Kadri Jäätma
| Kadri Jäätma | |
|---|---|
 | |
| Sünninimi | Kadri Jäätma |
| Sündinud |
4. veebruar 1961 Tallinn, Eesti |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Eesti Riiklik Kunstiinstituut |
| Tegevusala | keraamika |
| Tunnustus | Norra kuninga Rüütliristi I järgu orden |
Kadri Jäätma (sündinud 4. veebruaril 1961 Tallinnas) on Eesti kunstnik, poliitik ja näitleja.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1968–1979 õppis Kadri Jäätma Tallinna 10. Keskkoolis. Ta on lõpetanud 1986. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tarbekunsti ja keraamika erialal.[1][2][3]
Töö ja looming
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1991–1996 oli ta Vanalinna Hariduskolleegiumi keraamikaõpetaja ning 1995–1999 kunstnike ühenduse MTÜ Katariina Gild looja ja juht. Ta töötab keraamikuna Katariina Gildi keraamikastuudios.[1]
Alates 1992. aastast on Kadri Jäätma Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Keraamikute Liidu ja kunstnike ühenduse ON-grupp liige.[1][2][3]
Filmirollid
[muuda | muuda lähteteksti]Kadri Jäätma on mänginud kahes mängufilmis. 1977. aastal mängis ta filmi "Reigi õpetaja” massistseenis väikest karjatüdrukut. Tänu "Reigi õpetajale” märkas Sulev Nõmmik Tallinnfilmi arhiivis Jäätma fotot ning kutsus 1978. aastal ta komöödiafilmi "Siin me oleme!" meeldejäävaks osutunud kõrvalosa – peretütar Liinat mängima. [2][3][4]
Keraamikalooming
[muuda | muuda lähteteksti]Kadri Jäätma looming on valminud kõrgkuumustehnikates. Vormimiseks ja dekooriks on kasutatud autoritehnikaid. Varasemad tööd on gaasipõletuses ja inspireeritud geomeetriast, huvitavate konstruktsioonilahendustega, värvigamma must-valge. [3][5][6]
Alates 2011. aastast on enamik tema näitusetöid tehtud puupõletustehnikas, inspiratsiooniallikaks loodus. Jäätma lemmikmotiiv on kalad. Kadri Jäätma teosed on väljas Katariina Gildi keraamikastuudio galeriis ja Tallinna vanalinnas Katariina käigus.[3][5][6]
-
Galerii "Molen" Kadri Jäätma isikunäitus, 1993 -
"Kalade aeg" Kadri Jäätma, 1996 -
"Kalaroots" Kadri Jäätma, 2011 -
"Nagu orav rattas" Kadri Jäätma, 2015
Näitused
[muuda | muuda lähteteksti]Isikunäitused
[muuda | muuda lähteteksti]- 2016 "Kaelkirjakute mets" Navitrolla galerii, Tallinn
- 2013 Saaremaa Kunstistuudio galerii, Kuressaare
- 2013 "Läbi tule" Hiiumaa Muuseumi Pikk Maja, Kärdla
- 2011 "Kalad” Rannarahva muuseum, Viimsi
- 2011 "Mustvalge" Asuurkeraamika galerii Loewenschede tornis, Tallinn
- 2009 "Kalad" Kunstikeskus ambulARToorium galerii, Kasepää
- 1999 Viljandi Muuseumis
- 1993 Galerii Molen, Tallinn
- 1992 Maarja galerii, Põlva
Grupinäitused
[muuda | muuda lähteteksti]- 2019 Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus "Õ" Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus
- 2018 Keraamikute näitus "Mis mind hoiab" Riia, Tartu, Tallinn
- 2017 Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus "Juured" Tallinna Botaanikaaed
- 2016 Rühmituse VABA TAHE näitus "Kohtumispaik Pärnu". UKM, Pärnu
- 2016 Näitus "Idealistid". Tallinna Kunstihoone
- 2015 Näitus "20 aastat käigus" Katariina kirik, Tallinn
- 2015 Eesti Keraamikute Liidu näitus "Klassika ja kiiksuga" UKM, Pärnu
- 2014 Eesti Keraamikute Liidu juubelinäitus "80 tassi" HOP galerii, Tallinn
- 2013 Näitus "Valge daami tuba" Haapsalu Linnagalerii
- 2012 Näitus "Suur Vaas" Tartu Kunstimuuseum
- 2011 Mälestusnäitus "Pühendatud Fanny de Sieversile" Katariina kirik, Tallinn
- 2011 Näitus "1+5" Haapsalu Linnagalerii
- 2011 Tarbekunsti alaliitude aastanäitus "Ragulka". Tallinna Kunstihoone
- 2010 Eesti Keraamikute Liidu näitus "ÄRA". Draakoni galerii, Tallinn
- 1998 ON ASI. ON-grupi näitus. Tallinna Kunstihoone
- 1997 Katariina Gildi grupinäitus. Borholm, Golding, Silkeborg; Taani
- 1997 Kunst und Umwelt. Güstrov, Saksamaa
- 1996 "Sinine” Tallinna Kunstihoone galerii
- 1995 ON-grupi näitus. Hyvinkää Kunstimuuseum, Soome
- 1994 ON-grupi näitus. Tarbekunstimuuseum, Tallinn
- 1994 Baltimaade tarbekunstitriennaal. Tallinn
- 1993 Aastakann. Eesti Keraamikute Liidu näitus. Tallinna Kunstihoone galerii
- 1992 Eesti tarbekunst. X Euroopa kultuuripäevad. Karlsruhe, Saksamaa
- 1991 Vabariiklik tarbekunstinäitus. Tallinna Kunstihoone
- 1991 "Kolmed asjad” grupinäitus Kiek in de Kök, Tallinn
Poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]1999. aastal suundus Jäätma poliitikasse. Ta valiti Riigikokku Isamaaliidu nimekirjas, kus ta töötas neli aastat rahanduskomisjonis. Pärast poliitikukarjääri naasis Jäätma kunstnikutöö juurde.[2][3][7][8]
Kadri Jäätma kuulus aastatel 2014–2019 Eesti Vabaerakonda.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel erakond Eesti 200 nimekirjas Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosad) 329 häält ning ei osutunud valituks.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Kadri Jäätma abiellus 1985. aastal graafilise disaineri Marko Kekiševiga. Neil on pojad Mart Kekišev (sündinud 1986), Ott Kekišev (1987–2022) ja Jaan Kekišev (sündinud 1989).[2][3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Eesti Keraamikute Liit". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Duubel (28. märts 2020). "Seitsmesed uudised". TV3.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Sandra Jõgeva (11. juuli 2019). "Naisteleht". Naisteleht.
- ↑ "Eesti Filmi Andmebaas".
- ↑ 5,0 5,1 "Saaremaa Kunstistuudio".
- ↑ 6,0 6,1 Mart-Ivo Eller (1996). Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti. Lk https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kunsti_ja_arhitektuuri_biograafiline_leksikon.
- ↑ "Riigikogu".
- ↑ "Äriregister". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2020.
- ↑ Hille Tänavsuu (29. aprill 2002). "Pärnu Postimees". Pärnu Postimees.