Umetarō Suzuki

Allikas: Vikipeedia
Umetarō Suzuki

Umetarō Suzuki (jaapani keeles 鈴木 梅太郎 , 7. aprill 1874 Shizuoka prefektuur20. september 1943), oli Jaapani teadlane. Teda peetakse vitaminoloogia rajajaks Jaapanis. [1]

Haridus ja tööeluga seonduvat[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Suzuki lõpetas Agricultural College of the Imperial University of Tokyo;
  • 1900. peale seda kui ta määrati Põllumajanduskolledži abiprofessoriks suundus ta esmalt Zürichi ETH-sse (Šveits) ja hiljem Saksamaale;
  • 1901. - 1906. aastatel töötas Umetarō Suzuki Saksa keemiku Emil Fischeri laboratooriumis Berliini ülikoolis;[2]
  • Dr Suzuki määrati Morioka Põllumajanduse kõrgkooli professoriks;
  • 1920. oli ta "Sankyo" teadusnõustaja;
  • Umetarō Suzuki töötas ka RIKEN`is keemia divisjoni direktorina.[3]

Panus teaduse arendamisse[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1910-ndal aastal valmistas Umetarō Suzuki koos kaastöötajate Odake ja Shimuraga, riisiterade koorest (rice bran) kontsentreeritud aktiivse ekstrakti mille ta algselt nimetas aberic acid`iks.[4]Aru saades , et aine pole hape nimetas ta aine Oryza sativa L. kaudu oryzaniniks , mida ta nimetas oma uurimuses uueks mikrotoitaineks.[5][6].
  • 1912. ekstrahheris ta, koos T.Shimamura ja S.Odakega Kazimierz Funki poolt kirjeldatud metoodika alusel, eetri ja alkoholi jpt ainetega 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 gr aktiivset ainet. Ainel oli ravitoime tuvidele juba väga väikestes kogustes ( 3-4 cq), mille nad nimetasid rohoryzanin I-ks.[7]

Sellele järgnes tunduvalt kontsentreerituma aine rohoryzanin II avastamine.[8]

Publikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oma töö eest autasustati teda Culture Order`iga ja hiljem autasustas keiser teda First Class Order of the Sacred Treasure`ga.[11]

Muu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema töötas välja ka nn sünteetilise sake, nimetusega "RIKEN-Shu". [12]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Umetaro Suzuki seisuga 16.07.2013.


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.riken.go.jp/en/about/history/figures/
  2. Bilge Şener, "Innovations in Chemical Biology", lk 6, 2009, Springer Science Business Media B.V., Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.08.2013)
  3. Hiromi Mizuno, Science for the Empire: Scientific Nationalism in Modern Japan, Stanford University Press, lk 54, 2009, ISBN 978-0-8047-5961-8, http://books.google.ee/books?id=Wz2MHz4j4ZkC&pg=PA54&dq=Umetar%C5%8D+Suzuki&hl=et&sa=X&ei=pOXiUc21BtDEtAbPh4HAAg&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Umetar%C5%8D%20Suzuki&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 16.07.2013)
  4. Ragnar Berg, tõlkijad Cedar ja Eden Paul, New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors
  5. Walter Hollis Eddy."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, 1921, Chap 1., lk 9-10, "How Vitamines Were Discovered", Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
  6. Th. Dietrich, "Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie", Dritte Folge, XVI, 1913, Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, 1914, Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)
  7. Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, 1914. Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
  8. Macallum, Archibald Bruce, The relation of vitamins to the growth of young animals, 1919, Toronto, Univ. Press, Call number: AEX-4249, Veebiversioon (vaadatud 16.07.2013)
  9. Veebiversioon (vaadatud 20.08.2013)
  10. http://www.japan-acad.go.jp/en/members/bukko/s_gyo.html
  11. http://www.riken.go.jp/en/research/inventions/b1/
  12. http://www.riken.go.jp/en/research/inventions/b1/