Soome merevägi

Soome merevägi Merivoimat Marinen
Soome mereväe embleem
Asutatud	1918
Riik	Soome
Kuuluvus	Soome kaitsevägi
Ülesanne	Soome territoriaalmere kaitse
Suurus	4600 31 500 mobilisatsiooni ajal
Staap	Turu
Lahingud	Talvesõda Jätkusõda Lapi sõda
Ülemad
Viitseadmiral	Kari Takanen
Sümboolika
Soome mereväe lipp

Soome merevägi (soome keeles Suomen merivoimat) on Soome kaitseväe merekaitse eest vastutav osa (merevägi).

Ülesanded

• Vastutab riikliku merevalve ja mereseire eest.
• Julgestab mereala puutumatust, vajadusel jõudu kasutades, koostöös õhuväe ja merepiirivalvega.
• Vastutab riiklike mereühenduste julgestamise eest ja juhib mereliikluse kaitset.
• Tõrjub merealalt suunatud ründed koostöös muude kaitsestruktuuridega ja koos merepiirivalvega.
• Säilitab kõrget valmidust, arendab mereväe taktikat ja lahinguvarustust ning vastutab varustuse hoolduse eest.
• Õpetab mereväele vajalikku isikkoosseisu ja toetab vabatahtlikku riigikaitseõpet.

Koosseis ja ülesehitus

Personal

Mereväe suurus on rahuajal 4600 inimest, kellest umbes 1400 on elukutselised ja 3200 ajateenijad.

Mobilisatsiooni ajal kasvab mereväe isikkoosseis 31 500 inimeseni.

Struktuur

Mereväe staabi hoone

Soome mereväe koosseis alates 2015:

• Mereväe staap
  • Personali-, operatiiv- ja tagalaosakonnad
  • Mereväe orkester
  • Teadustehniline keskus
• Laevastik (rannikulaevastik)
  • 4. miinitõrjedivisjon
    • Miinijahtijate salk
    • Miinitraalerite salk "Sääksi" (Maakaitseüksuste baasil)
  • 6. pealveetõrjedivisjon
    • 2. miinilaevade salk
    • 2. raketikaatrite salk
  • 7. pealveetõrjedivisjon
    • 1. miinilaevade salk
    • 1. raketikaatrite salk
  • 8. tagaladivisjon
    • Baasikompanii
    • 1. transpordisalk
    • 2. transpordisalk
• Rannikubrigaad
• Uusimaa brigaad
• Meresõjakool

Laevad

Miiniveeskaja (valvelaev) Uusimaa

Uuem Hamina klassi raketikaater

Katanpää klassi miinijahtija

Soome mereväe põhilised või suuremad alused:

• Miiniveeskaja-valvelaev – 2
  • Hämenmaa klassi miiniveeskaja–valvelaev (ametlikult miiniveeskajad, praktiliselt liigitatavad valvelaevadena või isegi korvettidena) – 2
• Raketikaater – 8
  • Hamina klassi raketikaater – 4
  • Rauma klassi raketikaater – 4
• Miinijahtija/miinitraaler – 9
  • Katanpää klassi miinijahtija – 3
  • Kuha klassi miinitraaler – 6
• Miiniveeskaja – 3
  • Pansio klassi miiniveeskaja – 3
• Dessantkaater – 12
  • Jehu klassi dessantkaater – 12
• Õppelaev – 4
  • Kajava klassi õppelaev - 1
  • Fabian Wrede klassi õppelaev – 3

Lisaks on kasutusel hulk väiksemaid kaatreid ja abilaevu.

Rahvusvaheliselt kasutatav sõjalaeva lühend on FNS – Finnish Navy Ship.

Tunnused

Soome mereväe sõjalaeva tunnuslipud.

Lipp	Güüs	Vimpel

Baasid ja linnakud

Laevastiku baas Pansios 2014

• Turu – mereväe staap, laevastiku baas
• Pansio – laevastiku baas
• Espoo – teaduskeskus
• Helsinki Suomenlinna – Meresõjakool
• Uppiniemi – rannikuüksused
• Dragsvik – rannikuüksused

Ajalugu

Soome rannakaitse soomuslaev Väinämöinen, 1938

Soome mereväe algeks said Nõukogude Venemaast Soome iseseisvumise käigus 1918. aastal maha jäänud mitmed sõjalaevad. Osa neist tuli anda venelastele tagasi pärast Soome-Vene rahulepingu sõlmimist.

1920.–1930. aastate vahetusel laevastikku moderniseeriti, valmistades põhilisena 2 rannakaitse soomuslaeva ja mõned allveelaevad. 2. maailmasõja eelõhtuks nähti ette Venemaa Balti laevastikule Soome lahe sulgemist koostöös Eestiga.

Talvesõjas osales mereväelises vastutegevuses Nõukogude Liidule peamiselt rannakaitse suurtükivägi ja mehitati Ahvenamaad. Jätkusõjas oli põhirõhk allveelaevade vastasel võitlusel ja miinisõjal. Ühtlasi tegeles merevägi laevateede julgestamisega.

Pärast 2. maailmasõja lõppu tegeleti Soome lahe demineerimisega. Seejärel on mereväge ajapikku kuigipalju vähendatud, kuid samas uuendatud plaanipäraselt ja süsteemselt.

Vaata ka

• Balti laevastik
• Läti merevägi
• Eesti merevägi