Marie Heiberg

Allikas: Vikipeedia
Marie Heiberg

Marie Heiberg (10. september 1890 Urvaste vald15. veebruar 1942 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis Urvaste valla- ja Sangaste kihelkonnakoolis, seejärel pühendus loomingulisele tegevusele. 16 aastaselt asus elama Tartusse, kus elas rasketes materiaalsetes tingimustes. Elatas end juhutöödega ja vabakutselise ajakirjanikuna. Osales "Noor-Eesti" rühmituses, kus sõbrunes Gustav Suitsu ja Friedebert Tuglasega. Alates 1919 haigestus skisofreeniasse ja 1923. aastast kuni surmani oli ravil Seevaldi vaimuhaiglas[1]. Kus ta 1942 aasta talvel kütmata palatis ja alatoitlusest kurnatuna haigestus kopsupõletikku, mille tagajärjel ta suri 15. veebruaril 1942. aastal. 23. veebruaril 1942 sängitati luuletaja haigla kulul Tallinna Liiva kalmistule.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutanud luuletusi, jutustuse ja lühiproosakogu.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Mure-lapse laulud" (1906)
  • "Luule" (1913)
  • "Käisin üksi tähte valgel" (valikkogu, koostanud ja järelsõna: Kajar Pruul, 1988)

Jutustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Elukevade" (1910)

Lühiproosakogu[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Enne viimset päeva" (1914)

Näidend Marie Heibergist[muuda | muuda lähteteksti]

Marie Heibergi elukäigu ja loomingu ainetel kirjutas ja lavastas Anne Maasik (veel Tartu Lasteteatris tegutsedes) näidendi "Kesk aegade viirastust luuletaja", mida mängiti Tartu Kirjandusmajas. Esietendus oli 25. veebruaril 2000, Heibergi osas esinesid erinevatel õhtutel Tuuli Otsus ja Anu Ander.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]