Maapähkel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib maapähklist; taime kohta vaata artiklit Harilik maapähkel; perekonna kohta vaata artiklit Maapähkel (perekond).

Maapähklid

Maapähkel ehk arahhis on hariliku maapähkli seeme.

Maapähkel on kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi. Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne-Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega Hiina pähkliks nimetati. Praeguseks on aretatud üle kümne erineva maapähkli sordi.

Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele.

Pähklite toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal toodeti maailmas kokku 40,5 miljonit tonni maapähkleid. Toodangu tabelis on antud andmed puhastamata pähklite kohta.[1]

Suurimad tootjad 2012. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Hiina Hiina 16 800 000 41,5
India India 4 695 000 11,6
Nigeeria Nigeeria 3 071 000** 7,6
USA USA 3 057 850 7,6
Myanmar Myanmar 1 371 500** 3,4
Indoneesia Indoneesia 1 251 000* 3,1
Sudaan Sudaan 1 032 000 2,5
Tansaania Tansaania 810 000 2,0
Argentina Argentina 685 722 1,7
Senegal Senegal 672 803 1,7
Maailm kokku 40 475 312 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik väärtus
Toitained[2]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 6,50 g
Kalorsus 567 kcal
Valgud 25,80 g
Lipiidid 49,24 g
Tuhk 2,33 g
Süsivesikud 16,13 g
Kiudained 8,5 g
Toiteelemendid[2]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 92,0 mg
Raud (Fe) 4,58 mg
Magneesium (Mg) 168,0 mg
Fosfor (P) 376,0 mg
Kaalium (K) 705,0 mg
Naatrium (Na) 18,0 mg
Tsink (Zn) 3,27 mg
Vask (Cu) 1,14 mg
Mangaan (Mn) 1,93 mg
Seleen (Se) 7,2 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[2]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 0,0 mg
B1 0,64 mg
B2 0,14 mg
B3 12,07 mg
B4 52,5 mg
B5 1,77 mg
B6 0,35 mg
E 8,33 mg
Folaat 240,0 μg
Betaiin 0,6 mg
Aminohapped[2]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Glutamiinhape 5,39 g
Aspartaamhape 3,15 g
Arginiin 3,09 g
Leutsiin 1,67 g
Glütsiin 1,55 g
Fenüülalaniin 1,34 g
Seriin 1,27 g
Proliin 1,14 g
Valiin 1,08 g
Türosiin 1,05 g
Alaniin 1,03 g
Lüsiin 0,93 g

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org. Kasutatud 12.01.2015. Inglise.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Kasutatud 14.12.2010. Inglise.