Mine sisu juurde

Jalgpalli maailmameistrivõistlused

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Maailmameistrivõistlused jalgpallis)
Jalgpalli maailmameistrivõistlused
Prantsusmaa meeskond meistrikarikaga (2018)
Asutatud 1930
Regioon Rahvusvaheline (FIFA)
Meeskondade arv 32 (finaalturniir)
Praegune meister Argentina
Kõige edukam meeskond Brasiilia (5 tiitlit)
Koduleht fifa.com/worldcup

Jalgpalli maailmameistrivõistlused (ametlik ingliskeelne nimetus FIFA World Cup – FIFA maailmakarikavõistlused) on maailmameistrivõistlused jalgpallis. Need toimuvad alates aastast 1930 iga nelja aasta tagant FIFA korraldusel. Aastatel 1942 ja 1946 Teise maailmasõja tõttu turniiri ei toimunud.

Praegune maailmameister on Argentina jalgpallikoondis, kes võitis FIFA 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. See oli argentiinlaste kolmas meistritiitel.

Maailmameistrivõistlused algavad kvalifikatsioonivõistlustega, mis toimuvad eelneva kolme aasta jooksul. Nende käigus selgitatakse, millised 32 meeskonda kvalifitseeruvad finaalturniirile, kus võisteldakse maailmameistri tiitlile. Finaalturniiri korraldajariik või -riigid saavad automaatselt õiguse turniiril osaleda. 2026. aastast alates suurendatakse finaalturniiril osalejate arvu 48 meeskonnani.

2022. aasta seisuga on alates esimesest MM-st 1930. aastal peetud 22 finaalturniiri, millel kokku on võistelnud 80 rahvusmeeskonda. Seni on turniiri võitnud ainult 8 riigi võistkonnad: Brasiilia (5), Itaalia (4), Saksamaa (koos Lääne-Saksamaaga (4), Argentina (3), Uruguay (2), Prantsusmaa (2), Inglismaa (1) ja Hispaania (1). Brasiilia koondis on ainus, mis on osalenud iga võistluse finaalturniiril.

Maailmameistrivõistlused on maailma mainekaim jalgpalliturniir, ühtlasi enim vaadatud spordisündmus maailmas. 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste vaatajaskond oli hinnanguliselt kokku 3,57 miljardit inimest, kusjuures finaalmängu jälgis otse 1,11 miljardit inimest.[1] 2022. aasta MM-i vaatajate arv oli hinnanguliselt kokku juba 5 miljardit inimest ning finaalmatši vaatas umbes 1,5 miljardit.[2]

Maailmameistrivõistlusi on võõrustanud seitseteist riiki, viimati Katar, kes võõrustas 2022. aasta turniiri. 2026. aasta turniiri korraldavad ühiselt Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Mehhiko, kusjuures Mehhiko oleks esimeseks riigiks, kes korraldab finaalturniiri kolmandat korda.

Aastal 1905 Londonis toimunud FIFA II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma 1906. aastal Šveitsis. Kui jõudis kätte võistlusteks registreerimise viimane päev 13. august 1905, selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust.

1908. aasta suveolümpiamängudel Londonis sai jalgpallist ametlik olümpiaala. Inglismaa Jalgpalliliidu korraldatud turniir oli mõeldud ainult amatöörmängijatele. Suurbritannia (keda esindas Inglismaa amatöörjalgpallikoondis ) võitis kuldmedalid, korrates seda saavutust 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis.[3]

1914. aastal nõustus FIFA tunnistama olümpiaturniiri "amatööride jalgpalli maailmameistrivõistlusteks" ja võttis ürituse juhtimise enda korraldada.[4] Maailma esimene kontinentide vaheline jalgpallivõistlus riikidele toimus 1920. aasta suveolümpiamängudel , kus võistlesid Egiptus ja 13 Euroopa meeskonda ning mille võitis Belgia. Uruguay võitis kaks järgmist jalgpalli olümpiaturniiri aastatel 1924 ja 1928. Neid turniire on nimetatud ka kaheks esimeseks nn "avatud" maailmameistrivõistluseks, sest 1924. aastal algas FIFA egiidi all profijalgpalli ajastu.[5]

1924. aasta suveolümpiamängude jalgpallturniiri võitja Uruguay tegi avalduse, milles soovis korraldada MM-võistlused juba 1925. aastal. Kuigi FIFA ütles neile ära, ei laitnud maailmaorganisatsiooni esindajad mõtet ja asusid MM-finaalturniiri korraldamisega seonduvaid probleeme lahendama.

15.26. mail 1928. aastal Amsterdamis toimunud FIFA kongressil võeti häältega 27:5 vastu otsus korraldada jalgpalli maailmameistrivõistlused esimest korda 1930. aastal ning seejärel iga nelja aasta tagant. Veel jäi lahtiseks korraldajamaa, kuid 17.18. mail 1929. aastal Barcelonas toimunud 18. kongressil anti see õigus Uruguayle.[6]

Aasta Korraldaja Võitja Tulemus 2. koht 3. koht Tulemus 4. koht Meeskondade arv
1930
Detailid
Uruguay Uruguay Uruguay
Uruguay
4:2 Argentina
Argentina
Ameerika Ühendriigid
USA
[märkus 1] Jugoslaavia
Jugoslaavia
13
1934
Detailid
Itaalia Itaalia Itaalia
Itaalia
2:1
(lisaajal)
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia
Saksamaa
Saksamaa
3:2 Austria
Austria
16
1938
Detailid
Prantsusmaa Prantsusmaa Itaalia
Itaalia
4:2 Ungari
Ungari
Brasiilia
Brasiilia
4:2 Rootsi
Rootsi
15
[märkus 2]
1950
Detailid
Brasiilia Brasiilia Uruguay
Uruguay
[märkus 3] Brasiilia
Brasiilia
Rootsi
Rootsi
[märkus 3] Hispaania
Hispaania
13

[märkus 4]

1954
Detailid
Šveits Šveits Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa
3:2 Ungari
Ungari
Austria
Austria
3:1 Uruguay
Uruguay
16
1958
Detailid
Rootsi Rootsi Brasiilia
Brasiilia
5:2 Rootsi
Rootsi
Prantsusmaa
Prantsusmaa
6:3 Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa
16
1962
Detailid
Tšiili Tšiili Brasiilia
Brasiilia
3:1 Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia
Tšiili
Tšiili
1:0 Jugoslaavia
Jugoslaavia
16
1966
Detailid
Inglismaa Inglismaa Inglismaa
Inglismaa
4:2
(lisaajal)
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa
Portugal
Portugal
2:1 Nõukogude Liit
Nõukogude Liit
16
1970
Detailid
Mehhiko Mehhiko Brasiilia
Brasiilia
4:1 Itaalia
Itaalia
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa
1:0 Uruguay
Uruguay
16
1974
Detailid
Lääne-Saksamaa Lääne-Saksamaa Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa
2:1 Holland
Holland
Poola
Poola
1:0 Brasiilia
Brasiilia
16
1978
Detailid
Argentina Argentina Argentina
Argentina
3:1
(lisaajal)
Holland
Holland
Brasiilia
Brasiilia
2:1 Itaalia
Itaalia
16
1982
Detailid
Hispaania Hispaania Itaalia
Itaalia
3:1 Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa
Poola
Poola
3:2 Prantsusmaa
Prantsusmaa
24
1986
Detailid
Mehhiko Mehhiko Argentina
Argentina
3:2 Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa
Prantsusmaa
Prantsusmaa
4:2
(lisaajal)
Belgia
Belgia
24
1990
Detailid
Itaalia Itaalia Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa
1:0 Argentina
Argentina
Itaalia
Itaalia
2:1 Inglismaa
Inglismaa
24
1994
Detailid
Ameerika Ühendriigid USA Brasiilia
Brasiilia
0:0
(lisaajal)
(3:2 pen.)
Itaalia
Itaalia
Rootsi
Rootsi
4:0 Bulgaaria
Bulgaaria
24
1998
Detailid
Prantsusmaa Prantsusmaa Prantsusmaa
Prantsusmaa
3:0 Brasiilia
Brasiilia
Horvaatia
Horvaatia
2:1 Holland
Holland
32
2002
Detailid
Lõuna-Korea Lõuna-Korea
& Jaapan Jaapan
Brasiilia
Brasiilia
2:0 Saksamaa
Saksamaa
Türgi
Türgi
3:2 Lõuna-Korea
Lõuna-Korea
32
2006
Detailid
Saksamaa Saksamaa Itaalia
Itaalia
1:1
(lisaajal)
(5:3 pen.)
Prantsusmaa
Prantsusmaa
Saksamaa
Saksamaa
3:1 Portugal
Portugal
32
2010
Detailid
Lõuna-Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik Hispaania
Hispaania
1:0
(lisaajal)
Holland
Holland
Saksamaa
Saksamaa
3:2 Uruguay
Uruguay
32
2014
Detailid
Brasiilia Brasiilia Saksamaa
Saksamaa
1:0
(lisaajal)
Argentina
Argentina
Holland
Holland
3:0 Brasiilia
Brasiilia
32
2018
Detailid
Venemaa Venemaa Prantsusmaa
Prantsusmaa
4:2 Horvaatia
Horvaatia
Belgia
Belgia
2:0 Inglismaa
Inglismaa
32
2022
Detailid
Katar Katar Argentina
Argentina
3:3
(lisaajal)
(4:2 pen.)
Prantsusmaa
Prantsusmaa
Horvaatia
Horvaatia
3:1 Maroko

Maroko

32
2026
Detailid
Kanada Mehhiko Ameerika Ühendriigid
  • pen.: penaltiseeria tulemus
  1. 1930. aasta MM-il ei toimunud ametliku 3. koha mängu; USA ja Jugoslaavia jalgpallikoondised kaotasid poolfinaalides. Tänapäeval FIFA tunnustab USA koondist 3. koha saanud meeskonnana, võttes arvesse kogu turniiri tulemusi. Jugoslaaviale seega antakse 4. kohta.[7]
  2. 1938. aasta finaalturniir pidi toimuma 16 meeskonnaga, aga et Saksamaa oli annekteerinud Austria (vaata Anšluss), siis turniir peeti 15 meeskonna osavõtul.
  3. 3,0 3,1 1950. aasta MM-il ei toimunud ametliku finaalmängu;[8] võitja selgus finaalgrupi mängude tulemuste põhjal (grupp koosnes Uruguay, Brasiilia, Hispaania ja Rootsi meeskondadest). Pärast kaht vooru Brasiilia ja Uruguay olid 1–2. kohal, Hispaania ja Rootsi 3–4. Juhuslikult toimus nii, et kaks viimast mängu toimusid Uruguay-Brasiilia ja Hispaania-Rootsi vahel, ja neid mänge peetakse vastavalt finaaliks ja 3. koha mänguks. Uruguay võitis Brasiiliat 2:1, Rootsi oli Hispaaniast tugevam 3:1.[9]
  4. Turniiril pidi osalema 16 meeskonda, kuid Türgi, India ja Šotimaa loobusid.[10]

Medaliriigid

[muuda | muuda lähteteksti]
Tulemused
Jrk nr. Riik Kuld Hõbe Pronks
1. Brasiilia Brasiilia 5 2 2
2. Saksamaa Saksamaa (koos Lääne-Saksamaaga) 4 4 4
3. Itaalia Itaalia 4 2 1
4. Argentina Argentina 3 3 0
5. Prantsusmaa Prantsusmaa 2 2 2
6. Uruguay Uruguay 2 0 0
7. Inglismaa Inglismaa 1 0 0
7. Hispaania Hispaania 1 0 0
9. Holland Holland 0 3 1
10. Tšehhoslovakkia Tšehhoslovakkia 0 2 0
10. Ungari Ungari 0 2 0
12. Rootsi Rootsi 0 1 2
13. Horvaatia Horvaatia 0 1 2
14. Poola Poola 0 0 2
15. Tšiili Tšiili 0 0 1
15. Austria Austria 0 0 1
15. Portugal Portugal 0 0 1
15. Türgi Türgi 0 0 1
15. Ameerika Ühendriigid USA 0 0 1
15. Belgia Belgia 0 0 1
  1. Broadcast and audience summary. 2018 FIFA World Cup Russia.
  2. One Month On: 5 billion engaged with the FIFA World Cup Qatar 2022.
  3. The Official History of The Football Association. London: Queen Anne Press. p. 54. ISBN 0-356-19145-1.
  4. History of FIFA - More associations follow. FIFA.com.
  5. Uruguay 1930. Four Four Two.
  6. History of FIFA - The first FIFA World Cup.
  7. "1930 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. detsember 2018. Vaadatud 5. märts 2009.
  8. "1950 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2013. Vaadatud 5. märts 2009.
  9. "FIFA World Cup Finals since 1930" (PDF). FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. mai 2019. Vaadatud 5. märts 2009.
  10. "1950 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2013. Vaadatud 15. august 2011.