Konstantinoopoli suur palee

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Palee asend Konstantinoopoli kesklinnas

Konstantinoopoli suur palee oli Rooma keisrite palee ja Bütsantsi valitsejate residents İstanbuli kesklinnas. Tänapäeval on see hävinud, säilinud on üksikud osad.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

326. aastal valis Constantinus Suur Rooma impeeriumi uueks pealinnaks Byzantioni, mis nimetati 330. aastal Konstantinoopoliks. Enne seda ei olnud riigil kindlat pealinna, sest valitsuse tegelikuks asukohaks peeti keisri asukohta.[1] Uude pealinna asus ta rajama kuninglikku paleed, mis asus Hagia Sophia kõrval.

Nika ülestõusu ajal hävis suurem osa varasemast ehitisest ja nii lasi Justinianus I selle ümber ehitada. Justinianus II ja Basileios I laiendasid paleed veelgi. Konstantinos VII ajal oli palee halvas seisukorras ja nii lasi keiser selle korda teha.

11. sajandil oli palee seisukord taas halvenenud ja nii eelistasid hilisemad keisrid residentsina Blachernae lossi. Linna keskel asuv Konstantinoopoli suur palee säilitas siiski esindusfunktsiooni, kuigi ehitist hakati tasahilju lammutama.

Neljanda ristisõja ajal hõivasid ristisõdijad Konstantinoopoli praktiliselt ilma vastupanuta. Alexios IV ja Isaak II ei suutnud maksta ristirüütlitele lubatud tasu täies mahus ning nad kukutas peagi võimult Alexios V. Tekkinud segadust kasutasid ära ristisõdijad, kes vallutasid pealinna teistkordselt 13. aprillil 1204. Linna kaitsel olnud palgasõdurid eriti vastupanu ei osutanud, sest Alexios V ei suutnud neile enam palka maksta. Konstantinoopoli hõivamisele järgnesid massilised röövimised ja tapatalgud, mis kestsid kolm ööpäeva. Nende käigus rüüstas Montferrati krahvi Bonifazio sõjasalk ka Konstantinoopoli suure palee.

Ladina keisririigi ajal muutus palee taas valitsejate residentsiks. Et aga ladinlastel raha ei olnud, ei suutnud nad ka paleed korda teha. Veelgi enam, viimane selle keisririigi valitseja Baldwin II lasi maha võtta palee tinast katuse ja müüs selle maha. Peale seda, kui Michael VIII Konstantinoopoli tagasi vallutas, kasutasid keisrid vaid Blachernae lossi, suure palee taastamiseks puudusid vahendid ka neil. Lossi keldrid olid siiski kasutusel vanglana.

Peale seda, kui linna olid vallutanud türklased, varemed lammutati ja nende asemele ehitati elumajad. Säilis vaid viie kullatud kupliga lossi kirik, kuhu vallutajad rajasid püssirohulao. Aastal 1490 tabas hoonet välk ja seal olnud püssirohi plahvatas, hävitades hoone.

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses alustati palee arheoloogilisi uuringuid. Linna laastanud suur tulekahju paljastas mitmeid palee fragmente, mida hilisemate ehitiste rajamisel oli ära kasutatud ja avas ligipääsu palee keldriruumidele. Lossi uuringutel avastatud mosaiikide eksponeerimiseks on rajatud eraldi muuseum.[2]

Palee kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Konstantinoopoli suur palee koosnes mitmest hoonest, nagu ka hilisem Topkapi palee. Kokku võttis kompleks enda alla 19 000 m². Peasissepääs asus Augustaioni väljakul, mis oli Konstantinoopoli keskväljakuks. Palee ees asusid Justinianuse sammas ja Milion, kivi, millest arvestati kõigi kohtade kauguseid Bütsantsi impeeriumis.

Kohe peasissepääsu juures asus Magnaura, kus käis algselt koos senat, aga hiljem kasutas seda Konstantinoopoli ülikool. Samuti asusid seal paleevalvurite ruumid.

Lõuna poole jäi vastuvõtusaal, mis kandis nime 19 Accubita ("19 diivanit"). Selle kõrval asus Daphne palee, kus asusid algsed keiserlikud eluruumid. Nende juurest viis käik otse palee kõrval paiknenud hipodroomil asunud keiserlikku looži. Troonisaal asus Chrysotriklinose nime kandnud ehitises, mille järgi on ehitatud Ravenna San Vitale basiilika. Troonisaali ja Daphne palee vahel asus keiser Theophilose rajatud Triconchose loss, kuhu pääses vaid läbi poolringikujulise Sigma nime kandnud eeskambri.

Triconchosest idas asus Basileios I poolt ehitatud Nea Ekklesia kirik, mis oli üks viimaseid kasutusel olnud palee hooneid. Kabel asus ka Chrysotriklinose juures. Kiriku ja paleed mere poolt piiranud müüri vahel asus Tzykanisterion, väljak, mis oli mõeldud polo mängimiseks.

Mere ääres asus Bucoleoni loss, mille lasi rajada keiser Theophilos. Selle juures asus ka keiserlik sadam. Ladina keisririigi ajal oli valitsejate residents just selles palee osas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]