MILAN

Allikas: Vikipeedia
MILAN tankitõrjeraketisüsteem

MILAN (Prantsuse keeles: Missile d´infanterie léger antichar) on kerge kesktõrje (2000 m) jalaväe tankitõrjeraketisüsteem. See on EUROMISSILE poolt Prantsuse ja Saksa armeele välja töötatud juhitav tankitõrjeraketisüsteem, mis on kasutuses alates 1972. aastast. Kokku on valmistatud 10 000 raketisüsteemi ja 350 000 raketti. Litsentsi alusel toodetakse MILANit ka Suurbritannias. [1] Raketisüsteemi MILAN arendamist alustati juba 1962. aastal ja see on tänapäeval kasutusel paljude riikide relvajõududes, sealhulgas ka Eesti Kaitseväes. [2]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

MILAN 1 rakett
MILAN II eraldiseisva sütikuga, mis peaaegu kahekordistab raketi soomustläbistavust

MILAN on tüüpiline II põlvkonna poolautomaatne traadi teel juhitav tankitõrjeraketisüsteem, kus sihturi ülesandeks on hoida sihikuristi sihtmärgil. Lendava raketi sabaleek annab IR kohaviite, mille järgi juhtimiselektroonika mõõdab kõrvalekalde raketi asendi ja sihtimisjoone vahel. MILANile saab kinnitada soojuskaamera MIRA, et anda raketikompleksile öösel laskmise võimekus. Kuna raketi trajektoori juhib operaator, võimaldab see vältida enamikke takistusi ja vastumeetmeid (infrapunaraketid, radari segajad). Puudusteks on aga raketi lühike laskekaugus, operaatori asukoha paljastamine ning oskusliku ja hästi treenitud operaatori olemasolu vajadus. [3] [4]

MILANit luues pandi põhirõhk jalaväelaste poolt kantava relva loomisele, mis aga ei välista relva kasutamist sõidukitelt. MILANi ülesandeks on sihtmärgi otsimine, selle tuvastamine ja hävitamine. Raketi efektiivne laskekaugus on 300–1950 m (raketil on traati 2050 m). Rakett lendab sihtimisjoonest 50 cm kõrgemal niinimetatud lennutunnelis, mille läbimõõt on ligikaudu 1 m. 75–300 m kaugusel pole soomukite vastu võitlemine efektiivne, kuna rakett pole veel saavutanud stabiilsust. Lõhkepea aktiveeritakse 20 m pealt. Raketi maksimaalne lennuaeg on 13 sekundit. 500 m kaugusele lendab rakett 4 s, 1000 m kaugusele 7 sekundit, 1500 m peale 10 sekundit ja 1950 m kaugusele 13 sekundit. Kui relv on hästi rihitud ja operaator saanud hea väljaõppe, on relv väga täpne – tabamishajuvus maksimaalsele lennukaugusele on ligikaudu 1 meeter. MILAN on võimeline hävitama kõiki tänapäeva soomukeid. Relva tagaplahvatusala võib aga meeskonna asukoha kergesti reeta. MILANi kasutustemperatuur ulatub -40 °C kuni +52 °C (katsetatud Kanadas ja Austraalias), säilitada saab aga relva -56 °C kuni +72 °C juures. Relv on vihmakindel (võib olla kuni 6 tundi vihma käes) ja vastupidav (võimalik langevarjuga alla visata). MILANi tööpinge on 22 V, voolu saadakse termopatareist, mis asub raketi konteineri küljes. Optika sihikuristi valgustuseks on vaja 3 x 1,2 V (3,6 V) akut/patareid. Optiline sihik on 7x suurendusega, fokuseerimine –4 kuni 1,5 dioptrit. Nägemisulatus on 150 tuhandikku (ehk 1000 m peale 150 m), soojuskaameral MIRA 40 tuhandikku. [4]

Relva andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade läbi MILANi optilise sihiku

Laskeseade[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaal 16,4 kg
  • Relv koos MIRAga 28 kg
  • Pikk kolmjalg 8 kg
  • Relva kaal koos konteineriga 61 kg
  • Sihikuline laskekaugus 2000 m
  • Efektiivne laskekaugus 300–1950 m
  • Meeskond 3
  • Praktiline laskekiirus 3 lasku/min

Rakett[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaliiber 115 mm
  • Algkiirus 75 m/s
  • Lõppkiirus 190–210 m/s
  • Raketi lennutunneli läbimõõt 1 m
  • Kaal 12,2 kg (konteineris)
  • Soomustläbistavus 800 mm

Kasutavad riigid[muuda | muuda lähteteksti]

Endised kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Austraalia Austraalia – kasutati jalaväes ja sõidukitele paigaldatuna. Austraalia armee vahetas MILANi 1990. aastate alguses välja FGM-148 Javelin relvasüsteemi vastu.
  • Iirimaa Iirimaa – kasutati jalaväes, vahetati välja FGM-148 Javelin relvasüsteemi vastu.
  • Singapur Singapur – vahetati välja Iisraeli Spike relvasüsteemi vastu
  • Suurbritannia Suurbritannia – põhiliselt oli kasutusel jalaväe relvana, kuid kasutati ka FV103 Spartan jalaväesoomikile paigaldatuna. Briti relvajõududele osteti üle 50 000 raketi. MILANit kasutati Argentina punkrite vastu Falklandi konfliktides ja hiljem T-55 tankide vastu Lahesõjas. MILAN vahetati välja FGM-148 Javelin relvasüsteemi vastu 2005. aastal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tankitõrjeraketisüsteem MILAN
  2. Eesti kaitseväes kasutusel olevad relvad
  3. Tankitõrjerühm MILAN KVÜÕA, Tartu, 2004
  4. 4,0 4,1 Laskmine tankitõrjeraketikompleksist MILAN, Tartu, 2004