Koorküla Valgjärv
| Valgjärv | |
|---|---|
 | |
| Pindala | 44,3 ha[1] |
| Pikkus | 1,27[1] |
| Laius | 0,62[1] |
| Keskmine sügavus | 8,5 m[1][2] |
| Suurim sügavus | 26,8 m[1][2] |
| Maht | 3 748 500 m3[2] |
| Kõrgus merepinnast | 70,9 m[3] |
| Koordinaadid | 57° 54′ 0″ N, 25° 52′ 12″ E |
Valgjärv (ka Koorküla Valgjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva vallas, üks Koorküla järvedest. Valgjärv on oma kuni 26,8 m sügavusega Eesti järvedest üks sügavamaid. Järves asub kunagine Koorküla Valgjärve järveasula.
Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Valgjärv asub Valga maakonnas Tõrva vallas Jeti külas[1] Koorkülast 3 km lõunas Tõrva–Härgmäe tee ääres[4] Läti piiri lähedal.[5] Ümbruskonda iseloomustab järvederikas künklik moreenmaastik, kus Valgjärv on Koorküla järvestiku suurim järv.[5][6]
Valgjärvest põhja ja läände jäävad haritavad põllumaad, mujalt ümbritseb seda mets. Põhjakaldal on vanade kaskede allee. Kaldad on enamasti järsud, tihti liivased või kruusased. Vaid läänekallas, kus on asub lai poolsaar, on laugem ja mudasem.[5][6] Kaldajoon on tugevalt liigestunud[4] ja 3680 m pikk.[1]
Valgjärve pindala on 44,3 ha, pikkus 1270 m ja laius 620 m. Keskmine sügavus on 8,5 m, suurim sügavus 26,8 m,[1] olles sellega sügavuselt Eesti 7. järv.[7] Põhjareljeef on väga muutlik, näiteks läänekalda poolsaarelt algab veealune seljandik, mida on kutsutud kui "Mõisa ase" ja mille peal on 2–4 m, järve keskel kohati vaid 1–2 m vett.[6][8] Sügavamad paigad on järve kirde- ja lõunaosas.[3] Põhi on enamasti kõva ja liivane.[4]
Vesi[muuda | muuda lähteteksti]
Valgjärv jääb Võrtsjärve vesikonda.[1] Järv saab vett juurde peamiselt allikatest, vähemal määral kraavidest.[1] Järve kagunurgas asus kunagi Silmaallikas, mida 1998. aasta teate järgi enam pole.[9] Valgala on väga väike,[5] 2,5 km².[1] Väljavool on kraavi kaudu Virtsjärve ja sealt Jõku jõkke. Läbivool on väga nõrk – vesi vahetub umbes 6 aasta jooksul.[4] 1926. aastal süvendati järvest väljavoolavat kraavi ja järve veetase langes poole meetri võrra. Hiljem väljavool ummistus ja veepind tõusis endisele tasemele.[5][6]
Järvevee värvus on hele- või kollakasroheline ja selge, läbipaistvus 3,7–4,5 m, talvel kuni 4,6 m.[3] Suviti on vesi kihistunud – temperatuuride erinevus kihiti on suur ning pinnalähedane vesi on hapnikurikas, rauaühenditevaene ja nõrgalt aluselise reaktsiooniga, põhjalähedane vesi aga vähese hapniku- ja suurema süsihappegaasi sisaldusega, rauarikas ja nõrgalt happese reaktsiooniga. Järvevees on vähe mineraal- ja orgaanilisi aineid, kuna kallaste liivases ja kruusases pinnases leidub lahustuvaid aineid vähe ja sissevoolu praktiliselt pole.[6] Troofsuselt on järve hinnatud kesk-[4] või rohketoiteliseks.[1]
Elustik[muuda | muuda lähteteksti]
Taimestik on hõre, aga liigirikas – kokku on loendatud üle 25 liigi. Läbipaistev vesi võimaldab taimekasvu kuni 9 m sügavuseni.[3] Leidub haruldasi liike ja vorme, nagu looduskaitsealune järv-lahnarohi, kerajas harilik karvvetikas (järvepall),[4] tömbilehine penikeel, punakas penikeel ja penikeele värd Potamogeton X nitens.[3]
Zooplanktonis leiduvad suhteliselt haruldased tiib- ja süvikusõudik ning järve jämekoodik.[3] Kalu on suhteliselt palju, peamiselt latikat ja särge.[6][4] Esinevad ka haug, ahven, linask, roosärg, kiisk, koger ja luts. Sisse on proovitud tuua koha ja riipust, aga need ei kohanenud. Elukeskkond on sobiv jõevähile, kelle asurkond olevat 1960. aasta paiku hävinud, kuid hiljem taastunud.[6] Järve ääres elavad ondatrad.[3]
Järveasula[muuda | muuda lähteteksti]
Järves asub kunagine Koorküla Valgjärve järveasula. Seal alates 1958. aastast läbi viidud Eesti esimesed allveearheoloogilised uuringud on tuvastanud kolm inimtegevuse perioodi nooremal kiviajal, eelrooma rauaajal ja 1. aastatuhande teisel poolel. Viimasel perioodil Valgjärves olnud rajatisi peetakse Eesti ainsaks teadaolevaks muinasaegseks vaiasulaks ja seda kaldaga ühendavaks sillaks.[6][10][11]
Turism[muuda | muuda lähteteksti]
Järve idakaldal on avalik puhkeala koos lõkke- ja telkimisplatside ning ujumiskohaga.[4][12]
Piirangud[muuda | muuda lähteteksti]
Valgjärv koos Udsu järvega on alates 1964. aastast looduse üksikobjektina looduskaitse all. Alates 2005. aastast kuulub Valgjärv Koorküla looduskaitseala koosseisu.[9] Kunagise järveasula veealuseid ehitisi võib puudutamisel kergesti kahjustada ja nende kui arheoloogiamälestise juurde tohib sukelduda vaid Muinsuskaitseameti eriloaga ning koos juhendajaga.[13]
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Valgjärve-nimelisi järvi on Eestis veel. 1969. aasta brošüür "Matk Eesti järvedele" toob välja seitse Valgjärve, lisaks ka neli Valgejärve.[14] "Eesti järvede nimestikus" mainitakse viit Valgjärve, kolme Valgejärve ja üht Valgõjärve.[15] Koorküla Valgjärve nime etümoloogiliseks aluseks peetakse tavaliselt sõna "valge", osutusena erakordselt selgele ja läbipaistvale veele. Välja on ka pakutud variant, et nimi tuleb sõnast "valguma". Mitmes eesti keele sugulaskeeles on selle soome-ugri päritolu tüve tähendus 'laskuma, alla tulema, vajuma', mis tähenduse poolest sobib järve tekke muistendiga.[14]
Legendid[muuda | muuda lähteteksti]
Koorküla Valgjärve (nagu paljude teistegi peamiselt Lõuna-Eesti järvede) teket seletavad muistendid venna ja õe omavahelise laulatuse tagajärjega. August Wilhelm Hupeli teatel kirjutas Valgjärve kohta käiva loo juba 1489. aastal üles Riia munk Siegbert, kelle kohaselt algas mõisniku ja tema õe laulatuse õhtul torm, pulmamaja vajus maa alla ning selle asemele tekkis järv.[16][17] Hilisemad allikad kordavad veidi erinevates versioonides sarnast järve tekkelugu. Räägiti ka, et läbi jääaugu oli pärast järves veel uputatud hoonete (palkmajade, mõisa või lossitornide) jäänused näha olnud.[6][18][19] Koorküla Valgjärve kohta käivad muistendid olid 19. sajandi kirjutistes (nii saksa kui eestikeelsetes) populaarne teema.[6][20] Muistendeid arvatakse olevat inspireerinud järves olevad kunagise asula palgijäänused.[21] Vaikse ilmaga on järve keskel oleval madalikul lebav puitmaterjal selgelt nähtav.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 Valgjärv keskkonnaportaalis
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Mäemets, A., 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn: Valgus.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Koorküla Valgjärv (Valgejärv). eestigiid.ee
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Valgjärv (Koorküla). Eesti Entsüklopeedia 12, 2003, muudetud 2011
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Maili Roio (2007). New Interpretations of Settlement Remains in Lake Valgjarv of Koorkula, Estonia. Journal of Wetland Archaeology, nr 7, lk 24
- ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 Arvi Liiva (2008). Mõistatuslik ehitis Koorküla Valgjärves. Eesti Loodus, nr 4
- ↑ Eesti järved. Eesti Entsüklopeedia, 11, 2002 (I. Ott); muudetud 2011
- ↑ 8,0 8,1 Kristin Ilves (2008). Maritime Archaeology: the Case in Estonia. Peatükk raamatus: Andrzej Pydyn, Joe Flatman (toimetajad). Collaboration, Communication and Involvement: Maritime Archaeology and Education in the 21st Century. Lk 157–170
- ↑ 9,0 9,1 Koorküla Valgjärv ja Udsu järv Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Andres Tvauri (2014). Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 53–54, 222
- ↑ Maili Roio 2007
- ↑ Koorküla Valgjärve lõkkekohad. loodusegakoos.ee
- ↑ KAAMERAGA MAAL: õigemini vees, Eesti salapäraseima järve põhjas. Maaleht, 9. juuni 2016
- ↑ 14,0 14,1 Merili Metsvahi (2015). Venna ja õe abielu tagajärjel tekkinud järve muistend. Perekonnaajaloolisi tõlgendusi. Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 575
- ↑ Valgjärv. Eesti kohanimeraamat
- ↑ Merili Metsvahi 2015, lk 573, 577
- ↑ Maili Roio 2007, lk 24–25
- ↑ Merili Metsvahi 2015, lk 577–579
- ↑ Helme Valgjärve tekkimine. Valgamaa kohamuistendeid. Valga keskraamatukogu.
- ↑ Maili Roio 2007, lk 25
- ↑ Maili Roio 2007, lk 24