Suure-Lähtru mõis

See artikkel on Suure-Lähtru mõisast; Martna kihelkonnas oli ka Väike-Lähtru mõis

Suure-Lähtru mõis (ebatäpselt ka: Lähtru mõis; saksa keeles Groß-Lechtigall) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal. Mõisa endine peahoone asub tänapäeval Läänemaa Lääne-Nigula valla Suure-Lähtru külas.

1914. aastal kuulus mõisale 1485,8 ha mõisamaad, 87 lahustükki (2290 ha) ja Niinja kõrvalmõis

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1560. aastal läänistati seni Saare-Lääne piiskopile kuulunud Suure-Lähtru mõisa maad Egert von Alenile.

1573. aastal ostis mõisa Heinrich Kurselilt Remmert Scharenberg vanem ja suri järgmisel aastal katku^[1].

1590. aastal sai Suure-Lähtru isandaks krimmitatari päritolu endine vene bojaar Menschik Baranoff (surn. 1625). Lõplikult jõudsid Baranoffid paberimajanduse Stockholmis korda ajada siiski alles 1624. aastaks^[2].

Baranoffide ajajärk Suure-Lähtrus kestis 1836. aastani, mil Detloff Christoph von Baranoff müüs mõisa Heinrich von Strykile, kes selle 1856. aastal omakorda müüs Thomas von Rammile. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta maareformi oli Theodor Boustedt.^[2]

Seejärel oli mõisahoones kohalik kool, kuni kohalik kolhoos, mis hiljem ühendati Martna sovhoosiga, hoone üle võttis.^[2]

Mõisa praeguse peahoone ehitas aastatel 1775–1778 Karl Gustav von Baranoff pulmakingituseks tema vanimale pojale Christoph Heinrichile ja selles on säilinud vanu põrandaid, uksi ja stukki. Hoone projekteeris arhitekt C. J. Jänichen, kaastööd tegi Johann Caspar Mohr, kes kavandas muuhulgas mõisa stukklaed.^[3] Hoonet ehib barokne trepp, mille poste ilustavad rokokoostiilis nikerdused.^[2]

Alates 1996. aastast kuulub Suure-Lähtru mõisa peahoone endisele diplomaadile ja poliitikule Mart Helmele, kes kasutab häärberit elupaigana. Omanik on hoones läbi viinud ulatusliku renoveerimise ja avanud uksed ka külastajatele.^[2]

Mõisa muuseum[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisahoone alumisel korrusel asub hoone ajalugu tutvustav muuseum^[4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Scharenberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 Hubertus Neuschäffer, Schlösser und Herenhäuser in Estland ISBN 3-8042-0624-7 Plön Herstellung: Westholsteinische Verlagsanstalt Boyens & Co., 1993
↑ "1700". salm.ee. SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuli 2014. Vaadatud 15. juulil 2014.
↑ https://web.archive.org/web/20130609113959/http://www.hot.ee/s/suurelahtru/ (vaadatud 25.07.2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

[1] Scharenberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]

[Neuschäffer-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 Hubertus Neuschäffer, Schlösser und Herenhäuser in Estland ISBN 3-8042-0624-7 Plön Herstellung: Westholsteinische Verlagsanstalt Boyens & Co., 1993

[3] "1700". salm.ee. SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuli 2014. Vaadatud 15. juulil 2014.

[4] ttps://web.archive.org/web/20130609113959/http://www.hot.ee/s/suurelahtru/ (vaadatud 25.07.2013)

[1]

[2]

[3]

[4]