Rahvusvähemuste kultuurinõukoda

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Rahvusvähemuste kultuurinõukoda on aastatel 1997–2003 tegutsenud ja uuesti alates 2008. aastast Kultuuriministeeriumi juures tegutsev nõuandev kogu. Nõukoja eesmärk on esitada ministeeriumile ettepanekuid rahvusvähemuste kultuurielu ja -tegevuse edendamiseks ning aidata edendamisele kaasa vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele.[1][2][3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurinõukoda käis Kultuuriministeeriumi juures koos ka aastatel 1997–2003. Seoses muudatustega rahvusvähemuste kultuuriseltside riiklikus rahastamises tegevus sellisel kujul 2003. aastal soikus. Seda seoses sellega, et siis anti vähemusrahvuste kultuuriseltside toetamine üle rahvastikuministri büroole. Kuna 2008. aastaks oli osa vastavast rahastamisest jõudnud tagasi kultuuriministeeriumi haldusalasse ja rahvusvähemuste kultuuriseltside huvi nõukoja vastu oli suur, otsustati koda taastada.[3][4]

Rahvusvähemuste kultuurinõukoja järjepidev tegevus taastus aastal 2008, mil nõukoda kogunes pärast mitmeaastast pausi sellase kultuuriministri Laine Jänese kutsel. Alates sellest on nõukoda kogunenud vähemalt kaks korda aastas.[3][1] Nõukoja koosseis suurenes 2009. aasta suvel seoses rahvastikuministri büroo integratsioonivaldkonna ülesannete üleandmisega Kultuuriministeeriumile.[4]

Asjakohased kultuuriministri käskkirjad[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurinõukoja tegevuse kohta on antud välja järgmised kultuuriministri käskkirjad:

  • käskkiri nr 120 (17.03.2008), mida muudeti 29.05.2008 käskkirjaga nr 263 ja 08.09.2009 käskkirjaga nr 279 ning mis tunnistati kehtetuks 15.10.2014 käskkirjaga nr 253;[5][6]
  • käskkiri nr 253 (15.10.2014), mis tunnistati kehtetuks 30.11.2017 käskkirjaga nr 260;[6]
  • käskkiri nr 260 (30.11.2017).[7]

Kultuurinõukoja töökord[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukoja peamine pädevus on Eesti rahvusvähemuste kultuurielu ja -tegevuse edendamise osas seisukohtade avaldamine. Lisaks kuulub koja pädevusse sellele vastav kultuuripoliitika ning lõimumisvaldkonna korraldamine ja vajadusel ka sellest lähtuvate ettepanekute tegemine kultuuriministrile.[1]

Lisaks on nõukojal näiteks õigus saada infot esitatud ettepanekutega arvestamise kohta, kaasata oma tegevusse hääleõiguseta eksperte jne. Rahvusvähemuste kultuurinõukoja otsused võetakse vastu konsensuse alusel.[1]

Kultuurinõukoja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukoda koosneb kuni 40 liikmest, kes nimetatakse nõukogusse kuni viieks aastaks. Lisaks rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonide esindajatele kuulub nõukogu koosseisu ka Kultuuriministeeriumi esindaja.[1][2]

Töö noortega[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvähemuste kultuurinõukoja juurde on asutatud ka noortekogu, mille esimene kohtumine toimus 2010. aasta 3. augustil.[8] Noortega seotud küsimuste aktuaalsus kerkis esile ka 2018. aasta 9. jaanuaril, mil Stenbocki majas peaminister Jüri Ratasega kohtunud rahvusseltside esindajad rõhutasid oma muret noorte käekäigu ja Eestist lahkumise pärast.[9]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]