Nasackin

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Nasackini suguvõsa aadlivapp

Nasackin (ka Nassokin, Nassakin; vene Насакин, Насакинъ, Нассакин) on vene-tatari päritolu aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene teadaolev suguvõsa liige oli bojaar Fjodor Nasackin (elas 16. sajandil). Tema poeg vürst Afanassi Fjodorovitš Nasackin oli 1569 Vene asehaldur Irboskas, kuid langes 1580 Toropetsis Rootsi kätte vangi. Asus Rootsi kuninga teenistusse ning talle läänistati kuninga poole esimesed maad 1586. Fjodor Nasackini teine poeg bojaar Leonti Fjodorovitš Nasackin (suri 1590 Haapsalus) siirdus Liivi sõja ajal samuti Rootsi teenistusse ja Poola ja Rootsi kuningas Sigismund läänistas talle 1590. aastal Keskvere külast (Läänemaa) maid.

Leonti poegadest Afanassist (suri 1613) ja Pjotrist (maeti 1636) põlvnes kaks suguvõsa liini. Afanassi haru kustus juba 1656. aastal. Pjotr Leontjevitš Nasackinil aga, kes aastal 1611 Narva kindluses Rootsi teenistusse võetud ja hiljem Martna kihelkonnas, Keskvere ja Patsu ja Soomes Vanhamoisio (Gammelgård) mõisnikuks olnud, oli arvukalt järeltulijaid. Nendest poeg, Rootsi rittmeister Peteri (surn. 1679), Nikkilä, Vanhamoisio ja Mäntsälä mõisniku, suguvõsa immatrikuleeriti 1668. aastal Rootsi Rüütelkonda aadlisuguvõsana nr 740.[1] Mitu liini siirdus Soome. 24. jaanuaril 1818 võeti nad Soome rüütelkonna matriklisse aadlisuguvõsana nr 61.

Eestimaa Rüütelkonda kuulunud suguvõsa jagunes Vana-Varbla ja Uue-Varbla liiniks, mis eksisteerisid veel 20. sajandi algulgi. See haru immatrikuleeriti 1857. aastal ka Liivimaa rüütelkonda.

Mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Nasackinitele kuulusid erinevatel aegade Eestimaa alal: Läänemaal Martna kihelkonnas: Keskvere (Keskfer) ja Patsu (Patz); Varbla kihelkonnas: Varbla (Werpel), hiljem Vana-Varbla (Alt-Werpel), Uue-Varbla (Neu-Werpel), Orasaare (Orrasaar), Saulepi (Saulep) ja Vaiste (Waist); Märjamaa kihelkonnas: Vaimõisa (Waddemois) ja Männiku (Tannenhof); Kullamaa kihelkonnas: Loodna (Pall); Karuse kihelkonnas: Matsalu (Matzal) mõis.

Harjumaal kuulus Nasackinitele Keila kihelkonnas Käesalu (Kaesal), Harju-Jaani kihelkonnas Kehra (Kedder), Kose kihelkonnas Rooküla (Rohküll) ja Kuusalu kihelkonnas Valkla (Wallküll) mõis.

Nasackinite Liivimaa harule kuulus Pärnumaal, Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Roodi (Sallentack, aastast 1814), Vahenurme (Wahhenorm, aastast 1819), Are (Arrohof) ja Libatse (Wildenau) ning Mihkli kihelkonnas Ahaste (Friedenthal) mõis.

Soome alal oli aastatel 1606–1907 suguvõsa käes Nikkilä mõis (Nikkilän kartano, Nickby gård) Sibbo vallas.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Adam Gustav Nasackin (1770–1855), Uue-Varbla mõisnik, rittmeister
    • Jakob von Nasackin (1801–1899), kindralmajor, Uue-Varbla mõisnik, (Яков Густавович Насакин)
    • Gustav von Nasackin, (1803–1876), kindralmajor, Valkla mõisnik, aastast 1870 ka Schloss Wachau omanik Leipzigi juures (Густав Густавович Насакин)
  • Friedrich von Nasakin (28.06.1797 Uue Varbla – 2.06.1876 Haapsalu), luuletaja, prosaist, tõlkija, kreisikohtu sekretär Haapsalus [1]
  • Reinhold Johan Nassokin (27.03.1787– 31.05.1831), kindralmajor, Vaimõisas sündinud Soome haru esivanem, suri Ostrołęka lahingus saadud haavadesse Poolas
    • Mikael Nassokin (1.05.1812 St. Petersburg – 22.11.1882 St. Petersburg), kindralmajor, Ingerimaa jalaväerügemendi ülem 1854–1863

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]