Allveearheoloogia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kaubalaeva "E. Russ" vrakk leiti 2012. aastal miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit käigus ning arvati 2014. aasta alguses kultuurimälestiseks.

Allveearheoloogia on arheoloogia haru, mis tegeleb veealuste muististe uurimisega.

Enne 20. sajandit polnud allveearheoloogia omaette teadusharu. Põhiliselt toetus see juhuleidudele, mille olid veest välja toonud kalurid[1]. Madalast merest said asju välja tuua ka sukeldujad.

Maailma tähelepanu äratasid 1900 Antikythera ja 190713 Mahdia lähedalt avastatud vrakid, mida uurisid peamiselt kreeka käsnapüüdjad.[1]

Allveearheoloogia kujunes eraldi teadusharuks 1930. aastatel sukeldumise arengu tõttu, mis oli seotud Jacques-Yves Cousteau ja Hans Hassi tegevusega.[1]

Tänapäeval uuritakse uppunud laevu ja sadamaid. Sadamad võivad uppuda merevee taseme muutumise tõttu. Allveearheoloogias kasutatakse selliseid tehnilisi vahendeid nagu allveesõidukid, -fotograafia ja -televisioon ning imipumbad.[1]

Eesti allveearheoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

1970ndatest aastani 1994 tegutses Eestis allveeklubi Viikar[2].

Aastal 1988 asutati Eesti Meremuuseumi juurde allveearheoloogia osakond[2] (vt ka uurimislaev Mare ja Vello Mäss).

Allveearheoloogiliste tulemuste baasil on Eestis loodud vrakiregister[2].[3]

Aastatel 20102013 osales Eesti Meremuuseum rahvusvahelises projektis Shipwher[2]. 20122015 osalesid Eesti Meremuuseum ja Tallinna Tehnikaülikool rahvusvahelises uurimisprojektis ARROWS[4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]