Manuel I Komnenos

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Manuel I)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Manuel I Komnenos
Manuel I Komnenos
Bütsantsi keiser
Ametiaeg
aprill 1143 – september 1180
Eelnev Johannes II Komnenos
Järgnev Alexios II
Isikuandmed
Sünniaeg 1118
Surmaaeg september 1180
Abikaasa Bertha; Antiookia Maria
Vanemad Johannes II Komnenos ja Ungari Irene

Manuel I Komnenos (Μανουήλ Α' Κομνηνός; 28. november 111824. september 1180) oli Bütsantsi keiser alates 1143. aastast kuni oma surmani. Tema valitsusaeg oli Komnenoste restauratsiooni viimane õitseng, mille käigus impeerium oli taastanud oma majandusliku ja sõjalise võimsuse ning nautinud kultuuri elavnemist. Manuel I oli Porphyrogennetos ehk purpuris sündinud.

Manuel I soovis agaralt taastada impeeriumi ajaloolist hiilgust ja Vahemere superriigi staatust, mistõttu järgis keiser energeetilist ja ambitsioonikat välispoliitikat. Ta sõlmis liite paavst Hadrianus IV ja esiletõusva läänega. Ta ründas normannide Sitsiilia kuningriiki, kuigi edutult. Ta oli viimane Bütsantsi keiser, kes üritas taasvallutada läänepoolseid Vahemere-äärseid alasid. Keiser suutis ka häästi toime tulla Teise ristisõja ristisõdijatega, kelle tee viis läbi impeeriumi ning millest võinuks kujuneda suur oht riigile. Keiser muutis ristisõdijate riigid oma protektoraatidest. Moslemite edusammud Pühal Maal, viis Bütsantsi ja Jeruusalemma kuningriigi koostööle, ühislet võeti ette ka rünnak Fatamiidide kalifaadi vastu. Manuel I korraldas ümber ka Balkani poliitilise kaardi. Ungari kuningriik sattus Bütsantsi hegemoonia alla. Keiser korraldas agressiivseid kampaaniand oma naabrite vastu nii idas kui läänes.

Manuel I valitsusaja lõpul seadis tema vallutused idas ohtu tõsine lüüasaamine Myriokephaloni lahingus, mille põhjueks oli tema ülbus rünnata seldžukkide hästi kaitstud laagrit. Kuigi bütsantslased toibusid ja Manuel sõlmis soodsa rahu sultan Kilij Arslan II-ga, osutus Myriokephaloni lahing impeeriumi viimaseks ebaõnnestunud katseks Anatoolia sisemaa türklaste käest tagasi saada.

Manuel I anti hüüdnimeks ho Megas (ὁ Μέγας, "Suur"). Ta suutis teda teeninud inimestes tekitada tingimusteta lojaalsuse. Tema sekretär Johannes Kinnamos on kirjutanud ajalooteoses tema arvele kõik voorused ning keiser on muudetud suisa kangelsaeks. Manuel, keda mõjutasid kokkupuuted lääne ristisõdijatega, kutsuti mõnel pool lääneski "Konstantinoopoli kõige õnnistatumat keisrit." Tänapäeva ajaloolased on tema suhtes kriitilisemad. Tema suur võim tulenes tõneäoliselt mitte tema saavutustest, vaid tem dünastia omadest. Lisaks järeldatakse, et kuna Manuel I valitsemise järel sattus Bütsants katastroofilisse langusesse, tuleb otsida ka vastavaid põhjuseid Manueli valitsemisajast.

Trooniletõus[muuda | muuda lähteteksti]

Manueli sündis 28. novembril 1118. aastal. Tema isa oli Johannes II Komnenos ning ema oli Ungari printsess Irene. Tema emapoolne vanaisa oli Ladislas Püha. Manuel oli keisrliku paari neljas poeg, mistõttu tundus väga ebatõenäoline, et temast võiks saada valitseja. Keiser Johannes II suri 8. aprillil 1143. aastal. Selleks hetkeks olid keisri kaks vanemat poega, Alexios ja Andronikos juba surnud. Vanuselt järgmist poega Isaaki aga ei olnud keisri arvates õnnistatud riigi juhtimiseks vajalike oskustega ning ta määras oma järeltulijaks noorima poja Manueli.[1]

Otsus määrata keisriks Manuel võeti vastu sõjaväelaagris, kaugel Konstantinoopolist. Seega oli esmaseks ülesandeks kindlustada uue keisri võim pealinnas. Seal aga oli Manuelil kaks ohtlikku rivaali: vanem vend Isaak, kes ei tahtnud kuidagi leppida isa otsusega jätta ta võimust ilma, ja tema nimekainmust onu Isaak. Lisaks andis pealinnas viibimine neile kahele mitugi eelist. Konstantinoopolis oli mõjuvõimas õukond ja seal asus ka riigikassa. Need asjaolud panid Manueli kiiruga tegutsema ja ta saatis pealinna ustavad mehed, kellel õnnestus võtta vend ja onu valve alla. Samas lubati ka vaimulikele palgatõusu, mis kallutas hetkeks kõhklema löönud patriarhi samuti Manueli poolele. Tulemusena õnnestuski uuel keisril saabuda pealinna ilma eriliste viperusteta.[1]

Eelnev
Johannes II Komnenos
Bütsantsi keiser
11431180
Järgnev
Alexios II

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Vseviov, David (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst. Lk 367-379.