Ivan Jefremov
|
See artikkel räägib teadlasest; poliitiku kohta vaata artiklit Ivan Jefremov (poliitik) |
| Ivan Jefremov | |
|---|---|
 Ivan Jefremov hüdrograafialaeva kaptenina. Lənkəran, Aserbaidžaan (1925) | |
| Sünniaeg | 10. aprill 1908 (Juliuse kalendris) |
| Surmaaeg | 5. oktoober 1972, 8. oktoober 1972 (64-aastaselt) |
| Amet | paleontoloog, kirjanik, geoloog |
| Autogramm | |
 | |
Ivan Jefremov (vene keeles Иван Антонович Ефремов Ivan Antonovitš Jefremov; 22. aprill (vkj 9. aprill) 1908 Võritsa, Peterburi kubermang – 5. oktoober 1972 Moskva) oli vene teadusulmekirjanik, paleontoloog, tafonoomia rajaja, filosoof ja sotsiaalne mõtleja. Stalini preemia 2. järgu laureaat (1952). Tuntud on tema raamatud nii inimkonna mineviku kui ka võimaliku kommunistliku tuleviku kohta.
Hariduskäik ja teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
1924. aastal võeti Ivan Jefremov Leningradi Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna bioloogiaosakonna üliõpilaseks. Kolmandal kursusel oli ta sunnitud õpingud pooleli jätma "mitteproletaarse päritolu" tõttu.
1920. aastate keskpaigast osales ta paleontoloogia- ja geoloogiaekspeditsioonidel NSV Liidu Euroopa osas, Uuralites, Kesk-Aasias, Ida-Siberis, Kaug-Idas. Tulemusi kajastas Jefremov oma esimeses teadusartiklis, mis avaldati 1928. aastal. Alates 1930. aastate algusest korraldas Jefremov geoloogilisi ekspeditsioone nafta, kivisöe, kulla, rauamaagi ja mitmesuguste mineraalide otsimisel. 1930. aastast alustas ta lisaks teaduslikku tööd Leningradis, Paleontoloogia Instituudis.[1] Aastast 1932 õppis Leningradi mäeinstituudi geoloogiauuringute teaduskonnas ja sai kiitusega diplomi 1937. aastal. 1935. aastal sai ta teadustööde kogu põhjal bioloogiateaduste kandidaadi kraadi.
1937. aastal valmistas Jefremov Moskvas ette XVII rahvusvahelist geoloogiakongressi. Kongressil tegi ta ettekande maismaa selgroogsete kohta Permi ja Triiase ajastul. Kuna ta oli samal ajal olnud kirjavahetuses Saksa paleontoloogidega, põletas ta vahistamise kartuses kirjad ja oma päeviku. Et 1930. aastate ekspeditsioonid toimusid Siberis ja Kaug-Idas, teadis Jefremov hästi seal asuvatest vangilaagritest ja eriasundustest. Viiteid stalinlike repressioonide õudustele võib leida tema teostes "Raseerimistera" (1963) ja "Härja tund" (1968). Kuigi Ivan Jefremov hoidus poliitilistest hinnangutest, nimetas ta elu lõpus ühes oma kirjas (1968) Stalini aega "kontrrevolutsiooniliseks" ja "türannia" perioodiks ning NSV Liidu vanglaid "koonduslaagriteks".[2]
1941. aasta märtsis sai Jefremov bioloogiateaduste doktori kraadi, professori kutse sai ta 1943. aastal. 1944. aastal ilmus artikkel dinosauruste säilmete kohta Kesk-Aasias ja uuring Permi ladestike stratigraafiast NSV Liidu Euroopa osas, mida kasutati aktiivselt geoloogiliste uuringute tegemisel. Jefremovi teadustegevuse tipuks oli kolme paleontoloogiaekspeditsiooni juhtimine Mongoolias, peamiselt Gobi kõrbe lõunapiirkondades 1946., 1948. ja 1949. aastal. Ekspeditsioon saavutas silmapaistvaid tulemusi, leiti mesosoikumi ja kainosoikumi ajastutest pärinevaid dinosauruste täielikke või osalisi luustikke, fossiilsete puude, hiidkilpkonnade, krokodillide, kalade, samuti paleogeeni ajastu imetajate säilmeid. Leiud on eksponeeritud Moskvas Paleontoloogia muuseumis.[3] 1950. aastate lõpus loobus Jefremov peamiselt tervislikel põhjustel ekspeditsioonide korraldamisest ja aktiivsest teaduslikust tegevusest.
Ekspeditsioonide tulemuste põhjal jõudis ta kirjutada hulga artikleid, 1950. aastal ilmus temalt fundamentaalne teos "Tafonoomia ja geoloogiline kroonika" ("Тафономия и геологическая летопись"), mille eest anti talle Stalini preemia. Teadlane võttis teoses "Maismaa selgroogsed loomad Lääne-Uurali Permi ajastu liivakivides" (1954) kokku oma pikaajalise uurimistöö. Jefremovi teaduslik pärand hõlmab umbes sada teost, kakssada muud publikatsiooni, sealhulgas märkmeid, ülevaateid, populaarteaduslikke artikleid.
Kirjanduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Ivan Jefremov üritas nooruses ilukirjandusega tegeleda, kuid loobus 1920. aastate keskel alustatud romaanist Atlantisest ja 1930. aastatel püüdis ta edutult geoloogi mälestusi kirja panna. Tema esimesed jutustused "Viis rumbi" (1944) avaldati tiraažiga 25 tuhat eksemplari. Järgneva kahe aastaga (1944–1945) avaldas Jefremov veel üle tosina loo, mis olid lugejate hulgas edukad. Narratiivi ülesehituse ja kangelase tegevuse tema jutustustes määravad loodus ning maastik; inimene on surelik, kuid loodus igavene, selle lahutamatuks osaks on minevik; loodus on isiksuse eksisteerimise aluseks.
"Ebatavalise usutavusest" Ivan Jefremovi teostes rääkis positiivselt Aleksei Tolstoi, kes ka kohtus algaja kirjanikuga. Seejärel võeti Jefremov mõnevõrra ootamatult vastu NSV Liidu Kirjanike Liitu.
"Oikumeeni äärel"[muuda | muuda lähteteksti]
Ajaloolise diloogia "Suur kaar" kirjutas Jefremov aastatel 1945–1946 ning see koosneb kahest romaanist: "Baurdžedi rännak" ("Путешествие Баурджеда") ja "Oikumeeni äärel" ("На краю Ойкумены"). Poliitilistel põhjustel ilmus teine romaan varem, 1949. aastal, kuna esimene osa ilmus alles 1953. aastal.
"Baurdžedi rännak" käsitleb Vana-Egiptuse perioodi egiptlaste teekonda muinasjutulisse Puntlandi Adeni lahe rannikule ja sealt edasi lõunasse, Zambezi jõe äärde. Kriitikud hindavad romaani kui totalitarismi vastast teost, kui stalinismi ajastu poliitilist allegooriat. Autor näitab konflikti inimese ja riigi vahel: romaaniga väidab ta, et isiksuse ja võimu türannia vahel on vastuolu vältimatu.[2] "Oikumeeni äärel" on pühendatud noore Kreeka skulptori Pandioni (XI-X sajand eKr) seiklustele, kes asub kodumaast eemal täiuslikku kunsti otsima ja langeb Egiptuses vaarao orjusse. Kodumaale naasmiseks läbib ta koos endiste orjade rühmaga kogu Aafrika idast läände. Selle romaani keskmes on kunstniku ja võimu, kunsti ja despootliku riigi kokkupõrge.
"Tähelaevad"[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1946–1947 kirjutas kirjanik jutustuse "Tähelaevad" ("Звёздные корабли"), milles on kujutatud kosmosetulnukate saabumist planeedile Maa dinosauruste ajastul. Jutustuses tõstab ta esile Maa ja kosmose sideme, erinevate maailmade kontaktide võimaluse. Teadlase kirjanduslik edu pälvis Paleontoloogia Instituudi juhtkonna tähelepanu: 1952. aasta kevadel kavatses selle parteibüroo korraldada koosoleku, arutamaks parteitu Jefremovi küsimust, kes tegeles teadustöö kõrvalt romaanide kirjutamisega. Arutelu ei toimunud, sest teadlane sai enne Stalini preemia.[4]
"Andromeeda udukogu"[muuda | muuda lähteteksti]
Ivan Jefremov töötas ühe oma kuulsama teosega "Andromeeda udukogu" ("Туманность Андромеды", mille algne pealkiri oli "Suur Ring") üle aasta. Lühendatud versioon avaldati ajakirjanduses 1957. aastal, aasta hiljem ilmus eraldi väljaanne. Autor keeldus romaani põhjalikumalt läbi töötamast ja avaldamist edasi lükkamast, pidades romaani "esimeseks verstapostiks", mitte programmiliseks teoseks. Lähtekohaks "Andromeeda udukogu" kirjutamisel nimetas Jefremov Herbert Wellsi romaane "Inimjumalad" ("Men Like Gods") ja "Ajamasin" ("The Time Machine"). "Andromeeda udukogu" tegevus leiab aset XXX sajandil – planeedi kommunistliku tsivilisatsiooni Suure Ringi ajastul, kui ühiskonnas on kultuuri, teaduse ja tehnoloogia õitseng. Inimkond on Maa keskkonda juba pikka aega muutnud, lennanud kosmosesse ja uurinud läbi Päikesesüsteemi ning olnud paljude sajandite jooksul kontaktis kümnete teiste tsivilisatsioonidega Linnuteel.[5]
"Raseerimistera"[muuda | muuda lähteteksti]
"Eksperimentaalse" romaani "Raseerimistera" ("Лезвие бритвы" 1963) eesmärgiks nimetas autor kaasaegse inimese psühholoogilise olemuse tunnetamist, et panna teaduslik alus kommunistliku ühiskonna inimeste harimisele. Kirjanik otsib kristlust tõrjudes vaimsuse sügavamaid aluseid ja pöördub India filosoofia poole. Kriitikud iseloomustasid seda teost kui nõukogude ainulaadset müstilist romaani, mille järgi vaatamata tsivilisatsiooni ajaloole kõnnib kaasaegne inimene otsekui habemenoa teral.[6]
"Härja tund"[muuda | muuda lähteteksti]
Romaaniga "Härja tund" ("Час Быка") töötas kirjanik kokku seitse aastat, idee kuulub aastasse 1961, teos on kirjutatud 1965.–1968. aastal. Raamatu avaldamisest keeldusid algul mitmed kirjastused, kuid see ilmus siiski 1970. aastal. "Härja tunniga" väidab autor, et 20. sajand on üks hullemaid ajastuid inimkonna ajaloos. Romaani tegevus toimub planeedil Tormans, mille düstoopilist ühiskonda võib pidada nõukogude sotsialismi ja lääne kapitalismi halvimate tunnuste ühendajaks. Tormansil on mitmeid nõukogude ühiskonna tunnuseid, sealhulgas igapäevane ebaviisakus ja halvad kombed; tsensuur; sotsiaalteaduste taandareng ja ajaloo ümberkirjutamine; valitsejate ohjeldamatu kiitmine; korruptsioon, repressioonid ja piinamine. Teose peamine idee on selles, et kommunism ja kapitalism ei välista teineteist, vaid täiendavad, ning nende mõlema tee viib põrgusse.[4]
"Thais – Ateena tütar"[muuda | muuda lähteteksti]
Jefremov töötas kaua ja hoolikalt romaaniga "Thais – Ateena tütar" ("Таис Афинская"), uurides kõiki talle kättesaadavaid ajaloolisi ja tänapäevaseid allikaid. Teose kirjutamiseks kulus kolm aastat ning lühendatud versioonis avaldati romaan 1972. aastal. Kirjanik keeldus kindlalt teose erootiliste kirjelduste välja võtmisest, nõustudes seetõttu eemaldama kolm peatükki tervikuna. Romaan ilmus täismahus alles pärast tema surma.
Romaani tegevus toimub 4. sajandil eKr ning hõlmab Aleksander Suure sõjakäikude ajal eri kohti Peloponnesosest Mesopotaamiani, Ateenast Memphiseni. Teose keskmes on Pärsia iidse pealinna Persepolise põletamine Makedoonia vallutaja kaaslase, kuulsa Ateena hetääri Thaise poolt. Kuningapalee põletamine sümboliseerib hierarhial ja rõhumisel põhineva impeeriumi hävitamist. Jefremov näitab romaanis, et naissoost kangelannad on meestest paremad, neil on suurem jõud ja tarkus.[4]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1945 – Tööpunalipu orden teenete eest paleontoloogia arendamisel
- 1945 – orden "Austuse märk"
- 1946 – A. A. Borisjaki preemia uurimistööde eest
- 1945 – Stalini preemia teine järk raamatu "Tafonoomia ja geoloogiline ajastu" ("Тафономия и геологическая летопись") eest
- 1968 – Tööpunalipu orden nõukogude kirjanduse arendamise eest
- Viis NSV Liidu Teaduste Akadeemia preemiat paleontoloogiliste uuringute eest
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Jefremovi järgi on nime saanud asteroid Efremiana; terapsiid (imetajataoline roomaja) ivantosaurus (Ivantosaurus ensifer); mineraal efremoviit; teadusliku fantastika klubi ja kirjandusauhind.
Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]
- "Viis rumbi : jutte ebatavalisist asjust". Ilukirjandus ja Kunst, 1946.
- "Valge Sarv" ("Белый Рог"). Eesti Riiklik Kirjastus, 1950.
- "Oikumeeni äärel" ("На краю Ойкумены"). Eesti Riiklik Kirjastus, 1955.
- "Cor Serpentis" ("Сердце Змеи"). Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1960.
- "Andromeeda udukogu" ("Туманность Андромеды"). Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.
- "Thais - Ateena tütar" ("Таис Афинская"). Eesti Raamat, 1987.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Ерёмина О. А., Смирнов Н. Н., Иван Ефремов. — М.: Молодая гвардия, 2013.
- ↑ 2,0 2,1 Сергеев С. А. Иван Ефремов в контексте духовных конфликтов XX века: монография. — Казань: КНИТУ, 2019.
- ↑ Чудинов П. К. Иван Антонович Ефремов (1907—1972). — М.: Наука, 1987.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Сергеев С. А. Иван Ефремов в контексте духовных конфликтов XX века: монография. — Казань: КНИТУ, 2019.
- ↑ Ковалёв В. А. От идеологии к утопии. Коммунистический проект Ивана Ефремова // Наследие. — 2019. — № 1
- ↑ Геллер Л. Вселенная за пределом догмы: Размышления о советской научной фантастике. — Лондон: Overseas Publications Interchange Ltd, 1985.