Põldsinep

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Põldsinep
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond Ristõielised Brassiacaceae
Perekond Sinep Sinapis
Liik Põldsinep
Ladinakeelne nimetus
Sinapis arvensis

Põldsinep (Sinapis arvensis L) on Euraasiast pärit üheaastane umbrohi. Põldsinepit leidub aedades, tee ääres ja põldudel. Sinepiseemneid kasutatakse vürtsina.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Taim kasvab kuni 60 cm pikkuseks. Varred on rohelised (võib esineda punakat pigmenti), enamasti siledad, kuid varrel võivad hajutatult olla ka jämedad karvakesed. Lehtedel on samuti karvakesed. [1]

Kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Põldsinepit esineb enim põldudel, s.t kultiveeritud maal. Põldsinep konkureerib tugevalt pinnase toitainetega, vähendab teiste põllukultuuride saagikust. Ideaalne muld põldsinepile peaks olema toitaine- ja lubjarikas. On levinud kõikide põllukultuuride, eriti teraviljade hulgas. [2]

Paljunemisorganid[muuda | muuda lähteteksti]

Põldsinep õitseb suvel ja sügisel (maist augustini) ning paljuneb seemnetega, korraga levib 200 kuni 2000 seemet. Tihtipeale õitseb kuni talveni. [1]

Õis[muuda | muuda lähteteksti]

Põldsinepil on tihedad, kuldkollased kännasõisikud. Õisik on moodustunud neljast kroonlehest. Varre tipus on 4 tupplehte, millele kinnitub õisik. Tupplehed levivad horisontaalselt. Neid on 4, need on 4-5 mm pikad, piklikud ja kitsad, rullunud servadega. [3]

Seemned[muuda | muuda lähteteksti]

Seemned idanevad kevadel tavaliselt kuni 2 cm sügavusel. Kõrge õlisisaldus seemnetes tagab nende pika elujõulisuse (rohkem kui 35 aastat). Suve lõpus valminud seemned on ümmargused, 7-12 mm pikad, 1-2 mm jämedad, helepruunid/must-pruunid. [1]

Viljad[muuda | muuda lähteteksti]

Kaunad on sirged või kergelt kumerad, 4-5 cm pikad, 2 mm jämedad, kaetud lühikeste karvadega.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]