Heino Mardiste

Allikas: Vikipeedia

Heino Mardiste (sündinud 24. aprillil 1936 Koidu külas, Vana-Vändra vallas, Pärnumaal) on eesti geograaf ja orienteeruja.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1955. aastal lõpetas Viljandi 2. Keskkooli. 1960. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli geograafia eriala. 1974. aastal kaitses Tartu Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Väinamere füüsilis-geograafilised ja hüdroloogilised iseärasused".[1] Aastatel 1978–1981 täiendas end M. Lomonossovi nimelises Moskva Riiklikus Ülikoolis.[2]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1960–1965 töötas Heltermaa mere-hüdrometeoroloogiajaama insener-okeanoloogina, aastast 1961 ka sama asutuse juhataja. Aastatel 1973–1975 töötas Eesti NSV Teaduste Akadeemia termofüüsika ja elektrofüüsika instituudi Läänemere sektori vaneminseneri ja vanemteadurina. Aastatel 1965–1969 ja 1975–2001 töötas Tartu Riikliku Ülikooli/Tartu Ülikooli õppejõuna: aastatel 1965–1968 geograafia kateedri assistent, 1968–1969 ja 1975–1978 füüsilise geograafia kateedri vanemõpetaja, 1978. aastast füüsilise geograafia kateedri dotsent, 1978–80 ka bioloogia-geograafia teaduskonna prodekaan, aastatel 1980–1991 füüsilise geograafia kateedri juhataja, aastatel 1992–2001 geograafia instituudi geoinformaatika ja kartograafia õppetooli dotsent. 2001. aastast emeriitdotsent.[3][2]

Tema uurimisvaldkondadeks on olnud Eesti rannikumeri ning geograafia ja kartograafia ajalugu.[3][2]

Aastatel 1985–1993 ajakirja Eesti Loodus toimetuskolleegiumi liige, aastatel 1988–2010 Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni liige.[2]

Eesti Geograafia Seltsi liige, aastatel 2005–2010 aseesimees.

Üle 40 teaduspublikatsiooni. Avaldanud mitmeid artikleid ka ajakirjades Eesti Loodus, Geodeet, Orienteeruja ning ajalehtedes.

Kirjutanud Eesti Entsüklopeediale, ENEle ja TEA Entsüklopeediale mitusada artiklit maailma loodusgeograafiast ja geograafia ajaloost.

Sporditegevus[muuda | muuda lähteteksti]

15. juunil 1958. aastal tuli sõjajärgse Eesti esimeste individuaalsete orienteerumisvõistlusteViiratsis toimunud Kalevi valikorienteerumise meistrivõistluste – võitjaks.

1967. aastal tuli Eesti meistriks orienteerumisjooksu teates Tartu Riikliku Ülikooli meeskonnas koos Rudolf Mürgi ja Arne Kivistikuga. 1960. aastal võitis Eesti meistrivõistlustel hõbeda orienteerumisjooksu tavarajal ja pronksi suusaorienteerumise märkesuusatamises.[4]

Vabariikliku kategooria orienteerumiskohtunik (1965).[5]

OK Kape asutajaliige 1981. aastast.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • Heino Mardiste. Currents in the straits of the Väinameri. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1976
  • Salme Nõmmik, Heino Mardiste. Development of geography in the Estonian SSR after World War II. Terra, Vol. 99: 3, 1987
  • Heino Mardiste, Jüri Jagomägi. Kartograafia areng Eestis viimase 60 aasta jooksul. Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis 2004/89
  • Heino Mardiste. Geheimhaltung und Staatssicherheit: zur Kartographie des Kalten Krieges. Berlin: LIT, 2009
  • Heino Mardiste (koostaja). Eesti kartograafia ajaloo kirjanduse bibliograafia. Tartu Ülikooli geoinformaatika ja kartograafia õppetool, 2012

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]