Burgundia krahvkond

Allikas: Vikipeedia
Vapp
Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil

Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale). Krahvkonda ei tohi segamini ajada läänepoolsema Burgundia hertsogkonnaga (Bourgogne), mis oli Prantsusmaa lään aastast 843.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Franche-Comté

Piirkonna, mis kord kuulus vanasse Burgundia kuningriiki, alistasid frangid aastal 543 ja see liidendati Karolingide impeeriumisse. Impeeriumi jagamisel 843. aasta Verduni lepinguga eraldati piirkond Saône jõest läänes Lääne-Frangi riigile kui Prantsuse Burgundia hertsogkond, endise Burgundia kuningriigi lõuna- ja idapoolsed osad läksid Kesk-Frangi riigile keiser Lothar I alluvusse. See Kesk-Frangi osa taasasutati kahe sõltumatu üksusena, lõunapoolse Alam-Burgundiana aastal 879 ja põhjapoolse Ülem-Burgundiana kuningas Rudolf I alluvuses aastal 888, millest Burgundia krahvkond moodustas läänepoolse osa.

Karolingide impeeriumi kokkukukkumise ajal taasühendati nii Alam- kui ka Ülem-Burgundia aastal 933 kuningas Rudolf II võimu alla Arelaati, mis ise kukkus kokku seoses feodaalse anarhiaga pärast valitseva suguvõsa hääbumist aastal 1032. Arelaat läks Saksa-Rooma riigi kontrolli alla, kui selle päris keiser Konrad II Saali dünastiast, Burgundia hertsogkonda hakkas valitsema Prantsuse Kapetingide kõrvalharu.

Aastal 982 sai Itaalia kuninga Adalbert II poeg, Mâconi krahv Burgundia hertsogkonnas Otto Wilhelm oma ema Gerberga käest Burgundia krahvkonna. Seetõttu sai temast Bosoniididest Burgundia hertsogite kõrvalharu, krahvliku Burgundia-Ivrea dünastia esiisa, kes põlvnes 10. sajandi hertsog Rudolfi vennast Hugues Mustast ja Hugues' väimehest Gilbertist. Otto Wilhelm päris pärast oma kasuisa hertsog Henri I surma ka Burgundia hertsogkonna, kuigi hertsogkonna konfiskeeris tagastatud läänina Prantsusmaa kuningas Robert II kaks aastat hiljem. Ta oli võimeline säilitama valitsemise vaid Arelaadi krahvkonna üle, residentsiga Doles. Kaubateede areng üle Juura ja soolakaevanduste areng kindlustasid krahvkonna õitsengu ja selle linnad säilitasid feodaalkonfliktides oma vabaduse ja erapooletuse.

11. sajandi lõpus ülendas Konradi poeg keiser Heinrich III Besançoni peapiiskopi ülemkantsleri ametisse ja andis Besançonile auastme Reichsstadt (riigilinn) keisri otseses alluvuses. Gui de Bourgogne, Burgundia krahvi Renaud II vend, sai hiljem paavstiks ja sõlmis keiser Heinrich V-ga Wormsi konkordaadi. 12. sajandil lubas keiserlik kaitse Besançonile arengut, kuid aastal 1127, pärast Guillaume III mõrvamist, raputas tema nõbu Burgundia krahv Renaud III keiserliku ikke maha. Burgundiat hakati sestpeale kutsuma "Franche-Comté", "vabakrahvkond".

Keiser Friedrich I Barbarossa taaskehtestas keiserliku mõjuvõimu, vangistas krahv Guillaume IV venna ja laiendas oma mõju, abielludes pärast Guillaume IV surma Renaud III tütre ning Guillaume IV vennatütre ja pärija Béatrice I-ga. Pärast keiser Friedrichi surma aastal 1190 sai tema noorem poeg Otto I Burgundia krahvkonna ja omandas haruldase (unikaalse?) ülemkrahvi tiitli. Talle järgnes troonil tema tütar Béatrice II ja selle abikaasa, Merania hertsog Otto I; neile omakorda järgnesid nende poeg Otto III ja tütar Adelaide.

Pfaltskrahvid jagasid palju aastaid võimu krahvkonna suurte feodaalperekondadega, eriti Chaloni perekonnaga, mis pärines Guillaume IV ja Chaloni krahvkonna pärija Béatrice de Thierni pojapojast, Auxonne'i krahvist Stéphane III-st. Krahvide võim taastati alles Hugues de Chaloni ja Burgundia pfaltskrahvinna Adelaide'i abieluga. Siiski ei takistanud see nooremat poega Jean de Chalon-Arlayd võtmast kontrolli vasallriikide üle.

Burgundia vabakrahvkonna vapp 13. sajandist

Hugues' ja Adelaide'i poeg Otto IV oli Burgundia feodaalkrahvidest viimane. Ta abiellus esmalt Bari krahvi tütrega, siis Prantsusmaa kuninga (1226–1270) Louis IX venna lapselapse, krahvinnna Mahaut d'Artois'ga. See abielu tõi krahvkonna Prantsusmaa mõju alla. Otto IV ja Mahaut' tütred Jeanne ja Blanche abiellusid vastavalt Prantsusmaa kuningate (1316–1322) Philippe V ja (1322–1328) Charles IV, kuningas (1285–1314) Philippe IV poegadega. Jeanne'ist sai Prantsusmaa kuninganna pärast Tour de Nesle afääri üheks kangelannaks olemist. Selles samas afääris leiti Blanche abielurikkumises süüdi olevat ja vangistati elu lõpuni. Need sündmused on talletatud Maurice Druoni ajaloolises romaanisarjas Neetud kuningad.

Pärast tülitsemist parunitega ja pärast uut mässu Prantsusmaa vastu Jean de Chalon-Arlay juhtimisel loovutas Otto IV krahvkonna kaasavarana oma tütrele ja määras Prantsusmaa kuninga aastal 1295 kaasavara hooldajaks. Tütre ja pärijanna Jeanne'iga abielludes taasühendas Burgundia hertsog Eudes IV hertsogkonna ja krahvkonna oma võimu alla; talle järgnes troonil tema pojapoeg hertsog Philippe I. Personaalunioon katkes taas aastal 1361 pärast Philippe'i surma pärijateta, kui Burgundia hertsogkond arestiti tagastatava läänina Prantsusmaa kuninga (1350–1364) Jean II poolt, samas keiserliku krahvkonna päris Philippe'i tädi Marguerite I, krahv Otto IV lapselaps. Aastal 1382 pärandas ta oma valdused oma pojale, Flandria krahv Louis II-le.

Kuna Louis II ei jätnud meessoost pärijaid, oli Burgundia krahvkond osa tema tütre Marguerite tohutust kaasavarast, mille aastal 1405 päris selle poeg, Burgundia hertsog Jean Kartmatu. Krahvkonda ja hertsogkonda valitseti taas personaalunioonis tema järeltulijate poolt Valois-Burgundia dünastiast kuni hertsog Charles Südi surmani 1477. aasta Nancy lahingus. Tema nõbu, Prantsusmaa kuningas (1461–1483) Louis XI okupeeris kohe krahvkonna, millele oli ägedalt vastu Habsburgi ertshertsog Maximilian I, Charlesi tütre Marie abikaasa. Kuigi prantslased kaotasid aastal 1479 Guinegatte lahingu, säilitasid nad krahvkonna, kuni Louis' järglane, kuningas Charles VIII, soovides vabaneda konfliktidest krahvkonna pärast, et tungida Napolisse, loovutas selle 1493. aasta Senlis lepinguga jälle Saksa-Rooma keiser Maximilianile ja tema pojale Philipp Ilusale. Koos Madalmaadega läks Burgundia krahvkond Habsburgide Hispaania, kuni see Nijmegeni rahuga aastal 1678 lõplikult Prantsusmaaga liideti.

Burgundia krahvide loend[muuda | muuda lähteteksti]

Järgnev on Burgundia krahvide loend ajavahemiku 982–1678 kohta (mitte segamini ajada Burgundia hertsogkonnaga).

Burgundia-Ivrea dünastia (982–1190)[muuda | muuda lähteteksti]

Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
Otto Wilhelm 962 21. september 1026 982

21. september 1026
Renaud I 986 3. september 1057 21. september 1026

3. september 1057
tema poeg
Guillaume I Suur 1020 12. november 1087 3. september 1057

12. november 1087
tema poeg
Renaud II 1061 1097 12. november 1087

1097
tema poeg
Guillaume II Sakslane 1075 1. märts 1127 1097

jaanuar 1125
tema poeg
Guillaume III Laps 1110 1. märts 1127 jaanuar 1125

1. märts 1127
tema poeg
Étienne I Meeletu 1065 27. mai 1102 1097

27. mai 1102
tema vanaonu
Renaud III 1093 22. jaanuar 1148 27. mai 1102

22. jaanuar 1148
tema poeg
Béatrice I 1143 15. november 1184 22. jaanuar 1148

15. november 1184
Guillaume III regentvalitsus aastani 1157
tema tütar
Friedrich I Barbarossa 1122 10. juuni 1190 9. juuni 1156

10. juuni 1190
tema abikaasa ja kaasvalitseja; pärast ainuvalitseja

Hohenstaufenid (1190–1231)[muuda | muuda lähteteksti]

Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
Otto I juuni/juuli 1170 13. jaanuar 1200 10. juuni 1190

13. jaanuar 1200
nende poeg
Jeanne I 1191 1205 13. jaanuar 1200

1205
tema tütar
Béatrice II 1192 7. mai 1231 1205

7. mai 1231
tema õde
Otto II 1180 7. mai 1234 21. juuni 1208

7. mai 1231
tema abikaasa ja kaasvalitseja

Andechsi dünastia (1231–1279)[muuda | muuda lähteteksti]

Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
Otto III 1226 19. juuni 1248 7. mai 1231

19. juuni 1248
nende poeg
Adelaïde 1209 8. märts 1279 19. juuni 1248

8. märts 1279
tema õde
Hugues I 1220 12. november 1266 19. juuni 1248

12. november 1266
tema esimene abikaasa ja kaasvalitseja
Philippe I 1207 16. august 1285 11. juuni 1267

8. märts 1279
tema teine abikaasa ja kaasvalitseja

Burgundia-Ivrea dünastia (1279–1330)[muuda | muuda lähteteksti]

Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
Otto IV 1248 26. märts 1303 8. märts 1279

26. märts 1303
Adelaide|Adelaide
ja
Hugues I
poeg
Robert 1300 1315 26. märts 1303

1315
tema poeg
Jeanne II 15. jaanuar 1292 21. jaanuar 1330 1315

21. jaanuar 1330
tema õde
Philippe II Pikk 1292 3. jaanuar 1322 1315

3. jaanuar 1322
tema abikaasa ja kaasvalitseja

Kapetingid (1330–1347)[muuda | muuda lähteteksti]

Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
Jeanne III 2. mai 1308 15. august 1347 21. jaanuar 1330

15. august 1347
nende tütar
Eudes V 1295 3. aprill 1350 tema abikaasa ja kaasvalitseja

Burgundia dünastia (1347–1361)[muuda | muuda lähteteksti]

Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
Philippe III de Rouvres 1346 21. november 1361 15. august 1347

21. november 1361
nende lapselaps

Kapetingid (1361–1382)[muuda | muuda lähteteksti]

Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
Marguerite I 1310 9. mai 1382 1. november 1361

9. mai 1382
tema vanatädi; Jeanne III' õde

Dampierre dünastia (1382–1404)[muuda | muuda lähteteksti]

Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
Louis I de Male 25. oktoober 1330 30. jaanuar 1384 9. mai 1382

30. jaanuar 1384
tema poeg
Marguerite II de Dampierre 13. aprill 1350 16./21. märts 1405 30. jaanuar 1384

16./21. märts 1405
tema tütar
Philip IV Julge 15. jaanuar 1342 27. aprill 1404 30. jaanuar 1384

27. aprill 1404
tema teine abikaasa ja kaasvalitseja

Valois-Burgundia dünastia (1405–1482)[muuda | muuda lähteteksti]

Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
Jean Kartmatu 28. mai 1371 10. september 1419 16./21. märts 1405

10. september 1419
nende poeg
Philippe V Hea 31. juuli 1396 15. juuni 1467 10. september 1419

15. juuni 1467
tema poeg
Charles I Südi 10. november 1433 5. jaanuar 1477 15. juuni 1467

5. jaanuar 1477
tema poeg
Marie Rikas 13. veebruar 1457 27. märts 1482 5. jaanuar 1477

27. märts 1482
tema tütar
Maximilian 22. märts 1459 12. jaanuar 1519 tema abikaasa ja kaasvalitseja

Habsburgid (1482–1678)[muuda | muuda lähteteksti]

Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
Philipp VI
Ilus
22. juuli 1478 25. september 1506 27. märts 1482

25. september 1506
tema poeg
Charles II 24. veebruar 1500 21. september 1558 25. september 1506

16. jaanuar 1556
tema poeg
Philippe VII 21. mai 1527 21. september 1558 16. jaanuar 1556

13. september 1598
tema poeg
Isabel Clara Eugenia 12. august 1566 1. detsember 1633 6. mai 1598

13. juuli 1621
tema tütar
Albrecht 15. november 1559 13. juuli 1621 tema väimees
Philippe VIII 8. aprill 1605 17. september 1665 31. juuli 1621

17. september 1665
nende nõbu
Charles III 6. november 1661 1. november 1700 17. september 1665

19. september 1678
tema poeg

Aastal 1678 annekteeris Burgundia krahvkonna Nijmegeni rahu kohaselt Prantsusmaa.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]