Põldmünt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Põldmünt (Mentha arvensis L.)
Mentha arvensis - põldmünt Keila.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsoda
Selts Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond Huulõielised Lamiaceae
Perekond Münt Mentha
Liik Põldmünt
Binaarne nimetus
Mentha arvensis
(L.)

Põldmünt (Mentha arvensis L.) on huulõieliste sugukonda mündi perekonda kuuluv taimeliik.

Põldmünt on mitmeaastane tugeva mündilõhnaga taim[1][2]. Kasvab niisketel aladel umbrohuna. Taime rahvapärased nimetused on kapsahein, kirbuhain, konnamünt, naistepuna[3].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Põldmünt

Põldmündi kõrgus on 10–75 cm[1][4]. Paljunemine toimub nii seemnetega kui ka vegetatiivselt[3].

Risoom on pikk, nöörjas, harunenud vahel mugulataoliste kohtadega. Sellest lähtuvad arvukad maa-alused võsundid, mis on võimelised juurduma[3].

Vars on püstine tõusev või lamav [5], tavaliselt kandiline, värvuselt roheline, vahel punakas[3].

Lehed on tumerohelised või punakad, munajad, lühikese rootsuga, hõreda või täkilissaagja servaga, veidi karvased[4]. Paiknevad varrel vastakult[3].

Õied on kahesugulised kaheli õiekatega ja lühiraolised. Kroon ja tupp on liitlehelised. Tupp on kellukjas, umbes 3 mm pikkune, tavaliselt violetne[3]. Õietupp väljastpoolt karvane, seestpoolt paljas, õietupe tipud laialt kolmnurksed[1]. Kroon on laia putkeosaga, kuni 5 mm pikkune, lilla või roosakaslilla, ülemine hõlm on teistest suurem. Õied asuvad männastena lehtede kaenlas. Männaste alusel on süstjad ripsmelise servaga karvased kõrglehed[3].Õitsemine toimub juulist septembrini, vahel ka juunist oktoobrini [4]

Viljad on ellipsikujulised, kolmetahulise tömbi tipuga pähklikesed. Värvuselt helepruunid ja peenelt punkteeritud pinnaga. Pähklikeste pikkus on kuni 1 mm[3].

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Põldmünt on levinud kogu Euroopas, Siberis, Kesk- ja kohati Kagu-Aasias[3], Eestis sage[1][4].

Taim on niiskuslembene[1]. Kasvab tavaliselt kraavides, veekogude kallastel ja niisketel põldudel umbrohuna. Seda võib ka leida salumetsas teeservadel, ranna- ja sooniitudel, karjamaadel, aedades, jäätmaadel[3].

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Maapealne osa sisaldab kuni 2% eeterlikke õlisid, mille koostisse kuuluvad mentool ja mitmesugused terpeenid[6]. Jaapani mündis (Metha arvensis herba) sisaldub eeterlik õli (mis sisaldab näiteks menooli (2–40%), mentooni (15–30%), isomentooni (7–12%), limoneeni (7–12%), neomentooli. metüülatsetaati ja β-kariofülleeni), flavinoidid (luteoliin) ja vaik. Põldmündi varieteetides on eeterlike õlide koostis mõnevõrra teistsugune.[5]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Droogina kasutatakse peamiselt jaapani münti (Metha arvensis herba). Kasutamine sarnaneb piparmündi kasutamisega. Ürti kogutakse õitsemise alguses. Ürdi kogumiseks lõigatakse taime ladvaosa koos noorte õite ja lehtedega[5].

Põldmündi lehtedest valmistatud tee vähendab iiveldust ja gaaside teket, parandab söögiisu. Eeterlikud õlid mõjuvad valu vaigistavalt ning on põletikuvastase toimega.[6].Tarvitatakse külmetushaiguste, köha, bronhiidi, palaviku, suu ja kurgu limaskesta põletiku, maksavaevuste ja muu korral. Lahtistab röga, soodustab sapinõristust ja toimib põletikuvastaselt[5].

Vastunäidustuse kohta andmed puuduvad. Droogina raviannustes tõenäoliselt ohutu. Suur annus eeterlikku õli võib tekitada nahakahjustusi. Mida suurem on mentoolisisaldus, seda suurem on kõrispasmide ja bronhiaalastma tekke oht[5].

Muud kasutusalad

Põldmünt on ka hea meetaim. Meeproduktiivsus on ligikaudu 200 kg/ha. Mesi on kollane, läbipaistev ja meenutab värvilt merevaiku[3][7].

Taime noori võrseid kasutatakse ka maitseainena[5][6].

Taimest saab värvainet, mis värvib villa kollaseks või punakaks. Iseloomuliku tugeva lõhna tõttu on taime kasutatud ka kirpude peletamiseks[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Toomas Kukk (2005). Eesti taimede kukeaabits. Tallinn: Varrak. Lk 230. 
  2. [1] Põldmünt, vaadatud 07.05.2017
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 [2] Põldmünt, vaadatud 07.05.2017
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Heljo Krall, Toomas Kukk, Tiiu Kull, Vilma Kuusk, Malle Leht, Tatjana Oja, Ülle Reier, Silvia Sepp, Hanno Zingel, Taavi Tuulik (2007). Eesti taimede määraja. Tartu: EMÜ, Eesti Loodusfoto. Lk 239. 
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Ain Raal (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 565. 
  6. 6,0 6,1 6,2 Губанов И. А и др. «Луговые травянистые растения. Биология и охрана: Справочник», Москва, Агропромиздат, 1990
  7. [3] Põldmünt | mesindus.ee, vaadatud 07.05.2017

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]