Kiivi (vili)
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
.jpg)
Kiivi on taime kiivi-aktiniidia (Actinidia deliciosa) vili. Kultuuris kasvatatavad kiivid pärinevad enamasti kiivi-aktiniidia ja sama taimeperekonna (aktiniidia) liikide ristanditelt.
Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]
2012. aastal toodeti maailmas 1,41 miljonit tonni kiivisid ja kiiviistandike kogupindala oli 0,98 miljonit hektarit.[1] Kiivid sisaldavad rikkalikult C-vitamiini, ületades selle näitaja poolest tuntud apelsini.[2]
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Itaalia
|
384 844 | 27,2 |
 Uus-Meremaa
|
376 400 | 26,6 |
 Tšiili
|
240 000* | 17,0 |
 Kreeka
|
161 400 | 11,4 |
 Prantsusmaa
|
65 253 | 4,6 |
 Türgi
|
36 781 | 2,6 |
 Iraan
|
32 000* | 2,3 |
 Jaapan
|
28 000* | 2,0 |
 USA
|
26 853 | 1,9 |
 Portugal
|
25 000* | 1,8 |
| Maailm kokku | 1 412 455 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 83,07 | g |
| Kalorsus | 61 | kcal |
| Valgud | 1,14 | g |
| Lipiidid | 0,52 | g |
| Süsivesikud | 14,66 | g |
| Suhkrud | 8,99 | g |
| Sahharoos | 0,15 | g |
| Glükoos | 4,11 | g |
| Fruktoos | 4,35 | g |
| Maltoos | 0,19 | g |
| Galaktoos | 0,17 | g |
| Kiudained | 3,0 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 34 | mg |
| Raud (Fe) | 0,31 | mg |
| Magneesium (Mg) | 17 | mg |
| Fosfor (P) | 34 | mg |
| Kaalium (K) | 312 | mg |
| Naatrium (Na) | 3 | mg |
| Tsink (Zn) | 0,14 | mg |
| Vask (Cu) | 0,13 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,10 | mg |
| Seleen (Se) | 0,2 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 92,7 | mg |
| B1 | 0,027 | mg |
| B2 | 0,025 | mg |
| B3 | 0,34 | mg |
| B4 | 7,8 | mg |
| B5 | 0,18 | mg |
| B6 | 0,06 | mg |
| E | 1,46 | mg |
| A | 4,0 | μg |
| β-karoteen | 52 | μg |
| Folaadid | 25 | μg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
122 | μg |
| K | 40 | μg |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 03.01.2010.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 03.01.2010.