Mine sisu juurde

Segmentkaar

Allikas: Vikipeedia
Segmentkaar
Segmentkaare konstrueerimine. 1 - sildeava, 3 - kaart moodustava ringi keskpunkt, millest tõmmatakse kaare raadius

Segmentkaar ehk lamekaar (saksa keeles Flachbogen) on kaaretüüp, mille puhul kaare raadius on tõmmatud kaare lähtejoonest allpool asuvast punktist ja kaare palendi ning lähtejoone vahele jääv osa on ringi segmendi kujuline[1].

Mida kaugemal lähtejoone all asub ringi keskpunkt, seda madalam on segmentkaar ja kitsam on kaart moodustav ringisegment, kuid ava külgede ja kaare palendi vahele jääv nurk on alati suurem kui 90 kraadi. Näiteks võib segmentkaar olla peaaegu poolringi kõrgune nagu Kehra mõisa frontooniaken või väga lame nagu Tartu Botaanikaaia väravate kaared.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopas võeti segmentkaar kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris. Segmentkaart on kasutatud sestpeale peaaegu kõigil ajalooperioodidel, muude kaaretüüpide kõrval aeg-ajalt romaanikas, gootikas, renessanss- ja barokkarhitektuuris, aga eriti klassitsismis. Et segmentkaar on survele väga vastupidav kaarevorm, on seda palju kasutataud sildade ehitamisel. Aosta orus asuv segmentkaarne Pont-Saint-Martini sild on ehitatud 25. aastast eKr. Esimene segmentkaarne sild, mille kaare ja sillateki vaheline osa oli avatud (open-spandrel bridge), oli üle Xiao jõe ehitatud Anji sild Hebei provintsis Hiinas, mis ehitati 610. aastal.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vana-Rooma arhitektuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Mujal[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]