Anton Eilart
Anton Eilart (3. veebruar 1892 Särevere vald, Järvamaa – 16. detsember 1972 Tallinn) oli eesti vaimulik.
Anton Eilart lõpetas Tallinna Aleksandri gümnaasiumi. Õppis Tartu Ülikoolis, 1912–1913 filosoofiateaduskonnas, 1913–1920 usuteaduskonnas. Oli prooviaastal Laiuse koguduses.
Ordineeriti 11. juunil 1922, Nõmme Rahu koguduse õpetaja. Ta oli Eesti Kiriku viimane okupatsioonieelne peatoimetaja ajavahemikul 29.2.1940–22.8.1940.
1944. aastal oli ta Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskopi asetäitja. Novembrist 1944 elas koos abikaasa Aliidega illegaalselt. Mõlemad arreteeriti NKVD poolt 1948 ja saadeti Siberi vangilaagritesse[1].
1956–1970 EELK Rannamõisa koguduse õpetaja[2]. Anton Eilart on maetud Hiiu kalmistule[3].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Looduskaitsja Jaan Eilart oli Anton Eilarti vennapoeg.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. märts 2012. Vaadatud 5. juunil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Konrad Veem, Eesti Vaba Rahvakirik: Dokumentatsioon ja leksikon, Stockholm: EVR, 1988
- ↑ http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=anton&filter_maetud_perenimi=eilart&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu=[alaline kõdulink]