Heino Mardiste

Allikas: Vikipeedia

Heino Mardiste (sündinud 24. aprillil 1936 Koidu külas Vana-Vändra vallas Pärnumaal) on eesti geograaf ja orienteeruja.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1955. aastal lõpetas Viljandi 2. Keskkooli. 1960. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli geograafia eriala. 1974. aastal sai Tartu Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Väinamere füüsilis-geograafilised ja hüdroloogilised iseärasused".[1] Aastatel 1978–1981 täiendas end M. Lomonossovi nimelises Moskva Riiklikus Ülikoolis.[2]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1960–1965 töötas Heltermaa mere-hüdrometeoroloogiajaama insener-okeanoloogina, aastast 1961 ka sama asutuse juhataja. 1973–1975 töötas Eesti NSV Teaduste Akadeemia termofüüsika ja elektrofüüsika instituudi Läänemere sektori vaneminseneri ja vanemteadurina. 1965–1969 ja 1975–2001 töötas Tartu Riikliku Ülikooli / Tartu Ülikooli õppejõuna: aastatel 1965–1968 geograafia kateedri assistent, 1968–1969 ja 1975–1978 füüsilise geograafia kateedri vanemõpetaja, 1978. aastast füüsilise geograafia kateedri dotsent, 1978–1980 ka bioloogia-geograafia teaduskonna prodekaan, aastatel 1980–1991 füüsilise geograafia kateedri juhataja, aastatel 1992–2001 geograafia instituudi geoinformaatika ja kartograafia õppetooli dotsent. 2001. aastast emeriitdotsent.[3][2]

Tema uurimisvaldkondadeks on olnud Eesti rannikumeri ning geograafia ja kartograafia ajalugu.[3][2]

Aastatel 1985–1993 ajakirja Eesti Loodus toimetuskolleegiumi liige, 1988–2010 Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni liige.[2]

Eesti Geograafia Seltsi liige, aastatel 2005–2010 aseesimees.

Üle 40 teaduspublikatsiooni. Avaldanud artikleid ajakirjades Eesti Loodus, Geodeet ja Orienteeruja ning ajalehtedes.

Kirjutanud Eesti Entsüklopeediale, ENEle ja TEA Entsüklopeediale mitusada artiklit maailma loodusgeograafiast ja geograafia ajaloost.

Sporditegevus[muuda | muuda lähteteksti]

15. juunil 1958 tuli sõjajärgse Eesti esimeste individuaalsete orienteerumisvõistlusteViiratsis toimunud Kalevi valikorienteerumise meistrivõistluste – võitjaks.

1967. aastal tuli Eesti meistriks orienteerumisjooksu teates Tartu Riikliku Ülikooli meeskonnas koos Rudolf Mürgi ja Arne Kivistikuga. 1960. aastal võitis Eesti meistrivõistlustel hõbeda orienteerumisjooksu tavarajal ja pronksi suusaorienteerumise märkesuusatamises.[4]

Vabariikliku kategooria orienteerumiskohtunik (1965).[5]

OK Kape asutajaliige 1981. aastast.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Heino Mardiste. Currents in the straits of the Väinameri. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1976
  • Salme Nõmmik, Heino Mardiste. Development of geography in the Estonian SSR after World War II. Terra, Vol. 99: 3, 1987
  • Heino Mardiste, Jüri Jagomägi. Kartograafia areng Eestis viimase 60 aasta jooksul. Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis 2004/89
  • Heino Mardiste. Geheimhaltung und Staatssicherheit: zur Kartographie des Kalten Krieges. Berlin: LIT, 2009
  • Heino Mardiste (koostaja). Eesti kartograafia ajaloo kirjanduse bibliograafia. Tartu Ülikooli geoinformaatika ja kartograafia õppetool, 2012

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Teaduskraadi kaitsnud Tartu Ülikooli geograafia eriala vilistlased
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Eesti Entsüklopeedia. Mardiste, Heino
  3. 3,0 3,1 Vello Viirsalu. Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad 1959–1970. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006
  4. "ESBL sporditulemused". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2015. Vaadatud 17. veebruaril 2015.
  5. "Tiiu Nittim. Vabariikliku kategooria kohtunikud orienteerumises" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 17. veebruaril 2015.
  6. "Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2015. Vaadatud 17. veebruaril 2015.
  7. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
  8. Tartu Ülikooli Raamatukogu teenetemärk
  9. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]