William P. Rogers
William Pierce Rogers (23. juuni 1913 Norfolk – 2. jaanuar 2001 Bethesda) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist. Ta oli Vabariikliku Partei liige.
Rogers õppis Colgate'i ülikoolis ja lõpetas 1937. aastal Cornelli Ülikooli õigusteaduskonna. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes lennukikandjal USS Intrepid.
Pärast sõjaväeteenistust töötas ta New Yorgis advokaadina. 1953–1957 oli ta asejustiitsminister ja 1957–1961 justiitsminister Dwight D. Eisenhoweri valitsuses. Seejärel jätkas tööd advokaadina.
Rogers oli Ameerika Ühendriikide riigisekretär Richard Nixoni valitsuses 1969–1973. Nixon soovis välispoliitikat ajada Riikliku Julgeolekunõukogu kaudu ning valis oma julgeolekunõunikuks Henry Kissingeri, kellest sai tema peamine nõuandja välispoliitika küsimustes ning riigisekretäriks Rogersi, kellel puudus välispoliitika-alane kompetents.[1]
1986. aastal juhtis ta Challengeri katastroofi uurimiskomisjoni.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Karnow, Stanley "Vietnam. A History", New York: Viking Books, 1983. lk 587
