Teine ristisõda

Allikas: Vikipeedia
Teine ristisõda
Osa Ristisõdadest
Asia minor 1140.jpg

Väike-Aasia ja Palestiina 1140. aastal.
Toimumisaeg 11471149
Toimumiskoht Lähis-Ida
Osalised
Rooma Katoliku Kiriku paavst
Prantsusmaa kuningriik
Saksamaa kuningriik
Seldžukkide sultanaat
Väejuhid või liidrid
Prantsusmaa kuningas Louis VII
Saksa kuningas Konrad III

Teine ristisõda toimus Väike-Aasias aastatel 11471149 ja milles osalesid seldžukid, prantsuse ja saksa väed.

Teine ristisõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa krahvkond, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes Seldžuki päritolu Zengidi dünastia moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes.

Teise ristisõja Edessa tagasivallutamiseks kuulutas välja paavst Eugenius III, tegemist oli ka esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa kuningad - Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. Abi saadi ka paljudelt teistelt tähtsatelt Euroopa aadlikelt. Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa, mingil põhjusel peeti neid kinni Bütsantsi keisri Manuel I Commenuse poolt. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldžuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid 1148, üsna lootusetus olukorras Damaskust, mille oli vallutanud Zengi poeg ja järglane Nur al-Din.

Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega.

Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks. Selle tulemusel tõusis ka moslemite julgus ristisõdijate ees, mis omakorda viis 1187. aasta Jeruusalemma vallutamiseni, mis omakorda põhjustas Kolmanda Ristisõja 12. sajandi lõpupoolel.

Ristisõdijate põhivägede (Kuningas Louis VII ja Conrad III vägede) teekond oli selline: Saksa-Rooma riik, Ungari kuningriik, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Pergamon, Antiookia, Jeruusalemm. Hingeline eestvedaja oli Bernard Clairvaux’st, kes oma kirjutistega propageeris ja põhjendas sõda. Ristisõdijate ees suleti kõik väravad ja neid kardeti kui katku nende metsikuse tõttu. Vastuseks sellele rüüstasid ristisõdijaid linnu, mis neile väravaid ei avanud.

Ristisõdijate tegevus Euroopas[muuda | muuda lähteteksti]

Ainus edukas üritus toimus aga rekonkista käigus Vahemere teises otsas, Portugalis, kus üks ristisõdijate vägi, mis oli laevaga teel Pühale Maale, tegi peatuse ning aitas vallutada Lissaboni 1147. aastal. Hiljem nad vallutasid veel ka Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad Portugali aladel ning neil õnnetus seal ennast ka kindlustada.

Samal ajal algas ka esimene, Vendi ristisõda Põhjala ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse.


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]