Merili Metsvahi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Merili Metsvahi raamatu "Sõsara sõrmeluud" esitlusel 12.12.2018

Merili Metsvahi (sündinud 24. juulil 1973) on eesti folklorist.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule erialal, 2000. aastal sai samal erialal magistrikraadi. Metsvahi on õppinud ka Loránd Eötvösi Ülikoolis Budapestis, Göttingeni ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis. 2007. aastal sai ta doktorikraadi tööga "Indiviid, mälu ja loovus: Ksenia Müürsepa mõttemaailm folkloristi pilgu läbi". Tema juhendaja oli Ülo Valk.[1]

Metsvahi töötab Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadurina.[1]

Ta on Akadeemilise Rahvaluule Seltsi juhatuse liige ja Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi asutajaliige.[1]

Metsvahi on uurinud imemuinasjutu tüüpi "Naine libahundiks" ja esimese öö õiguse müüdi levimist Eestis ning on seisukohal, et esimese öö õigust Eestis ei olnud.[2][3] Ta on andnud välja muinasjutukogumikke ja koostanud õppekirjandust.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse", koostanud Merili Metsvahi ja Ülo Valk. Koolibri 2005.
  • "Folkloristlikud välitööd", koostanud Merili Metsvahi. Tartu Ülikooli Kirjastus 2017.
  • "Sõsara sõrmeluud. Naised Eesti muinasjuttudes", koostanud Merili Metsvahi. Hunt 2018.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]