20. SS-väljaõppe ja tagavararügement

20. SS-väljaõppe ja tagavararügement
Eesti diviisi vapp
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Relva-SS
Liik	jalavägi
Suurus	rügement
Osa	20. eesti diviis
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	SS-Sturmbannführer Georg Ahlemann

20. SS-väljaõppe ja tagavararügement (20. SS-Ausbildungs- und Ersatz Regiment) oli 20. eesti diviisi väljaõppeüksus Teises maailmasõjas, Klooga väljaõppelaagris (Truppenübungsplatz Klooga)^[1] ja Paldiskis.

Väljaõppe ja tagavararügement moodustati 20. aprillist 1944, kui 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi moodustamisega sai nimeks eelneva Eesti SS-vabatahtlike brigaadi SS-Ausbildung und Ersatz Bataillon 33 asemel Ausbildung und Ersatz Btl.20 ja hiljem SS-Ausbildung und Ersatz Regiment 20.

20. SS-väljaõppe ja tagavararügemendi juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

20. SS-väljaõppe ja tagavararügemendi ülem oli SS-Sturmbannführer Georg Ahlemann.

I pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

I Pataljon – Relva SS Hauptsturmführer Theodor Liht (langes lahingus 18.03.45), SS-Obersturmführer Schütte
- I Pataljoni 1. kompanii – Relva SS Obersturmführer Peeter Lossmann,
- I Pataljoni 2. kompanii – Relva SS Untersturmführer Harald Salumäe,
- I Pataljoni 3. kompanii – Relva SS Obersturmführer Manfred Haldma-Schilling,
- I Pataljoni 4. kompanii – Relva SS Untersturmführer Aksel Nikolai Ohaka

II Pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

II Pataljon – Relva SS Hauptsturmführer Ludvig Triik, Relva SS Hauptsturmführer Riho Piirsalu, Relva SS Hauptsturmführer Erich Palk, Relva SS Sturmbannführer Henrik Sillapere,
- II Pataljoni 5. kompanii – Relva SS Obersturmführer Leonhard Praks,
- II Pataljoni 6. kompanii – Relva SS Untersturmführer Rudolf Laursoo,
- II Pataljoni 7. kompanii – Relva SS Untersturmführer Udo Virkus,
- II Pataljoni 8. kompanii – Relva SS Sturmbannführer Valdur Jürissaar
13. kompanii, Relva SS Obersturmführer Andrei Kalda, Relva SS Obersturmführer Albert Singel,
14. kompanii,
15. kompanii.

Väljaõppe ja tagavararügemendi evakueerimine Eestist Saksamaale toimus 1944. asta septembri lõpus. Kolimine Paldiskist algas juba 18. septembril 1944.a. ja puudutas nii Paldiskis, Kloogal kui ka mujal ümbruskonnas asunud üksusi. 20. septembril lahkus esimene laev osaga II pataljonist, 21. septembril ülejäänud osa II pataljonist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA VÄLJAÕPPELAAGER, vaadatud 3. november 2019

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

33. Väljaõppe- ja Tagavarapataljon, http://wehrmacht.rindeleht.ee

v r Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord tagalapiirkonna Julgestusgrupid	181. • 182. • 183. • 184. • 185. • 186. • 179. Eesti Põhiüksus Narvas • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord Väegrupp Nord tagalapiirkonna 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse Idapataljonid Ukraina Riigikomissariaadis	660. Idapataljon • 659. Idapataljon • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest) 660. Eesti Pataljon • 659. Eesti Pataljon • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast) Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse	Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest) Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale korrapolitsei ülemale alluvad julgestusdiviiside kaitse- ja politseipataljonid	37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist) 29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34. • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini) 286. • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist) Politseirügemendid 1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst) 2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei ja SD Eestis	1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning 300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid	Eesti Piirikaitserügement Tallinn 1. • 2. • 3. • 4. • 5. • 6. • Eesti 1. Tagavararügement
Relva-SS koosseisu kuulunud väeosad	Eesti SS-leegion Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" Eesti SS-vabatahtlike brigaad • 42. SS-vabatahtlike rügement • 43. SS-vabatahtlike rügement 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis • 45. Relva-SS Grenaderirügement • 46. Relva-SS Grenaderirügement • 47. Relva-SS Grenaderirügement
Saksa Luftwaffe	11. öölahingulennugrupp

Eesti Teises maailmasõjas

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Võitluste osapooled		Lahingud			Ohvitserid
Saksamaa Soome	Nõukogude Liit	1940 • Sidepataljoni lahing 1941, Barbarossa plaan Idarindel • Liivamäe lahing • Mudiste lahing • Tartu ülestõus • Märjamaa lahing • Virtsu dessant • Audru lahing • Loobu lahing • Kautla lahing • Kiviloo-Perila lahing • Juminda miinilahing • Porhovi lahing • Muhu dessant • Saarte vallutamine • Hiiumaa vallutamine 1942 Idarindel • Volhovi lahing • Volhovi kott • Stalingradi lahing • Velikije Luki operatsioon	1943 Idarindel • Teine Laadoga lahing • Izjumi lahing • Hadnitsa lahing 1944 Idarindel • Irdõni metsalahing • Tšerkassõ kott • Idarindel ja Eestis • Narva lahing • Meerapalu lahing • Meriküla dessant • Putki lahing • Märtsipommitamine • Märtsipommitamine Narvas • Märtsipommitamine Tallinnas • PA Narva pealetungioperatsioon • Auvere lahingud	• Sinimägede lahing • Permisküla lahing • Tartu lahing • Tamsa lahing • Mehikoorma dessant • Kärevere lahing • Pupastvere lahing • Emajõe forsseerimine • Avinurme lahing • Porkuni lahing • Kose lahing • Keila lahing • Tallinna vallutamine • Tehumardi öölahing • Vintri dessant 1945 • Kuramaa lahing • Oppelni lahing	Saksa riigi ja Soome poolel • Johannes Soodla • Alfons Rebane • Harald Riipalu • Ain Mere • Valter Pedak • Hando Ruus • Oskar Ruut • Johan Pitka • Paul Laamann • Georg Sooden • Karl Talpak • Juhan Peiker • Paul Maitla • Harald Nugiseks	NSV Liidu poolel • Lembit Pärn • Karl Kanger • August Vassil • Karl Allikas • Artur Saueselg • Johan Lombak • August Feldman • Nikolai Trankmann • Jaan Lukas