Kirna mõis

See artikkel on Järvamaa Türi kihelkonna rüütlimõisast; Harjumaa Hageri kihelkonna rüütlimõisa kohta vaata artiklit Kirna mõis (Hageri); Kirna on ka Kernu mõisa saksakeelne nimi.

Kirna mõis (saksa keeles Kirna) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Järva maakonna Türi valda.

Mõisa keskus asus Kirna külas, mõisahoone on siiani säilinud. Kirna mõisaansamblisse kuuluvad hooned ja park on tunnistatud arhitektuurimälestiseks (11.11.1998 määrusega nr 4).^[1]

Ajalugu

Kirna mõis rajati 1620. aastatel, mil Gustav II Adolf kinkis Eestimaa rüütelkonna peamehele Hans von Fersenile 5 Järvamaa küla. Fersenite suguvõsa kätte jäi mõis 1787. aastani.

Carl Gustav von Ferseni ajal rajati esinduslik mõisahoone. Tema surma järel päris mõisa tema vennatütar Helene Dorothea von Fersen, kes oli abielus Johann Gustav von Osten-Sackeniga ja hiljem vürst Mihhail Gortšakoviga (1768–1831).

1804. aastal sai mõisa omanikuks Johanni noorem vend Carl Magnus Osten-Sacken (1733–1808), kes mõisa peahoone ümber kujundas. Osten-Sackenite valdusse jäi mõis 1816. aastani, mil see panditi kindralmajor Georg Ludwig Pilar von Pilchaule, kelle perekonna valdusse jäi Kirna kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Pärast võõrandamist asus mõisahoonesse algkool. Teise maailmasõja ajal tegutses mõisas Saksa ohvitseride koolituskeskus. Koolimajana kasutati mõisat ka Nõukogude aja alguses. Hiljem asusid seal raamatukogu, sidejaoskond, kolhoosi keskus ja söökla ning korterid.

1997. aastal müüs riik mõisahoone oksjonil eraisikule ning sinna rajati alternatiivravikeskus.^[2]

Kirna mõisa tulbiaed ja tulbifestival

2019. aastal kinkis AS Nurmiko pärast oma kasvuhoone põlengut Kirna mõisale 200 000 tulbi- ja 15 000 nartsissisibulat, mis istutati talgute korras mõisa peahoone ümber.^[3] 2020. aastal õide puhkenud tulbimerd käis vaatamas 10 000 külastajat. Kirna mõisa tulbiaia rajamine tunnistati Järvamaa 2020. aasta teoks.^[4] Kui 2022. aastal oli tulbiaias 53 sorti, siis 2023. aastal juba 96.^[5]

Tulpide õitseajal peetakse Kirna mõisas igal aastal tulbifestivali. 2023. aastal valis rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations Kirna mõisa Thriving Community ehk eduka kogukonna kategoorias maailma kuue parima sihtkoha hulka.^[6]

Mõisaansambel

Esialgne härrastemaja oli kolme aknaga puust hoone, mis oli ühe katuse all viljaaidaga. Mõisakompleksis oli veel saun, vankrikuur, tall ja karjalaut.^[2]

Hilisbarokne härrastemaja rajati Carl Gustav von Ferseni eestvedamisel tõenäoliselt 18. sajandi viimasel veerandil. Selle aja sisekujundusest on säilinud puidust teenijatrepp. 19. sajandi algul lasi tollane omanik Karl Magnus von Osten-Sacken mõisa klassitsistlikus stiilis ümber ehitada. Fassaadi keskosale lisati kuue sambaga portikus ja külgrisaliitidele kolmnurkfrontoonid.^[7]

Sajandi lõpus lisati hoone vestibüüli uusgooti stiilis kujunduselemente, nagu siseuksed ja peatrepp. Tagaväljakul on osaliselt taastatud kunagine iluaed.^[8]

Enamik kõrvalhoonetest on varemeis ja mõni üksik on säilinud ümberehitatud kujul.

Kabel

Kirna kalmistukabel ehitati enne 19. sajandi algust mõisast 750 meetri kaugusele hiiemäele. Lisaks kabelile asub seal mõisaomanike perekonnakalmistu. Esialgu maeti kabeli põranda alla, kuid peagi ehitati kabeli ukse ette kivist postide ja raudkettidega ümbritsetud ala, kuhu mõisnikke edaspidi maeti.

Kabel ehitati klassitsistlikus stiilis ja püüti imiteerida mõisa fassaadi – sellel oli neljast sambast koosnev portikus.

Hiiele omaselt kasvasid mäel iidsed pärnad. Viimane pärn raiuti maha põhjendusega, et eestlased olevat seal paganaid kummardamas käinud. Sellest kännust on nüüdseks välja kasvanud vähemalt kümneharuline pärn. Selle sama pärna lähedal on paekivist võlvi jäänused, mis arvatakse olevat salakäigu suue mõisa juurde.

Nüüdseks on kabel varemeis: neljast sambast on järel kolm ning katus on sisse varisenud. Kunagise sissesõidutee kohale on 20. sajandi teisel poolel rajatud siloauk.^[7]

Vaata ka

Viited

↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine Riigi Teataja, 24.08.2005, nr 265.
↑ ^2,0 ^2,1 "Kirna mõisa ajalugu". kirna.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.06.2017. Vaadatud 19.6.2017.
↑ Olev Kenk. Kirna mõisa pargis on õide puhkemas 200 000 tulpi ERR Uudised, 20.05.2020.
↑ Olev Kenk. Järvamaa aasta tegu on Kirna mõisaparki tulbiaia rajamine. ERR Uudised, 22.01.2021.
↑ Olev Kenk. Kirna mõisapargi külastajaid ootab kevadel ligi 100 tulbisorti ERR Uudised, 15.10.2022.
↑ Sirje Presnal. Paar päästis Kirna mõisa, kus hukule määratud sibulatest kasvas muinasjutuline tulbimeri Õhtuleht.ee, 06.05.2023.
↑ ^7,0 ^7,1 "Kirna mõis". mois.ee.
↑ "Türi valla mõisad". turism.tyri.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. aprill 2017.

Välislingid

Kirna mõisa koduleht
Kirna mõis (Türi khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Olev Kenk. Kirna mõisa pargis on õide puhkemas 200 000 tulpi ERR Uudised, 20. mai 2020 (sisaldab 22 fotot Kirna mõisa tulbiaiast)

[1] Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine Riigi Teataja, 24.08.2005, nr 265.

[:1-2] 2,0 ^2,1 "Kirna mõisa ajalugu". kirna.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.06.2017. Vaadatud 19.6.2017.

[3] Olev Kenk. Kirna mõisa pargis on õide puhkemas 200 000 tulpi ERR Uudised, 20.05.2020.

[4] Olev Kenk. Järvamaa aasta tegu on Kirna mõisaparki tulbiaia rajamine. ERR Uudised, 22.01.2021.

[5] Olev Kenk. Kirna mõisapargi külastajaid ootab kevadel ligi 100 tulbisorti ERR Uudised, 15.10.2022.

[6] Sirje Presnal. Paar päästis Kirna mõisa, kus hukule määratud sibulatest kasvas muinasjutuline tulbimeri Õhtuleht.ee, 06.05.2023.

[:0-7] 7,0 ^7,1 "Kirna mõis". mois.ee.

[8] "Türi valla mõisad". turism.tyri.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. aprill 2017.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]