Loksa dessant (1919)

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Loksa dessant
Osa Eesti Vabadussõja Viru rinde lahingutest
Lahingutegevus 1918.–1919. aastal Viru ja Pihkva rindel
Toimumisaeg 8. jaanuar 1918
Toimumiskoht Loksa, Eesti
Tulemus Eesti vägede taktikaline edu
Osalised
 Eesti Nõukogude Venemaa Nõukogude Venemaa
Väejuhid või liidrid
Eesti admiral Johan Pitka
Eesti staabikapten Karl Aleksander Paulus
major Martin Ekström
Eesti leitnant Johannes Herm
Eesti leitnant Peeter Kask		 Nõukogude Venemaa üksik dessantsalk[1]
Jõudude suurus
Eesti Eesti merejõud: Lennuk
Lembit
jäämurdja Hektor
Lood
Moonsund
Laene
Kalev
Wrangel[2]
Eesti Lennuki ja Lembitu komandodest ning Kalevlaste Malevast moodustatud dessantpataljon
Soome vabatahtlike 2 kompaniid
Narva 1918 – Joala – Auvere – Rägavere – Punapargi – Kunda – Valkla – Kehra – Vetla – Voose – Priske – Aidu – Kärstna – Tapa – Kunda – Tartu – Utria – Laagna – Narva 1919 – Reola – Pikksaare – Uderna – Kirepi – Paju – Sänna – Pihkva – Marienburg-Jakobstadt – Lemsalu – Võnnu – Krasnaja Gorka – Krivasoo

Loksa dessant oli Eesti merejõude ja alamkapten Karl Aleksander Pauluse ning soome vabatahtlike dessantüksuse Viru rinde väeosade toetuseks tehtud dessant 8. jaanuaril 1919 Loksa juures, mille käigus dessantosad vallutasid Loksa sadama.

1919. aasta 5. jaanuaril alustasid Eesti soomusrongid vastupealetungi Viru rindel. Vastase rinne murti 20 km sügavuselt läbi ja tekkinud lõhet laiendasid jalaväeosad, Viru rinde pealetungi toetas rannikul omakorda laevasuurtükkide tule toetusel dessant[3]. 7. jaanuariks said maaväed käsu: 4. Jalaväepolk vallutada Loo ja Kahala joon ning 1. Jalaväepolk, vallutada Kahala, Kursi ja Pillapalu.

Tallinnast saadeti merele 1919. aasta 8. jaanuari varahommikul alamkapten Karl Aleksander Pauluse juhatusel dessantüksus, mis koosnes kahest eesti dessantkompaniist, ligikaudu 120 sõdurit ning soome vabatahtlike major Martin Ekströmi pataljoni kapten Anto Eskola juhitud 2 kompaniid, ligikaudu 200 sõdurit[4]. Dessandi ülesanne on vallutada Loksa ja sealt Kolga küla kaudu murda läbi Luha mõisani ning ühineda 4. ja 1. jalaväepolkude osadega.

Dessant hõivas sillapea platsdarmi Loksa sadama Loksa tellisetehase juures[5] ning seejärel maabus põhidessant.

Loksa sadam hõivati, Loksa külas asunud umbes 200 vaenlast[1] madruste ranniku kaitseüksusest taganesid[2] ja dessantosad, laevasuurtükkide toetusel Loksa ja Tsitre piirkonnas, arendasid pealetungi sisemaale, kohates vastupanu Tümasool[1] ja vallutades Kolga küla. Samal õhtul ühinesid dessantlased Eesti 4. jalaväepolgu üksuste ja kahe soome kompaniiga, kes maad mööda rindelt peale tungisid. 9. jaanuaril lahkusid dessantlaevad „Lembit'uga" eesotsas Loksalt Kunda suunas. 12. jaanuari õhtuks jõudsid 1. diviisi osad Roela mõisa–Kantküla–Rahkla–Kunda jõe joonele.

Eesti väeosad tegid va varasemaid dessante Loksa piirkonda, kui tehti väikseste jõududega maabumine Loksal 25. detsembril ja 28. detsembril 1917.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Johan Pitka, Minu mälestused suure maailmasõja algusest Eesti wabadussõja lõpuni., Päewaleht, nr. 204, 5 august 1921, lk 2
  2. ↑ 2,0 2,1 Johan Pitka, Minu mälestused suure maailmasõja algusest Eesti wabadussõja lõpuni., Päewaleht, nr. 201, 2 august 1921, lk 2
  3. ↑ Peeter Kaasik, Utria dessant ja Narva vallutamine 1919. aasta jaanuaris., Kalender ..., nr. 1, oktoober 2018
  4. ↑ Küllo Arjakas, Vabadussõjast – äsjaloodud Eesti mereväe veretu dessant Loksa rannas 08. jaanuaril 1919, Loksa Elu, märts 2021, lk 2
  5. ↑ Joan Masik, Loksa dessant 8. jaanuaril 1919. a., Kapten-major J. Masik., Sõdur nr 43-44 1937 lk. 1064-1067
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Loksa_dessant_(1919)&oldid=6335459"