Maapähkel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib maapähklist; taime kohta vaata artiklit Harilik maapähkel; perekonna kohta vaata artiklit Maapähkel (perekond).

Maapähklid

Maapähkel ehk arahhis on hariliku maapähkli seeme.

Maapähkel on kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi. Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne-Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega Hiina pähkliks nimetati. Praeguseks on aretatud üle kümne erineva maapähkli sordi.

Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse ka kondiitritoodetele.

Pähklite toodang[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal toodeti maailmas kokku 40,5 miljonit tonni maapähkleid. Toodangu tabelis on antud andmed puhastamata pähklite kohta.[1] 2017. aastal toodeti maailmas kokku 47,1 miljonit tonni maapähkleid.[2]

Suurimad tootjad 2012. ja 2017. aastal[1][2]
Riik Toodang 2012,
tonnides
Osakaal 2012,
%
Toodang 2017,
tonnides
Osakaal 2017,
%
Hiina Hiina 16 800 000 41,5 17 092 000 36,3
India India 4 695 000 11,6 9 179 000 19,5
USA USA 3 057 850 7,6 3 281 110 7,0
Nigeeria Nigeeria 3 071 000** 7,6 2 420 000 5,1
Sudaan Sudaan 1 032 000 2,5 1 641 011 3,5
Myanmar Myanmar 1 371 500** 3,4 1 582 693 3,4
Argentina Argentina 685 722 1,7 1 031 082 2,2
Tansaania Tansaania 810 000 2,0 978 867 2,1
Senegal Senegal 672 803 1,7 915 000 1,9
Tšaad Tšaad 1 297 712 3,2 870 094 1,8
Indoneesia Indoneesia 1 251 000* 3,1 480 000 1,0
Maailm kokku 40 475 312 100 47 097 496 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik väärtus

Pähklite toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Toitained[3]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 6,50 g
Kalorsus 567 kcal
Valgud 25,80 g
Lipiidid 49,24 g
Tuhk 2,33 g
Süsivesikud 16,13 g
Kiudained 8,5 g
Toiteelemendid[3]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 92,0 mg
Raud (Fe) 4,58 mg
Magneesium (Mg) 168,0 mg
Fosfor (P) 376,0 mg
Kaalium (K) 705,0 mg
Naatrium (Na) 18,0 mg
Tsink (Zn) 3,27 mg
Vask (Cu) 1,14 mg
Mangaan (Mn) 1,93 mg
Seleen (Se) 7,2 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[3]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 0,0 mg
B1 0,64 mg
B2 0,14 mg
B3 12,07 mg
B4 52,5 mg
B5 1,77 mg
B6 0,35 mg
E 8,33 mg
Folaat 240,0 μg
Betaiin 0,6 mg
Aminohapped[3]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Glutamiinhape 5,39 g
Aspartaamhape 3,15 g
Arginiin 3,09 g
Leutsiin 1,67 g
Glütsiin 1,55 g
Fenüülalaniin 1,34 g
Seriin 1,27 g
Proliin 1,14 g
Valiin 1,08 g
Türosiin 1,05 g
Alaniin 1,03 g
Lüsiin 0,93 g

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org. Vaadatud 12.01.2015. Inglise.
  2. 2,0 2,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org. Vaadatud 30.11.2019. Inglise.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Vaadatud 14.12.2010. Inglise.