Kazimierz Funk

Allikas: Vikipeedia
Kazimierz Funk

Kazimierz Funk (inglispäraselt Casimir Funk; 23. veebruar 1884 Varssavi19. november 1967 Albany) oli poola päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik. Funki peetakse tänapäeval tuntud termini "vitamiin" kasutuselevõtjaks ja vitamiinide teooria (1912) rajajaks.

Haridus ja töö[muuda | muuda lähteteksti]

Panus teaduse arendamisse[muuda | muuda lähteteksti]

Vitamiiniteooria[muuda | muuda lähteteksti]

Funki loetakse tänapäeval tuntuma "vitamiini" termini loojaks ja vitamiinide teooria (1912) rajajaks. Vitamiiniteoorias tõi ta ära fakte uue aktiivse printsiibi kohta: aine lahustub nii vees kui ka alkoholis jm; aine on dialüüsiga eraldatav ja aine kuumutamisel üle 130 °C ta hävineb.[5] Funk konstateeris, et põhiliselt saame vitamiine taimsetest toiduainetest[6] (suurim kontsentratsioon seemnetes, riisiteradel näiteks väliskoores); vitamiinid teevad koos seemnete idanemisega kaasa mitmeid keemilisi protsesse ja neil on taimede kasvamisel oluline roll.[6]Kasimir Funk võttis esimesena kasutusele termini vita-amine, kirjeldamaks looduslikest toitainetest keemiliselt eraldatud ainete rühma, mis on vajalik vitamiinivaegusega seotud haiguste, mis tekivad üksnes nimetatud ainete puudumisel või pikemaajalisel ühekülgsel toitumisel ja millised ta nimetas avitaminoosideks[7] nagu: skorbuut, eksperimentaalne skorbuut loomadel, beriberi, eksperimentaalne beriberi lindudel (Polyneuritis gallinarum), Barlow' sündroom (saksa k Barlowsche Krankheit), pellagra, rahhiit, osteomalaatsia jpt raviks.[8][9][10]

Funk arvas enda keemiliselt sünteesitud ained, mille esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud Umetarō Suzuki, Shimamura ja Odake (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga amiinide klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti nikotiinhapped (m-Pyridin-karbonsäure), millel on elutähtsad funktsioonid ja mis võivad seotud olla hormoonide, fermentide jms.[11]

Termini lühikirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Funk kirjeldab vitamiinidega seotut oma raamatus "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Vitamiinid on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks, kasvuks, arenguks, paljunemiseks, metabolismiks, tervise säilitamiseks ning haiguslike seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike mikrotoitainete rühm, mida enamik elusorganisme eksogeensete allikateta ei sünteesi või sünteesib ebapiisavas koguses. Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga orgaanilistest ainetest valmistatud bioaktiivsed ühendid, mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes.

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1914. aastal abiellus Funk Alix Denise Schneideschiga. Tal oli kaks last – poeg Ian (sünd 1905) ja tütar Doriane (sünd 1924);[4]
  • 1920 sai temast Ameerika Ühendriikide kodanik.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Casimir Funk
  2. 2,0 2,1 CASIMIR FUNK (1884–1967), J. NUTRITION,102: 1105–1114
  3. Casimir Funk Biography (1884–1967)
  4. 4,0 4,1 Encyclopedia of World Biography, 2004,Casimir Funk
  5. K. Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem"., Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 30, (1914]), veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)(saksa keeles)
  6. 6,0 6,1 Funk, lk 3, 1914
  7. Funk, lk 2, 1914
  8. Casimir Funk, "The Vitamines", 1. väljaanne 1913, 2. väljaanne 1921
  9. Funk, lk 4, 1914
  10. Carpenter, K.J., "The Nobel Prize and the Discovery of Vitamins.", 2004, Nobelprize.org., veebiversioon (vaadatud 11.04.2013)(inglise keeles)
  11. Funk, lk 6, 35, 1914
  12. Zeitschrift für Physiologische Chemie 58: 331–333, veebiversioon (vaadatud 07.09.2013) (saksa keeles)

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]