Kasutaja:Blueberrypiece/Kasahstani põllumajandus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kasahstani põllumajanduse tähtsus riigi majanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Põllumajanduse osa SKTs on väike - 5,2% ja hõivatud 25,8% tööealisest rahvastikust[1]. Vaatamata väiksele sisemajaduse kogutoodangule, riigis on piisavalt põllumajanduse seonduvad töökohad tööturus.

Põllumajanduse arengu eeldused[muuda | muuda lähteteksti]

Edela-, põhja- ja keskosades on tasane pinnamood, aga lõuna- ja idaosades on mägine pinnamood. Tasandikud rohkem moodustavad reljeefi. Umbes 10% territooriumist hõlmavad mäestikud ning natuke väiksem osa on mägismaad, mis paiknevad peamiselt kaguosas. Kliimavööde on parasvööde. Loodusvöönd: suurim osa on kõrbed(44 %) ja poolkõrbed (14 %). Stepid (26 %) ja metsad (5,5 %)hõlmavad territooriumit.[2] Kasahstanis on erinevad mullad: stepi ja metsastepi mustmullad, kuivstepi kastanmullad, poolkõrbe pruunmullad ja kõrbe-hall-pruunmullad[3]. Kõige viljakam muld on stepis, sest seal on mustmullad. Põhjas on head kliimatingimused suvinisu-, kaera-, odra- ja teiste teraviljakasvatusele. Riigis on arenenud aiandus, kasvatatakse päevalille, linu, tubakaid ja muud erinevad kultuurid. Lõunas kasvatatakse rohkem puuvilla, kollaset tabakast, riisi, suhkrupeete, kannavad viinamäed vilja.

Põllumajanduse geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Kasahstanis kõige rohkem kasvatatakse nisu (2011.a - 22,7 mln t). Kasahstan täiesti kindlustab oma rahvast leivaga ning ekspordib mitte vähem kui 70% saaki isegi ikaldusaastadel.[4]. Kasvatatakse ja toodetakse lehmapiima (5,2 mln t), kartulit (3,0 mln t), otra (2,59 mln t), arbuusi(874 tuhat t), tomateid (662 tuhat t), sibulaid (492 tuhat t), maisi (481 tuhat t), kapsast (460 tuhat t), päevalille (409 tuhat t). Heina(non-leguminous) toodangu järgi Kashastan on üks maailma suurimaid tootjaid (2011.a. - 5.koht maailmas).[5]

Kasahstan

Kasahstanis on arenenud loomakasvatuse harud. Riigis traditsiooniliselt tegeldakse lamba-, hobuse-, kaameli- ja veisekasvatusega. Loomade arv seisuga 2011. aasta andmetel: eeslid (30 tuh), pühvlid (10 tuh), kaamelid(173 tuh), veised - 5,7 mln, kitsed - 2,6mln, hobused - 1,6 mln, sead - 1,2 mln, küülikud - 82 tuhat, lambad - 15 mln.[5]

Kasahstanis toodetakse 2011. aasta andmetel palju toiduainesid: odraõlu (425 tuh t), rapsiseemne õli (33 tuh t), saflooriõli (63 tuh t), päevalilli õli (166 tuh t), veiseliha (3,9 mln t), kanaliha (102 tuh t), hobuseliha (75 tuh t), lehmapiima või (14 tuh t), lehmapiima juust (17 tuh t).[5]

2011. aasta hinnagul Kasahstan nii ekspordib, kui ka impordib erinevaid toite.[5] Kasahstanis on ülekaalus import.

Import Eksport
Suhkur (Raw Centrifugal) (224 tuh t) Nisu (2,2 mln t)
Rafineeritud suhkur (184 tuh t) Nisujahu (1,9 mln t)
Kartul (165 tuh t) Oder (521 tuh t)
Kanaliha (156 tuh t) Linaseemned (103 tuh t)
Päevalilli õli (143 tuh t) Nisukliid (90 tuh t)
Õunad (112 tuh t) Päevalilli õlikook (55 tuh t)
Food Prep Nes (110 tuh t) Puuvillaseemne õlikook (53 tuh t)
Kondiitritooted (72 tuh t) Rapsiseemned (52 tuh t)
Alkoholivaba joogid (71 tuh t) Alkoholivaba joogid (52 tuh t)
Odraõli (69 tuh t) Puuvillakiud (28 tuh t)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]