Vasa orden

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vasa orden

Kuninglik Vasa orden (rootsi keeles Kungliga Vasaorden) on 1772. aastal asutatud Rootsi orden, mida anti tsiviilteenistuse eest. Pärast 1975. aastat pole seda enam antud.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ordeni asutas oma kroonimispäeval 29. mail 1772 kuningas Gustav III. See sai oma nime Vasa dünastia järgi ja oli Rootsi ordenitest noorim. Selle eesmärk oli autasustada Rootsi kodanikke, kes olid tegevad põllumajanduses, mäetööstuses, kaubanduses ja mujal, kuid seda anti ka välismaalastele. Alguses oli ordenil kolm klassi (komandör koos suurristiga, komandör ja rüütel). Kuningas Gustav IV Adolf jagas oma statuudiga 26. novembril 1798 komandöriklassi kaheks. 17. aprillil 1890 jagati kaheks ka rüütliklass.[1] Esimest korda anti ordenit 17. juulil 1772, mil selle sai 43 isikut (neist 14 olid Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmed).

Klassid[muuda | muuda lähteteksti]

  • SWE Order of Vasa - Commander Grand Cross BAR.png Komandöri suurrist
  • SWE Order of Vasa - Commander 1st Class BAR.png I klassi komandöririst
  • SWE Order of Vasa - Commander BAR.png Komandöririst
  • SWE Order of Vasa - Knight 1st Class BAR.png I klassi rüütlirist
  • SWE Order of Vasa - Knight 2nd Class BAR.png Rüütlirist

Kavalere[muuda | muuda lähteteksti]

Eestist pärit kavalerid[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud kavalerid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Gritzner, Maximilian. Handbuch der Ritter- und Verdienstorden aller Kulturstaaten der Welt innerhalb des XIX. Jahrhunderts. Auf Grund amtlicher und anderer zuverlässiger Quellen zusammengestellt. Leipzig: Verlagsbuchhandlung von J. J. Weber, 1893, lk 479-480.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Gritzner, Maximilian. Handbuch der Ritter- und Verdienstorden aller Kulturstaaten der Welt innerhalb des XIX. Jahrhunderts. Auf Grund amtlicher und anderer zuverlässiger Quellen zusammengestellt. Leipzig: Verlagsbuchhandlung von J. J. Weber, 1893. Lk 479-482.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]