Jõest mereni
"Jõest mereni" (araabia keeles من النهر إلى البحر – 'min an-nahr ʾilā l-baḥr'[1][2]) on poliitiline loosung, mis viitab geograafilistele aladele Jordani jõe ja Vahemere vahel. Sama piirkonda kirjeldatakse ka kui Palestiinat[3] ja Eretz Israeli, mis hõlmab nüüdisaegset Iisraeli ja Iisraeli okupeeritud Palestiina alasid: Jordani Läänekallast, Ida-Jeruusalemma ja Gaza sektorit.[4][5]
Väljendit "jõest mereni" hakati üldsuse seas laialdasemalt tutvustama 1960. aastatel osana üleskutsest Palestiina tunnustamiseks demokraatliku riigina, mis vabastaks palestiinlased nii Iisraeli kui ka teiste araabia režiimide, näiteks Jordaania ja Egiptuse, surve all elamisest. 1960. aastatel kutsus PLO (Palestiina Vabastamise Organisatsioon) selle fraasiga üles muutma Palestiinat demokraatlikuks ja ilmalikuks riigiks, mis hõlmaks kõiki ÜRO Palestiina küsimustega tegeleva komitee välja pakutud eraldusplaanis sätestatud Kohustusliku Palestiina alasid. Kui algselt hõlmas see ala ainult palestiinlasi ja neid juutide järeltulijaid, kes olid Palestiinas elanud enne esimest Aliyahi, siis hiljem seda laiendati. 1964. ja 1968. aasta Palestiina Rahvusnõukogu (PNC) põhikirjas nõuti "okupeeritud kodumaa taastamist tervikuna"[6] ning maa ja põliselanike õiguste, sealhulgas enesemääramisõiguse, taastamist. Teisisõnu nõudis PNC dekoloniseerimist, mis aga ei tähendanud kõikide juutide väljasaatmist või väljaarvamist Palestiina rahva hulgast. Vastavalt 1964. aasta hartale loetakse Palestiina päritolu juute palestiinlasteks, kui nad on valmis elama Palestiinas rahumeelselt ja lojaalselt. 1969. aastaks oldi hüüdlauset "Vaba Palestiina jõest mereni" hakatud kasutama tähistamaks uut demokraatlikku ilmalikku riiki praeguse etnoreligioosse Iisraeli riigi osade asemel.
Palestiina progressiivid kasutavad seda lauset ühtse demokraatia kehtestamise nõudmiseks kogu territooriumil.[7] Öeldakse ka, et see on üleskutse rahule ja võrdsusele pärast Iisraeli aastakümneid kestnud sõjalist valitsemist miljonite palestiinlaste üle.[8]
Pärast selle loosungi kasutamist erinevate Palestiina fraktsioonide poolt, ja eriti islamistlik-militaristliku rühmituse Hamas poolt, kes kasutas seda fraasi oma 2017. aasta hartas, on see sattunud rahvusvahelise kriitikatule alla. Loosungi selline kasutamine on pannud kriitikud väitma, et loosung õhutab kaudselt Iisraeli hävitamisele ning nõuab juudi elanikkonna väljasaatmist või hävitamist. Mõned riigid on kaalunud selle juhtlause kasutamise kriminaliseerimist.[9][8][10][11]
Kontekst
[muuda | muuda lähteteksti]Elliott Colla artikli kohaselt, mis ilmus veebisaidil Mondoweiss, on oluliseks ajalooliseks kontekstiks juhtlase "Jõest mereni" mõistmisel Palestiina lõhenemise ja killustamise lugu ning Palestiina alade omastamine ja annekteerimine Iisraeli poolt.[12] Colla viitab oma artiklis ÜRO 1947. aasta Palestiina eraldusplaanile, millega tehti ettepanek jagada maa jõe ja mere vahel, 1948. aasta Nakbale, millega seda plaani hakati ellu viima, 1967. aasta sõjale, mille järel Iisrael okupeeris Jordani Läänekalda ja Gaza, Oslo kokkulepetele, mis killustasid Palestiina territooriumi Jordani Läänekaldal Palestiina enklaavideks või nn "Bantustani saarestikuks, mida ümbritsesid Iisraeli asundused, baasid ja kontrollpunktid" ning Iisraeli eraldusmüürile, mis püstitati esimest korda pärast Teist Intifadat.[12]
Väljendi ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Selle väljendi täpne päritolu on vaieldav.[13] Ameerika ajaloolase Robin D. G. Kelley sõnul kasutati seda fraasi algselt "sionistliku loosungina tähistamaks Eretz Israeli piire".[3] Iisraeli-Ameerika ajaloolane Omer Bartov märgib, et sellise keelepruugi sionistlik kasutamine eelnes Iisraeli riigi rajamisele 1948. aastal ja see sai alguse Vladimir Jabotinski juhitud revisionistliku sionismi liikumisega. Selle liikumise eesmärk oli kogu Palestiinat hõlmava juudiriigi rajamine. Nende üheks lööklauseks oli: "Jordanil on kaks rannikut; see on meie ja teine samuti", viidates juudiriigile, mis ulatub Jordani jõest isegi kaugemale.[14]
Kelley kirjutab, et juhtlause "Jõest mereni" võttis Palestiina Vabastusorganisatsioon kasutusele 1960. aastate keskel. PLO Palestiina Rahvusnõukogu 1964. aasta hartas kutsuti üles "anastatud kodumaa täielikule taastamisele". 1964. aasta hartas märgiti, et "juute, kes on Palestiina päritolu, käsitletakse palestiinlastena, kui nad on valmis elama Palestiinas rahumeelselt ja lojaalselt". Sellega määratleti "palestiinlastena" konkreetselt neid inimesi, kes elasid Palestiinas 1947. aastani."[15] 1968. aastal vaadati harta uuesti läbi ja uue versiooni kohaselt määratleti palestiinlastena "juute, kes elasid Palestiinas kuni sionistliku sissetungi alguseni".[15] Arizona ülikooli professori Maha Nassari sõnul hakati kõnealust fraasi 1960. aastatel kasutama osana laiemast üleskutsest Palestiina tunnustamiseks demokraatliku riigina, mis vabastaks palestiinlased nii Iisraeli kui ka teiste araabia režiimide, näiteks Jordaania ja Egiptuse, surve all elamisest.[16][17]
1977. aastal kasutati selle fraasi kontseptsiooni Iisraeli erakonna Likud valimismanifestis, milles väideti, et "mere ja Jordani vahel on ainult Iisraeli suveräänsus".[18][19]
Elliott Colla sõnul on ebaselge, millal ja kus loosung "jõest mereni" Palestiina vastupanuliikumises esimest korda kasutusele võeti.[12] 2023. aasta novembris kirjutas Colla, et 1960. ja 1970. aastate Palestiina revolutsioonilises meedias selle väljendi kasutamist – ei standardses ega Levantine'i araabia keeles – silma ei hakka ning "seda ei kasutata ei 1964. ega 1968. aasta Palestiina rahvuslikes hartades ega ka 1988. aasta Hamasi hartas".[12]
1979. aastal kasutasid seda väljendit Põhja-Ameerika Palestiina kongressil osalenud delegaadid.[20]
Colla märgib, et Esimese Intifada aktivistid (1987–1993) "mäletavad erinevate variatsioonide kuulmist sellest fraasist araabia keeles alates 1980. aastate lõpust" ja nende grafitis kasutamist on mainitud sellistes väljaannetes nagu Saleh Abd al-Jawadi "Faṣā'il al-ḥaraka al-waṭaniyya al-Filasṭīniyya fi-l-arāḍī al-muḥtalla wa-shu'ārāt al-judrān" (1991) ja Julie Peteeti "Kirjutamine seintel: The Graffiti of the Intifada" (1996). [12]
Kõnealust väljendit kasutati ka organisatsiooni B'Tselem 2021. aasta aruandes "Juudi ülemvõimu režiim Jordani jõest Vahemereni: see on apartheid", mis kirjeldas Iisraeli de facto võimu jõest mereni – ehk Läänekaldast Gazani – apartheidina.[21][22]
Variatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Väljendi kasutamine protesti eesmärgil
[muuda | muuda lähteteksti]Väljendit "jõest mereni" on protestidel kasutatud loosungitel, tavaliselt riimipaari esimese reana.
Araabia keeles
[muuda | muuda lähteteksti]Versiooni min an-nahr ʾilā l-baḥr / Filasṭīn sa-tatḥarrar ( من النهر إلى البحر / فلسطين ستتحرر, "jõest mereni / Palestiina saab vabaks") fookus on vabadusel.[23]
Versioon min il-ṃayye li-l-ṃayye / Falasṭīn ʿarabiyye ( من المية للمية / فلسطين عربية, "veest veeni/ Palestiina on Araabia") on araabiameelne ja versioon min il-ṃayye la-l-ṃayye / Falasṭīn islāmiyye ( من المية للمية / فلسطين إسلامية, "veest veeni/ Palestiina on islamimaa") islamimeelne.[12] Colla sõnul kinnitavad Palestiina teadlased mõlema versiooni kasutamist grafitis 1980. aastate lõpus, Esimese Intifada perioodil.[12]
Inglise keeles
[muuda | muuda lähteteksti]"From the river to the sea, Palestine will be free" ("Jõest mereni, Palestiina saab vabaks") – min an-nahr ʾilā l-baḥr / Filasṭīn sa-tatḥarrar tõlge – on versioon, mis on Palestiinaga solidaarsust väljendanud inglise keelt kõnelejate seas ringelnud vähemalt 1990. aastatest alates.[12]
Heebrea keeles
[muuda | muuda lähteteksti]Sarnaseid formulatsioone on kasutanud sionistid ja iisraellased. Omer Bartov märgib, et revisionistliku sionistliku juhi Vladimir Jabotinsky laulus "The East Bank of the Jordan" ("Jordani idakallas") kasutati sõnastust שתי גדות לירדן: זו שלנו, זו גם כן – "Jordanil on kaks kallast; see siin on meie oma ja teine on ka".[14][24]
Likudi partei kasutas sõnastust בין הים לירדן תהיה רק ריבונות ישראלית – "mere ja Jordani vahel on ainult Iisraeli suveräänsus".[25][26]
Väljendi kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Militaristlikes rühmitustes
[muuda | muuda lähteteksti]"Osana 2017. aastal muudetud hartast lükkas Hamas tagasi "kõik alternatiivid Palestiina täielikule ja terviklikule vabastamisele jõest mereni", viidates kõigile endise Kohustusliku Palestiina aladele ja, koos sellega, juudiriigi suveräänsuse lõpule selles piirkonnas.[3][16][27] Islami džihaad kuulutas, et piirkond "jõest mereni – [Palestiina] on araabia islamimaa, millest on seadusega keelatud loovutada ühtegi tolli ning Iisraeli kohalolek Palestiinas on kehtetu eksistents, mida on seadusega keelatud tunnustada".[28] Islamistid on kõnealusest fraasist kasutanud versiooni "Palestiina on islamimaa jõest mereni".[29]
Seda fraasi on kasutatud osana 2017. aastal ümber sõnastatud platvormist, milles kuulutati: "Hamas lükkab tagasi kõik alternatiivid Palestiina täielikule ja terviklikule vabastamisele, jõest mereni [...] nagu sätestatud 4. juunil 1967."[30]
Iisraeli parempoolsete hulgas
[muuda | muuda lähteteksti]Seda fraasi kasutas ka Iisraeli valitsev Likudi partei osana nende 1977. aasta valimismanifestist, milles märgiti, et "Juudamaad ja Samaariat ei anta ühelegi välisriigi administratsioonile; mere ja Jordani vahel on ainult Iisraeli suveräänsus.”[31][32][33] Sama loosungit kordas Menachem Begin.[34] Sarnast sõnastust on viimasel ajal kasutanud ka teised Iisraeli poliitikud, nagu nt Gideon Sa'ar ja Uri Ariel parteist HaBayit HaYehudi (tõlkes “Juudi kodu”). Aastal 2014 ütles Ariel: "Jordani jõe ja Vahemere vahel on ainult üks riik, milleks on Iisrael.”[3] Seda fraasi on oma sõnavõttudes kasutanud ka Iisraeli peaminister ja Likudi parteiliige Benjamin Netanyahu.[13] Sarnast sõnastust on viimasel ajal kasutanud mitmed teised Iisraeli poliitikud.[3]
Rahvusvaheline kasutus
[muuda | muuda lähteteksti]Al Qaeda
[muuda | muuda lähteteksti]Ameerika vägede poolt al-Qaeda asutaja Osama bin Ladeni tapmise käigus kätte saadud materjalide hulgas oli Ameerika rahvale suunatud kõne, milles bin Laden pakkus välja majandus- ja julgeolekutagatised vastutasuks "teekaardi eest, mis tagastab Palestiina maa meile, kõik sellest, merest jõeni, on islamimaa, mida ei tohi kaubelda ega anda ühelegi poolele".[35][36][37][38]
Hizbollah
[muuda | muuda lähteteksti]27. septembril 2008 ütles Hizbollah' peasekretär Hassan Nasrallah miitingul: "Palestiina, merest jõeni on araablaste ja palestiinlaste omand ning kellelgi pole õigust loobuda ühestki liivaterast või ühest kivist, sest iga tera on püha. Kogu maa tuleb tagastada selle õigusjärgsetele omanikele."[39]
Iraan
[muuda | muuda lähteteksti]Iraani president Ebrāhīm-e Ra'īsī on kasutanud seda väljendit 2023. aastal, öeldes: "Ainus lahendus on Palestiina riik jõest mereni," viidates konflikti lahendamisele sellise Palestiina riigiga, mis hõlmaks kõiki endisi Kohustusliku Palestiina alasid, kus praegu asuvad nii Iisraeli kui ka Palestiina alad.[40][41][42]
Iraak
[muuda | muuda lähteteksti]2003. aastal viitas toonane Iraagi president Saddam Hussein Iraagi armee loomise aastapäeval peetud kõnes Palestiina rahvale ja Iisraeli-Palestiina konfliktile, öeldes: "Elagu Palestiina, vaba ja araab, merest jõeni."[43]
Ühendkuningriik
[muuda | muuda lähteteksti]30. oktoobril 2023 visati Briti parlamendiliige Andy McDonald Tööparteist välja pärast seda, kui ta oli oma palestiinameelses kõnes öelnud: "Me ei puhka enne, kui saavutatud on õiglus; enne kui kõik inimesed, iisraellased ja palestiinlased, jõest mereni, saavad elada rahus ja vabaduses.” Partei kirjeldas McDonaldi kommentaari kui "sügavalt solvavat.”[33][44] McDonald vastas toona: "Neid sõnu ei tohiks tõlgendada ühelgi muul viisil, kui sellena, millena need on mõeldud. Nimelt kui südamest tulnud palvet lõpetada tapmine Iisraelis, Gazas ja okupeeritud Jordani Läänekaldal ning lasta kõikidel selle piirkonna rahvastel elada vabaduses ilma vägivallaohuta.”[8]
1. novembrist 2023 keelas Ühendkuningriigi Jalgpalliliit oma mängijatel selle väljendi kasutamise, märkides, et meeskondadele tehti selgeks, et "seda fraasi peetakse paljude jaoks solvavaks", ja et jalgpalliliiga järgib politsei juhiseid selle kohta, kuidas [nad] peaksid toimima ja reageerima, kui mängijad on seda kasutanud.[45]
USA
[muuda | muuda lähteteksti]30. novembril 2018 vallandas CNN Ameerika akadeemiku Marc Lamont Hilli poliitilise kommentaatori kohalt pärast tema esinemist rahvusvahelisel Palestiina rahva solidaarsuse päeval ÜROs.[3][46] Ta oli lõpetanud oma kõne sõnadega: "...meil on võimalus pakkuda solidaarsust mitte ainult sõnades, vaid pühendudes sellisele poliitilisele tegevusele rohujuure tasandil, kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil, mis aitaks seada jalule õigluse. Ja see oleks vaba Palestiina, jõest mereni.”[47] Kriitikud taunisid väljendi "jõest mereni, Palestiina saab vabaks" kasutamist tema kõnes põhjusel, et sama väljendit kasutab ka Hamas.[3] Organisatsioon ADL (Anti-Defamation League) süüdistas Hilli väljendi "jõest mereni" kasutamises Iisraeli hävitamise koodina.[46] Hill palus vabandust, kuid kirjutas hiljem Twitteris: "Te ütlete, et väljendil "jõest mereni" on "universaalselt" mõistetav juudiriigi hävitamise tähendus? Mille alusel te seda väidate? Kas see tähendas hävitamist, kui Likudi partei kasutas seda oma tunnuslauses? Või kui seda kasutavad Iisraeli parempoolsed?"[3]
7. novembril 2023 mõistis USA esindajatekoda Rashida Tlaibi hukka osalt just selle väljendi kasutamise eest,[3][48] mida Tlaib kaitses kui "püüdlemist vabaduse, inimõiguste ja rahumeelse kooseksisteerimise poole, mitte surma, hävitamise või vihkamise poole.” Enne hääletust kritiseeris demokraatide juht Hakeem Jeffries seda väljendit kui miskit, mida mõistetakse üleskutsena hävitada Iisrael.[49] 8. novembril 2023 mõistis Valge Maja Tlaibi avalikult hukka selle fraasi kasutamise eest. Valge Maja pressisekretär Karine Jean-Pierre ütles, et "mis puutub fraasi "jõest mereni" kasutamisse, siis see on lõhestav ja haavav; paljud leiavad, et see on haavav ja paljud peavad seda antisemiitlikuks.” Ta lisas, et Valge Maja "taunib kategooriliselt väljendi kasutamist seoses selle (2023 Iisraeli-Hamasi) konfliktiga."[50]
Kasutus sotsiaalmeedias
[muuda | muuda lähteteksti]Fraasi on kasutatud kõikjal sotsiaalmeedias,[51][52] sealhulgas TikTokis.[53]
15. novembril 2023 pöördusid juudi rahvusest suunamudijad ja kuulsused erakõnedes TikToki juhtide poole palvega piirata platvormil selle fraasi kasutamist. TikToki operatsioonide juht Adam Presser teatas, et “võtame maha ainult sellise sisu, mille puhul ei teki küsimust, mida täpselt mõeldud on... et sisu on vägivaldne," lisades, et “kui keegi kasutab seda tavapärases kontekstis, siis on seda peetud aktsepteeritavaks väljendiks.” TikTok avaldas, et sisu, milles seda väljendit kasutatakse "vägivalda õhutaval ja vihkamist levitaval viisil"[53] ei ole platvormil lubatud. Väljaande Fortune artiklis käsitleti üht teist Zoomi koosolekut, mis leidis aset 16. novembril “umbes 40 peamiselt juudi päritolu tehnoloogiajuhi,” sealhulgas Anthony Goldbloomi, ja TikToki juhtide vahel. Koosolekul väideti, et platvormi algoritm eelistas "Palestiinat toetavat sisu Iisraelimeelsele sisule" ja survestati platvormi "kasutajate käitumisjuhiseid üle vaatama”. Ettevõte lükkas tagasi platvormi teemaviidete "nürid võrdlused" ja teatas, et sisu tasakaalustamatus ei tulene "algoritmi ühestki tahtlikust ega ka tahtmatust kallakust.”[54]
17. novembril 2023 teatas Twitteri omanik Elon Musk muudatusest kehtivates reeglites, märkides, et kasutajad, kes kasutavad väljendeid "dekoloniseerimine,” "jõest mereni" või muid sarnaseid väljendeid, blokeeritakse. Ta väitis, et neid väljendeid on kasutatud ekstremistliku vägivalla või genotsiidi eufemismidena.[55] Muski teade avaldati kaks päeva pärast seda, kui teda ennast oli kritiseeritud platvormil tehtud "antisemiitliku postituse heakskiitmise" eest, misjärel ettevõtted nagu IBM, Comcast, Apple, Paramount Global, Disney ja Lionsgate teatasid oma reklaamide ajutisest eemaldamisest platvormilt.[56][57][58]
Organisatsiooni Anti-Defamation League tegevjuht Jonathan Greenblatt tunnustas Muski sellist toimimist 17. novembril, kirjeldades seda "tähtsa ja teretulnud sammuna,” ja nimetades teda "liidriks võitluses vihkamise vastu.”[57] Ajakiri Rolling Stone väljendas kahtlust Twitteri kasutajate blokeerimises "emma-kumma fraasi kordamise" pärast. Noah Lanard väljaandest Mother Jones kirjutas, et uus reeglistik kehtib "eeldatavasti ainult nendele, kes kasutavad seda fraasi [jõest mereni] palestiinlaste toetuseks" ja väitis, et Musk "püüab varjata oma eelarvamusi.”[59] Palestiinameelsed kasutajad kritiseerisid Muski uut reeglistikku, väites, et see paneb legitiimsed poliitilised väljaütlemised ühte patta "üleskutsetega vägivallale" ja "piirab sõnavabadust.”[60]
Kasutus kodanikuliikumistes
[muuda | muuda lähteteksti]Väljendit on laialdaselt kasutatud palestiinameelsetel protestiliikumistel.[61] Seda on sageli kasutatud juhtlausena palestiinameelsetel meeleavaldustel, tavaliselt koos sellele järgneva või eelneva fraasiga "Palestiina saab vabaks" (fraas riimub inglise keeles, araabia keeles mitte).[62][63][64][65] Väljendi tõlgendused erinevad, olenevalt selle toetajatest. 14. novembril ettevõtte Arab World for Research and Development poolt läbi viidud küsitluses nõustusid 74,7% palestiinlastest väitega, et nad toetavad ühtset Palestiina riiki "jõest mereni”, samas kui vaid 5,4% vastanutest toetas lahendust “üks riik kahe rahva jaoks.”[66][67][68]
Kodanikutegelased, aktivistid ja progressiivsemad väljaanded on öelnud, et see väljend kutsub üles kasutama ühe riigi lahendust: kogu ajaloolist Palestiinat hõlmavat üht ilmalikku riiki, kus kõikidel inimestel eri religioonidest on võrdne kodakondsus. See on vastupidine kahe riigi lahendusele, mis näeks ette juudiriigi kõrval eksisteeriva Palestiina riigi.[16][7][69][70] Väljendi kasutamist on kirjeldatud kui seismist palestiinlaste õiguse eest "elada vabalt maal jõest mereni.” Palestiina kirjanik Yousef Munayyer on kirjeldanud fraasi kui "vastulauset Palestiina maa ja rahva killustamisele Iisraeli okupatsiooni ja diskrimineerimise kaudu.”[33] Ka on öeldud, et see tähendab "võrdset vabadust ja väärikust Palestiina rahvale.”[69][9] Elliott Colla on leidnud esimesi märke selle väljendi kasutamisest Palestiina protestikultuuris Esimese Intifada aegses (1987–1993) grafitis.[12][71][72]
8. novembril 2023 teatas ettevõte Amazon Newsweekis, et ei kavatse eemaldada palestiinameelseid kaupu, sealhulgas selle loosungiga rõivaid, märkides, et need tooted ei "riku meie eeskirju“, mis keelavad müüa "vägivalda, rassilist, seksuaalset või usulist sallimatust reklaamivaid, õhutavaid või ülistavaid tooteid.”[73]
Kriitika
[muuda | muuda lähteteksti]Mõned poliitikud ja eestkõnelejad, sh organisatsioonid Anti-Defamation League[17] ja Ameerika Juudi Komitee,[17] on nimetanud seda väljendit antisemiitlikuks, vaenukõneks ja genotsiidile õhutavaks.[17][74][75] Nende väitel röövib see juutidelt enesemääramisõiguse nende "esivanemate kodumaal" [17] või pooldab nende väljasaatmist või hävitamist.[11][76][77] Loosungi kriitikud väidavad, et seda on selgesõnaliselt kasutatud nõudmiseks, et kontrolli vaidlusalusele maale võtaks täielikult üle araabia võim, Iisraeli riigi ja selle juudi rahvusest kodanike arvelt.[28][78][79][80]
9. novembril 2023 mõistis selle fraasi kasutamise hukka Harvardi ülikooli president Claudine Gay.[81]
Vastus kriitikale
[muuda | muuda lähteteksti]Palestiina-Ameerika kirjanikud, sh Yousef Munayyer ja Arizona Ülikooli professor Maha Nassar on kirjutanud, et süüdistused, justkui loosung oleks üleskutse genotsiidile, tuginevad rassismi ja islamofoobia eeldamisele palestiinlaste kavatsustes.[12]
Nadia Abu El Haj märgib, et kriitikud, kes iseloomustavad seda loosungit kui "ohtlikku," "ähvardavat" või üleskutsena "genotsiidsele vägivallale” siis, kui seda on kasutatud Palestiina toetuseks, ei esita samaväärseid väiteid, kui loosungit kasutavad iisraellased.[82]
Araabia maade poliitilisi loosungeid uurinud teadlane Elliott Colla kirjeldab selle väljendi kritiseerimist järgnevalt: “Juhtlause esimene fraas – "jõest mereni" – on tekitanud nii palju raevu. Juudi rahvuse juhtivad kogukondlikud institutsioonid, eelkõige ADL ja AJC, on rõhutanud, et see fraas on antisemiitlik. Viimaste aastate jooksul on nad andnud antisemitismile uusi määratlusi, mis muudavad paljud tavalised Palestiinaga solidaarsust väljendavad ilmingud ipso facto juudivastase vihakõne juhtudeks ... väljend "jõest mereni" figureerib silmatorkavalt nende süüdistustes kaheti mõistetava kõne antisemiitlikkuse kohta.”[12]
Oxfordi teadlane Ahmad Khalidi on vastanud neile, kes nimetavad seda fraasi genotsiidi toetavaks: "On täiesti võimalik, et mõlemad rahvad on vabad jõe ja mere vahel, kas "vaba" on iseenesest genotsiidi toetav? Ma arvan, et iga mõistlik inimene ütleks ei. Kas see välistab selle, et ka juudi elanikkond mere ja jõe vahelisel alal ei või vaba olla? Ma arvan, et iga mõistlik inimene ütleks jälle ei."[83]
Õiguslik seisund
[muuda | muuda lähteteksti]2023. aasta augustis leidis Hollandi apellatsioonikohus, et sellele väljendile laieneb sõnavabaduse kaitse, kuna see "allub erinevatele tõlgendustele," sealhulgas sellistele, mis "on seotud Iisraeli riigi ja võimalik ka, et Iisraeli kodakondsusega inimestega, olemata seepärast seotud juutidega nende rassi või usu tõttu.”[10][52][84]
Pärast Hamasi 2023. aasta rünnakut Iisraeli vastu tegi Briti siseminister Suella Braverman ettepaneku võtta vastutuse alla inimesed, kes kasutavad seda loosungit teatud kontekstis.[85]
11. oktoobril 2023 keelas Viini politsei palestiinameelse meeleavalduse, tuues põhjenduseks fraasi "jõest mereni" kasutamise meeleavalduse kutsetes.[76][86]
Hollandi parlamendi enamus kuulutas selle väljendi üleskutseks vägivallale. Kohtusüsteem keeldus neil alustel süüdistusi esitamast põhjendusega, et fraas on seotud "Iisraeli riigiga ja võimalik, et ka Iisraeli kodakondsusega inimestega, olemata seepärast seotud juutidega nende rassi või usu tõttu.” Hiljem toetas seda otsust Hollandi ülemkohus.[10][52][84]
Ka Austria poliitikud on vaadelnud selle fraasi kasutamist kriminaalkuriteona, sh Austria kantsler Karl Nehammer, kes on öelnud, et fraasi tõlgendatakse üleskutsena tapmisele.[87]
5. novembril 2023 alustas politsei Tallinnas (Eestis) kriminaalmenetlust viie meeleavaldusel osalenu suhtes, kes olid kasutanud fraasi "Jõest mereni, Palestiina saab vabaks".[88][89]
11. novembril 2023 keelati see juhtlause Baierimaal (Saksamaal) ning "prokuratuur ja Baieri politsei hoiatasid, et edaspidi võrdsustatakse selle juhtlause kasutamine, ükskõik mis keeles, terroriorganisatsioonide sümboolika kasutamisega. See võib kaasa tuua kuni kolmeaastase vanglakaristuse või rahatrahvi".[90][91]
16. novembril 2023 teatati, et selle juhtlause kasutajaid võidakse nüüdsest kriminaalkorras karistada Tšehhi Vabariigis.[92][93][94]
17. novembril 2023 teatati menetluse peatamisest mehe suhtes, keda politsei süüdistas selle väljendi kasutamise eest Kanadas Calgarys.[95]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Antisionism
- Antisemitism
- Sionism
- Iisraeli-Palestiina konflikt
- Suur Iisrael
- Suur Palestiina
- Olen Yisrael Chai
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ سلامة غمري, هبة (3. november 2023). ""فلسطين من النهر إلى البحر".. ماذا يعني الشعار ومن أين جاء؟". Icona - Al-Masry Al-Youm.
- ↑ عرب ٤٨ (2. november 2017). "الاحتلال يقمع وقفة منددة بوعد بلفور بالقدس". موقع عرب 48. Vaadatud 13. novembril 2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 Sales, Ben (8. november 2023). "'From the river to the sea': The slogan that led to Rashida Tlaib's censure, explained". The Times of Israel. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ "The culture war over the Gaza war". The Economist. 28. oktoober 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2023. Vaadatud 29. oktoobril 2023.
- ↑ Stripling, Jack (31. detsember 2023). "Colleges braced for antisemitism and violence. It's happening". The Washington Post (inglise). Vaadatud 1. novembril 2023.
- ↑ Karmi, Ghada (2011). "The One-State Solution: An Alternative Vision for Israeli-Palestinian Peace". Journal of Palestine Studies. 40 (2): 62–76. DOI:10.1525/jps.2011.xl.2.62. ISSN 0377-919X. JSTOR 10.1525/jps.2011.xl.2.62. Vaadatud 18. detsembril 2023.
This remained the Palestinian position after 1948, when the aim of the newly formed PLO in 1964 was “the recovery of the usurped homeland in its entirety,” as the preamble to the 1964 Palestine National Charter phrased it.
- ↑ 7,0 7,1 Zhang, Jane (29. oktoober 2023). "What does 'From the river to the sea' mean to Palestinians, Jews?". The Chicago Sun-Times (inglise). Vaadatud 31. oktoobril 2023.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 "'From the river to the sea': Why a 6-word phrase sparks fury and passion over the Israel-Hamas war". Associated Press News. 10. november 2023.
- ↑ 9,0 9,1 "'From the river to the sea': Why a chant for the freedom of an occupied people became so provocative". Dawn.com (inglise). 28. oktoober 2023. Vaadatud 31. oktoobril 2023.
- ↑ 10,0 10,1 10,2 "'From the river to the sea'-leus is geweldsoproep, vindt Kamermeerderheid". nos.nl (hollandi). 25. oktoober 2023. Vaadatud 2. novembril 2023.
- ↑ 11,0 11,1 Eichner, Itamar (25. oktoober 2023). "Austria's Nehammer says pro-Hamas chants will become criminal offense". Ynetnews (inglise). Vaadatud 26. oktoobril 2023.
- ↑ 12,00 12,01 12,02 12,03 12,04 12,05 12,06 12,07 12,08 12,09 12,10 Colla, Elliott (16. november 2023). "On the history, meaning, and power of "From the River To the Sea"". Mondoweiss (Ameerika inglise). Vaadatud 19. novembril 2023.
- ↑ 13,0 13,1 Coryton, Demitri (22. november 2023). ""From the river to the sea" – is this slogan anti-Semitic?". Education Journal (542).
- ↑ 14,0 14,1 ""من النهر إلى البحر" شعار أثار الجدل في أوروبا وبريطانيا، فما تاريخ هذا الشعار؟". BBC News عربي (araabia). 14. november 2023. Vaadatud 29. novembril 2023.
- ↑ 15,0 15,1 Muslih, Muhammad (1. juuli 1990). "Towards Coexistence: An Analysis of the Resolutions of the Palestine National Council". Journal of Palestine Studies (inglise). 19 (4): 3–29. DOI:10.2307/2537386. ISSN 0377-919X. JSTOR 2537386.
- ↑ 16,0 16,1 16,2 Nasser, Maha (3. detsember 2018). "'From The River To The Sea' Doesn't Mean What You Think It Means". The Forward. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ 17,0 17,1 17,2 17,3 17,4 Hernandez, Joe (9. november 2023). "How interpretations of the phrase 'from the river to the sea' made it so divisive". NPR. Vaadatud 10. novembril 2023.
- ↑ "Original Party Platform of the Likud Party". www.jewishvirtuallibrary.org. Vaadatud 29. novembril 2023.
- ↑ "Zionism's Political Unconscious". Verso (inglise). Vaadatud 29. novembril 2023.
- ↑ Turki, Fawaz (1980). "The Passions of Exile: The Palestine Congress of North America". Journal of Palestine Studies. 9 (4): 38. DOI:10.2307/2536123. JSTOR 2536123. Vaadatud 1. detsembril 2023.
- ↑ Iraqi, Amjad (12. jaanuar 2021). "Why B'Tselem is calling Israel an apartheid regime, from the river to the sea". +972 Magazine (Ameerika inglise). Vaadatud 28. novembril 2023.
- ↑ "B'Tselem (Document): A Regime of Jewish Supremacy from the Jordan River to the Mediterranean Sea: This Is Apartheid". Institute for Palestine Studies (inglise). 12. jaanuar 2021. Vaadatud 28. novembril 2023.
- ↑ Ioanes, Ellen (24. november 2023). "The controversial phrase "from the river to sea," explained". Vox (inglise). Vaadatud 2. detsembril 2023.
- ↑ ""From the River to the Sea": Omer Bartov on Contested Slogan & Why Two-State Solution Is Not Viable". Democracy Now! (inglise). Vaadatud 3. jaanuaril 2024.
- ↑ אדלסון, דניאל; יורק, ניו (10. november 2023). ""מהנהר לים פלסטין תהיה חופשית": הסיסמה שמעוררת סערה עולמית". Ynet (heebrea). Vaadatud 3. jaanuaril 2024.
- ↑ Khalidi, Rashid (22. november 2023). "It's Time to Confront Israel's Version of "From the River to the Sea"" (Ameerika inglise). ISSN 0027-8378. Vaadatud 3. jaanuaril 2024.
- ↑ "A Document of General Principles and Policies (Hamas General Charter, rev. 2017)" (PDF). FAS. Hamas. Vaadatud 27. oktoobril 2023.
Hamas believes that no part of the land of Palestine shall be compromised or conceded, irrespective of the causes, the circumstances and the pressures and no matter how long the occupation lasts. Hamas rejects any alternative to the full and complete liberation of Palestine, from the river to the sea.
- ↑ 28,0 28,1 "Islamic Jihad Movement". AlJazeera.net. Al Jazeera. Vaadatud 31. oktoobril 2023.
الالتزام بأن فلسطين -من النهر إلى البحر- أرض إسلامية عربية يحرم شرعا التفريط في أي شبر منها، والوجود الإسرائيلي في فلسطين وجود باطل، يحرم شرعا الاعتراف به.
- ↑ Oliver, Anne Marie; Steinberg, Paul F. (1. veebruar 2005). The Road to Martyrs' Square: A Journey into the World of the Suicide Bomber: A Journey into the World of the Suicide Bomber. Oxford, England: Oxford University Press. Lk 33. ISBN 978-0-19-802756-0.
... a message reminiscent of the popular intifada slogan 'Palestine is ours from the river to the sea,' which in the hands of the Islamists became 'Palestine is Islamic from the river to the sea.'
- ↑ Demirjian, Karoun; Stack, Liam (9. november 2023). "What Does 'From the River to the Sea' Mean?". The New York Times. Vaadatud 10. novembril 2023.
- ↑ Laquer, Walter; Rubin, Barry (2001). The Israel-Arab Reader: a Documentary History of the Middle East Conflict. New York City: Penguin Books. Lk 206–207. ISBN 978-0143113799.
- ↑ "Likud Party: Original Party Platform 1977". Jewish Virtual Library. Vaadatud 16. novembril 2023.
- ↑ 33,0 33,1 33,2 Boffey, Daniel (31. oktoober 2023). "'From the river to the sea': where does the slogan come from and what does it mean?". The Guardian.
- ↑ Steinberg, Gerald M.; Rubinovitz, Ziv (2019). Menachem Begin and the Israel-Egypt Peace Process Between Ideology and Political Realism. Bloomington, Indiana: Indiana University Press. Lk 1976. ISBN 978-0143113799.
- ↑ bin Laden, Osama. "To The American People" (PDF). dni.gov. Director of National Intelligence. Vaadatud 26. detsembril 2023.
- ↑ R. Wootson Jr., Cleve (1. november 2017). "Osama bin Laden's video collection included 'Where in the World Is Osama bin Laden?'".
- ↑ "CIA Releases Nearly 470,000 Additional Files Recovered in May 2011 Raid on Usama Bin Ladin's Compound". Langley, Virginia: U.S. Central Intelligence Agency. 1. november 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. november 2017.
- ↑ "Bin Laden's Bookshelf". dni.gov. Office of the Director of National Intelligence. Vaadatud 26. detsembril 2023.
- ↑ Rubin, Barry (sügis 2008). "Israel's "Northern Front": Relations with Syria and Lebanon". The Ambassadors Review. Council of American Ambassadors. Vaadatud 26. detsembril 2023.
- ↑ "Iran's Raisi: The only solution is 'a Palestinian state from the river to the sea'". The Times of Israel. 11. november 2023.
"The only solution for this conflict is the resistance continuing against the Israeli oppression until the establishment of the Palestinian state from the river to the sea," he says, echoing protest chants seen as calling for the destruction of Israel.
- ↑ "Establishment of Palestinian state is 'only solution': Iran's Raisi". en.royanews.tv (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2023. Vaadatud 11. novembril 2023.
- ↑ "Israel-Hamas war, Day 36 LIVE updates | Iran's Raisi hails Hamas, urges Islamic states' sanctions on Israel". The Hindu (India inglise). 11. november 2023. ISSN 0971-751X. Vaadatud 11. novembril 2023.
- ↑ "Full text: Saddam Hussein's speech". The Guardian (Briti inglise). 6. jaanuar 2003. ISSN 0261-3077. Vaadatud 26. detsembril 2023.
- ↑ Gutteridge, Nick (30. oktoober 2023). "Labour MP Andy McDonald suspended over 'between the river and the sea' speech". The Daily Telegraph. ISSN 0307-1235. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2023. Vaadatud 30. oktoobril 2023.
- ↑ Ofori, Morgan (1. november 2023). "FA will consult police if players use 'river to sea' phrase on social media". The Guardian. Vaadatud 1. novembril 2023.
After careful consideration, we will be writing to all clubs to make it clear that this phrase is considered offensive to many, and should not be used by players in social media posts. "The player has apologised and deleted the tweet. We are strongly encouraging clubs to ensure that players do not post content which may be offensive or inflammatory to any community. "If this phrase is used again by a football participant, we will seek police guidance on how we should treat it and respond.
- ↑ 46,0 46,1 "CNN fires analyst Marc Lamont Hill after UN speech on Israel". Associated Press News. 29. november 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2021. Vaadatud 11. oktoobril 2023.
- ↑ Hill 2018.
- ↑ "House censures Rep. Rashida Tlaib over Israel remarks". NBC News. 7. november 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. november 2023. Vaadatud 9. novembril 2023.
- ↑ Guo, Kayla (7. november 2023). "House Moves Closer to Censuring Tlaib, Citing 'River to the Sea' Slogan". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. november 2023.
- ↑ Friedman, Lisa (8. november 2023). "The White House condemns Rashida Tlaib's embrace of the 'River to the Sea' slogan". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. november 2023. Vaadatud 7. novembril 2023.
- ↑ Kellman, Laurie (10. november 2023). "'From the river to the sea': Why these 6 words spark fury and passion over the Israel-Hamas war". Associated Press News. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2023. Vaadatud 19. novembril 2023.
- ↑ 52,0 52,1 52,2 Pietch, Bryan (14. november 2023). "'From the river to the sea': Why a Palestinian rallying cry ignites dispute". The Washington Post. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2023. Vaadatud 19. novembril 2023.
- ↑ 53,0 53,1 Maheshwari, Sapna (16. november 2023). "Jewish Celebrities and Influencers Confront TikTok Executives in Private Call". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. november 2023. Vaadatud 19. novembril 2023.
- ↑ Lev-Ram, Michael (30. november 2023). "Jewish tech leaders met with TikTok's CEO to raise concerns that the platform is biased toward Pro-Palestine content". Fortune. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2023. Vaadatud 2. detsembril 2023.
- ↑ Klee, Miles (17. november 2023). "Musk Tries to Clean Up His Antisemitic Remark With New Twitter Rule". Rolling Stone. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2023. Vaadatud 19. novembril 2023.
- ↑ "Elon Musk: Genocidal terms like 'from the river to the sea' to result in suspension". Times of Israel. 18. november 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2023. Vaadatud 19. novembril 2023.
- ↑ 57,0 57,1 Vanian, Jonathan (17. november 2023). "Apple, Disney, other media companies pause advertising on X after Elon Musk boosted antisemitic tweet". CNBC. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2023. Vaadatud 19. novembril 2023.
- ↑ Korach, Natalie; Roe, Mike (17. november 2023). "Disney, Apple, Warner Bros. Among Mass Advertiser Exodus From Elon Musk's X Following Antisemitic Post". The Wrap. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. november 2023. Vaadatud 19. novembril 2023.
- ↑ Lanard, Noah (18. november 2023). "ADL Celebrates Elon Musk's Crackdown on Pro-Palestinian Speech". Mother Jones. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2023. Vaadatud 19. novembril 2023.
- ↑ "X boss Elon Musk says using 'from the river to the sea' to result in suspension from platform". The New Arab. 18. november 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2023. Vaadatud 19. novembril 2023.
- ↑ Rubin, Barry (2010). The Muslim Brotherhood: The Organization and Policies of a Global Islamist Movement. New York City: Palgrave Macmillan. Lk 124. ISBN 978-0-230-10687-1.
Thus, the MAB slogan 'Palestine must be free, from the river to the sea' is now ubiquitous in anti-Israeli demonstrations in the UK ...
- ↑ Marsi, Federica (2. november 2023). "'From the river to the sea': What does the Palestinian slogan really mean?". Al Jazeera.
- ↑ "From the river to the sea, Jews and Arabs must forge a shared future". The Guardian. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. oktoober 2022. Vaadatud 22. septembril 2023.
- ↑ Tanny, Jarrod (16. juuni 2021). "The Real Meaning of "From the River to the Sea"". The Jewish Journal.
- ↑ Munayyer, Yousef (11. juuni 2021). "What Does "From the River to the Sea" Really Mean?". Jewish Currents (inglise). Vaadatud 31. oktoobril 2023.
- ↑ Greyman-Kennard, Danielle (17. november 2023). "Palestinians in Gaza, West Bank strongly support Hamas, October 7 attack". The Jerusalem Post (Ameerika inglise). Vaadatud 18. novembril 2023.
When asked "Do you support the solution of establishing one state or two states?" the majority (74.7%) of respondents answered that they support a single Palestinian state "from the river to the sea." The support for a single Palestinian state was more commonly held by Palestinians living in the West Bank (77.7%) than Palestinians living in Gaza (70.4%.) A total of 17.2% of respondents said they supported a two-state solution, with Palestinians in Gaza (22.7%) supporting this solution to a greater extent than Palestinians living in the West Bank (13.3%.) Only 5.4% of respondents said they would support a "one-state for two peoples" solution.
- ↑ Koningsveld, Akiva Van (17. november 2023). "Three in four Palestinians support Hamas's massacre". JNS.org (Ameerika inglise). Vaadatud 18. novembril 2023.
- ↑ i24NEWS (16. november 2023). "Survey finds majority in the West Bank support the Oct 7 massacre". I24news (inglise). Vaadatud 18. novembril 2023.
- ↑ 69,0 69,1 Sculos, Bryant W. (2019). ""A Free Palestine from the River to the Sea": The 9 Dirty Words You Can't Say (on T.V. or Anywhere Else)". Class, Race and Corporate Power. Miami, Florida: Florida International University. 7 (1). Article 6. DOI:10.25148/crcp.7.1.008322. ISSN 2330-6297. Vaadatud 31. oktoobril 2023.
- ↑ MacDonald, Alex (23. oktoober 2023). "'From the river to the sea': What does the pro-Palestine chant actually mean?". Middle East Eye (inglise). Vaadatud 31. oktoobril 2023.
- ↑ Abd al-Jawad, Saleh. "[Faṣā'il al-ḥaraka al-waṭaniyya al-Filasṭīniyya fi-l-arāḍī al-muḥtalla wa-shu'ārāt al-judrān] فصائل الحركة الوطنية الفلسطينية في الأراضي المحتلة وشعارات الجدران". مؤسسة الدراسات الفلسطينية (araabia). Vaadatud 21. novembril 2023.
- ↑ Peteet, Julie (1996). "The Writing on the Walls: The Graffiti of the Intifada". Cultural Anthropology. 11 (2): 139–159. DOI:10.1525/can.1996.11.2.02a00010. ISSN 0886-7356. JSTOR 656446.
- ↑ Phillips, Aleks (8. november 2023). "Amazon Backlash Grows Over Selling Pro-Palestinian Merchandise—'Disgusting'". Newsweek. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. november 2023. Vaadatud 19. novembril 2023.
- ↑ Malik, Kenan (23. mai 2021). "From the river to the sea, Jews and Arabs must forge a shared future". The Guardian. Vaadatud 28. oktoobril 2023.
"From the river to the sea, Palestine will be free," runs a Palestinian slogan. Originally a call for a secular state in historic Palestine between the river Jordan and the Mediterranean, it soon became a sectarian slogan, deeply inflected by antisemitism. In the hands of Hamas, it is a call for the driving out of all Jews from the region; at best, a demand for ethnic cleansing, at worst for genocide.
- ↑ Mitnick, Joshua (1. mai 2017). "A revised Hamas charter will moderate its stance toward Israel — slightly". The Los Angeles Times. Vaadatud 29. oktoobril 2023.
While that may be a tacit acknowledgment of Israel's existence, the revision stops well short of recognizing Israel and reasserts calls for armed resistance toward a 'complete liberation of Palestine from the river to the sea.'... "Hamas is attempting to fool the world, but it will not succeed," said a statement from the Israeli prime minister's office. "Daily, Hamas leaders call for genocide of all Jews and the destruction of Israel."
- ↑ 76,0 76,1 "'From the river to the sea' prompts Vienna to ban pro-Palestinian protest". Reuters (inglise). 11. oktoober 2023. Vaadatud 28. oktoobril 2023.
- ↑ Angelos, James (21. oktoober 2023). "Israel-Hamas war cuts deep into Germany's soul". Politico Europe.
Hamas' ideology of extermination against everything Jewish is also having an effect in Germany," said the Central Council of Jews in Germany, the country's largest umbrella Jewish organization.
- ↑ Patterson, David (18. oktoober 2010). A Genealogy of Evil: Anti-Semitism from Nazism to Islamic Jihad. Cambridge, England: Cambridge University Press. Lk 249. ISBN 978-1-139-49243-0.
... except the boundary indicated in their slogan 'From the river to the sea', which stipulated the obliteration of the Jewish state.
- ↑ Muslih, Muhammad (1. juuli 1990). "Towards Coexistence: An Analysis of the Resolutions of the Palestine National Council". Journal of Palestine Studies (inglise). New York City: Taylor & Francis. 19 (4): 3–29. DOI:10.2307/2537386. ISSN 0377-919X. JSTOR 2537386.
PLO and its leaders remained at bottom committed to Israel's destruction
- ↑ Trigano, Shmuel (2019). "Deconstructing the Three Stages of the Nakba Myth". Jewish Political Studies Review. 30 (3/4): 45–54. ISSN 0792-335X. JSTOR 26801117.
Meanwhile the endeavor to exterminate the Jews and destroy the state
- ↑ Hartocollis, Anemona (11. november 2023). "Harvard, Columbia and Penn Pledge to Fight Antisemitism on Campus". The New York Times.
- ↑ El-Haj, Nadia Abu (17. november 2023). "Zionism's Political Unconscious". Verso (inglise). Vaadatud 21. novembril 2023.
- ↑ Demirjian, Karoun; Stack, Liam (9. november 2023). "In Congress and on Campuses, 'From the River to the Sea' Inflames Debate". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 23. detsembril 2023.
- ↑ 84,0 84,1 Brown, Rivkah (18. oktoober 2023). "Dutch Court Rules 'From the River to the Sea' Protected Speech and Not Antisemitic". Novara Media. Vaadatud 10. novembril 2023.
- ↑ Syal, Rajeev; Allegretti, Aubrey (10. oktoober 2023). "Waving Palestinian flag may be a criminal offence, Braverman tells police". The Guardian. Vaadatud 10. oktoobril 2023.
I would encourage police to consider whether chants such as: 'From the river to the sea, Palestine will be free' should be understood as an expression of a violent desire to see Israel erased from the world, and whether its use in certain contexts may amount to a racially aggravated section 5 public order offence.
- ↑ "'From the river to the sea' prompts Vienna to ban pro-Palestinian protest". Reuters. 11. oktoober 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2023. Vaadatud 19. novembril 2023.
- ↑ Glenn, Matis (25. oktoober 2023). "Austrian Chancellor Visits Israel, Says 'From the River...' Will Be Considered Call to Murder". Hamodia. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2023. Vaadatud 28. oktoobril 2023.
- ↑ "Полиция объяснила случившееся на митинге в поддержку Палестины: мы неоднократно говорили о том, чего делать нельзя". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2023. Vaadatud 14. novembril 2023.
- ↑ Tambur, Silver (9. november 2023). "Anti-Jewish leaflets distributed in Tallinn, people arrested for chanting Hamas slogans at protest". Estonian World.
- ↑ "В Баварии запретили пропалестинский лозунг "От реки до моря"". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. november 2023. Vaadatud 14. novembril 2023.
- ↑ Zylm, Wojciech (9. detsember 2023). "Germany Bans Pro-Palestinian Slogan Amid Rising Tension". Business News Network. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. detsember 2023. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ "Stanovisko NSZ: Závažnější jednání reagující na dění v Izraeli mohou být trestná" (tšehhi). Vaadatud 1. detsembril 2023.
- ↑ "СМИ: в Чехии начнут преследовать за использование лозунга палестинских радикалов" (vene). Originaali arhiivikoopia seisuga 18. november 2023. Vaadatud 16. novembril 2023.
- ↑ "В Чехии намерены возбуждать уголовные дела за лозунги о свободной Палестине" (vene). 15. november 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. november 2023. Vaadatud 16. novembril 2023.
- ↑ "Charge stayed against Calgary pro-Palestinian protester who chanted 'from the river to the sea'". National Post. 17. november 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2023. Vaadatud 19. novembril 2023.