MILAN

MILAN
Tüüp	juhitav tankitõrjeraketisüsteem
Tootmise ajalugu
Tootja	Euromissile
Tehnilised andmed
Kaal	16,4 kg
Meeskond	3
Kaliiber	115 mm
Laskekiirus	3 lasku/min
Laskemoona algkiirus	75 m/s
Tõhus laskeulatus	300–1950 m
Maksimaalne laskeulatus	2000 m

MILAN (prantsuse keeles Missile d´infanterie léger antichar) on kerge jalaväe juhitav tankitõrjeraketisüsteem.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Raketisüsteemi MILAN arendamist alustati 1962. aastal ja see on tänapäeval kasutusel paljude riikide relvajõududes, sealhulgas ka Eesti Kaitseväes^[1]. MILANi töötas välja EUROMISSILE Prantsuse ja Saksa armeele ning see võeti kasutusele 1972. aastal. Kokku on valmistatud 10 000 laskeseadet ja 350 000 raketti. Litsentsi alusel toodetakse MILANit ka Suurbritannias.^[2]

Laskekauguseks on 200 kuni 2000 m (MILAN ER kuni 3000 m). MILAN on seni kasutusel paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis. Eestis on siiski alustatud järkjärgulist üleminekut USAs valmistatud tankitõrjerakettidele FGM-148 Javelin.^[3]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

MILAN on tüüpiline II põlvkonna poolautomaatne traadi teel juhitav tankitõrjeraketisüsteem, kus sihturi ülesandeks on hoida sihikuristi sihtmärgil. Lendava raketi sabaleek annab IR kohaviite, mille järgi juhtimiselektroonika mõõdab kõrvalekalde raketi asendi ja sihtimisjoone vahel. Kuna raketi trajektoori juhib operaator, võimaldab see vältida enamikku takistusi ja vastumeetmeid (infrapunaraketid, radarisegajad). Puudusteks on aga raketi lühike laskekaugus, operaatori asukoha paljastamine ning oskusliku ja hästi treenitud operaatori olemasolu vajadus.^[4]^[5]

MILANile saab kinnitada termokaamera MIRA, et anda raketikompleksile öösel laskmise võimekus.^[4]

MILANit luues pandi põhirõhk jalaväelaste kantava relva loomisele, mis aga ei välista relva kasutamist sõidukitelt. MILANi ülesandeks on sihtmärgi otsimine, selle tuvastamine ja hävitamine. Raketi efektiivne laskekaugus on 300–1950 m (raketil on traati 2050 m). Rakett lendab sihtimisjoonest 50 cm kõrgemal niinimetatud lennutunnelis, mille läbimõõt on ligikaudu 1 m. 75–300 m kaugusel pole soomukite vastu võitlemine efektiivne, kuna rakett pole veel saavutanud stabiilsust. Lõhkepea aktiveeritakse 20 m pealt. Raketi maksimaalne lennuaeg on 13 sekundit. 500 m kaugusele lendab rakett 4 sekundit, 1000 m kaugusele 7 sekundit, 1500 m peale 10 sekundit ja 1950 m kaugusele 13 sekundit. Kui relv on hästi rihitud ja operaator saanud hea väljaõppe, on relv väga täpne – tabamishajuvus maksimaalsele lennukaugusele on ligikaudu 1 meeter. MILAN on võimeline hävitama kõiki tänapäeva soomukeid. Relva tagaplahvatusala võib aga meeskonna asukoha kergesti reeta. MILANi kasutustemperatuur ulatub –40 °C kuni +52 °C (katsetatud Kanadas ja Austraalias), säilitada saab aga relva –56 °C kuni +72 °C juures. Relv on vihmakindel (võib olla kuni 6 tundi vihma käes) ja vastupidav (võimalik langevarjuga alla visata). MILANi tööpinge on 22 V, voolu saadakse termopatareist, mis asub raketi konteineri küljes. Optika sihikuristi valgustuseks on vaja 3 x 1,2 V (3,6 V) akut/patareid. Optiline sihik on 7x suurendusega, fokuseerimine –4 kuni 1,5 dioptrit. Nägemisulatus on 150 tuhandikku (ehk 1000 m peale 150 m), termokaameral MIRA 40 tuhandikku.^[5]

Relva andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Laskeseade[muuda | muuda lähteteksti]

Kaal 16,4 kg
Relv koos MIRAga 28 kg
Pikk kolmjalg 8 kg
Relva kaal koos konteineriga 61 kg
Sihikuline laskekaugus 2000 m
Efektiivne laskekaugus 300–1950 m
Meeskond 3
Praktiline laskekiirus 3 lasku/min

Rakett[muuda | muuda lähteteksti]

Kaliiber 115 mm
Algkiirus 75 m/s
Lõppkiirus 190–210 m/s
Raketi lennutunneli läbimõõt 1 m
Kaal 12,2 kg (konteineris)
Soomust läbistavus 800 mm

Kasutavad riigid[muuda | muuda lähteteksti]

Endised kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]

Austraalia – kasutati jalaväes ja sõidukitele paigaldatuna. Austraalia armee vahetas MILANi 1990. aastate alguses välja FGM-148 Javelini relvasüsteemi vastu.
Iirimaa – kasutati jalaväes, vahetati välja FGM-148 Javelini relvasüsteemi vastu.
Singapur – vahetati välja Iisraeli Spike'i relvasüsteemi vastu.
Suurbritannia – põhiliselt oli kasutusel jalaväerelvana, kuid seda kasutati ka FV103 Spartani jalaväesoomukile paigaldatuna. Briti relvajõududele osteti üle 50 000 raketi. MILANit kasutati Argentina punkrite vastu Falklandi konfliktides ja hiljem T-55 tankide vastu Lahesõjas. MILAN vahetati välja FGM-148 Javelini relvasüsteemi vastu 2005. aastal.