Ridala muinaskihelkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ridala muinaskihelkond oli muinaskihelkond Läänemaal.

Ajalooallikates esineb kaks Ridala muinaskihelkonnaga seostatud nime: Rotalia ja Rotelewic. Enn Tarvel on neid pidanud Ridala paralleelnimedeks, esimest ladina-, teist skandinaaviapäraseks (wic on "laht, merekäär") nimekujuks, tuues samas välja, et nendega on tähistatud ka suuremaid geograafilisi üksusi. Henriku Liivimaa kroonikas on Rotalia tema hinnangul kohati märkinud ka laiemalt Läänemaa põhjaosa ja isegi kogu Läänemaad.[1][2] Paul Alvre juhib aga tähelepanu Henriku Liivimaa kroonika lausele, mis näib neid kaht nimevarianti mitte samastavat, vaid eristavat: "persequuti sunt eos ad omnes provincias circa latus maris sitas, que Rotelewic et Rotalia vocantur" ("jälitasid nad neid kõigi mere ääres asuvate kihelkondadeni, mida kutsutakse Rotelewic ja Rotalia")[3], ja leiab, et kuigi need ilmselt siiski polnud eri kihelkonnad, võis Rotelewic tähistada Ridala mereäärset osa.[4] 1224. aasta maadejagamisürik Rotalia nime ei kasuta, vaid mainib kihelkonda Rotelewic. Taani hindamisraamatu väike Eestimaa nimistu tarvitab samuti nimekuju Rotelewich, aga selgelt kogu maakonna tähenduses.[2] Nimekujudest Rotalia ja Rotelewic näib pärinevat kohalikus kõnepruugis kasutatud variant Rõdali (võrdluseks: saksa keeles Röthel).[4]

Ridala muinaskihelkond asus Läänemaa põhjaosas, hõlmates hilisemate Ridala, Lääne-Nigula ja Martna kirikukihelkonna ala. Ulatusliku territooriumiga Ridala koosnes arvatavasti mitmest suhteliselt iseseisvast osast. Tihedamini oli rahvastatud muinaskihelkonna lõunaosa, seevastu Revala maakonnaga külgnev piirkond, samuti Noarootsi, Vormsi ja teised saared olid suuresti asustamata.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XIV, kommentaar 50, lk 117, XVIII, kommentaar 7, lk 153
  2. 2,0 2,1 Enn Tarvel. Läänemaa seitse kihelkonda. Keel ja Kirjandus 1971, nr 5, lk 292–293
  3. Henriku Liivimaa kroonika, XVIII 5, lk 152–153
  4. 4,0 4,1 Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 102
  5. Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas, Evald Tõnisson. "Eesti esiajalugu". Eesti Raamat, 1982. Lk 408