Feeling" (2004)
  • "Some Kindof Monster"
  • "The Ecstasy of Gold" (2007)
  • "The Day That Never Comes" (2008)
  • "My Apocalypse"
  • "Cyanide"
  • "Judas Kiss"
  • "All Nightmare Long"
  • "Broken, Beat & Scarred"

Demod[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ron McGovney garaaži demo 1982
  • "Power Metal"
  • "No Life 'til Leather"
  • "Metal up Your Ass" (kontsertesinemine)
  • "Horsemen of the Apocalypse" (1983)
  • "Megaforce'i" demo
  • "Ride the Lightningu" demod
  • "Master of Puppetsi" demo (1985)
  • "...And Justice for Alli" demo (1987)
  • "Demo Magnetic"(2007)

Koosseisud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algkoosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1982. aasta lõpul tuli Ron McGovney asemele bassimängijaks Cliff Burton ja 1983 Mustaine'i asemele soolokitarristiks Kirk Hammett, 1986 sai Cliff Burtoni hukkumise järel basskitarristiks Jason Newsted. 2001 lahkus Newsted bändist ning ajutiselt täitis tema kohta bändi produtsent Bob Rock, kuni 2003 võeti asemele Ozzy Osbourne'i ja Suicidal Tendencies'iga koostööd teinud Rob Trujillo.

Praegune koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bändi liikmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Bänd Salvestused
Rütmikitarrist,
soololaulja
Soolokitarrist Basskitarrist Trummar
1981 James Hetfield Lloyd Grant James Hetfield[5] Lars Ulrich Esimene demo "Hit the Lights".
1982 Dave Mustaine Ron McGovney "No Life 'Til Leather" demo,
1982–1983 Cliff Burton 2 Loo Demo (tuntud ka kui "Megaforce Demo")
1983–1986 Kirk Hammett "Kill 'Em All", "Ride the Lightning", "Master of Puppets"
1986–2001 Jason Newsted "Garage Days Re-Revisited", "...And Justice for All", "Metallica", "Load", "ReLoad", "Garage Inc.", "S&M"
2001–2003 Bob Rock "St. Anger" (koosseis salvestuse ajal)
2003–tänapäev Robert Trujillo "St. Anger live bonus disc"', "Some Kind Of Monster", "Death Magnetic "(2008)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]