Dinosaurused
|
See artikkel räägib roomajatest; joonisfilmi kohta vaata artiklist Dinosaurus (joonisfilm) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) |
| Dinosaurused Fossiilide leiud: hilis-triias – kriit (välja arvatud linnud) | |
|---|---|
 Türannosauruse rekonstruktsioon (vasakul) ja taamal brontosaurus, American Museum of Natural History muuseumis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
| Klass |
Roomajad Sauropsida |
| Alamklass |
Diapsida |
| Infraklass |
Archosauromorpha |
| Ülemselts |
Dinosaurused Dinosauria Owen, 1842 |
Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis (Dinosauria). Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud dinosauruste hulka.
Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.
Dinosauruste seas oli nii herbivoore ehk taimtoidulisi kui ka karnivoore ehk lihatoidulisi. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (Apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed.
Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Seda eeskätt 1860. aastal avastatud fossiili pärast, millel peale roomajale iseloomuliku kehaehituse olid suled. Seda hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx lithographica).
Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]
Seltsid ja alamseltsid[muuda | muuda lähteteksti]
Dinosaurused jaotatakse vaagnaluu ehituse järgi:
- Sisalvaagnalised saurused
- Teropoodid – lihasööjad dinosaurused, kes kõndisid kahel jalal. Tagajalad olid massiivsed, tugevad (sammasjalgsed, tunnused: massiivne kolju, teravad hambad). Teropoodide hulka kuulus ka dinosauruste vanim esindaja, umbes meetrikõrgune kahejalgne sisalvaagnaline kiskja Euraptor luensis, kes pärineb Argentina Ülem-Triiase kihtidest.
- Sauropoodid – liikusid neljal jalal, taimtoidulised saurused, pika kaela ja sabaga. Näiteks Apaatosaurus, Diplodocus, Brachiosaurus.
- Lindvaagnalised saurused – enamasti taimtoidulised (esines omnivoore ehk kõigetoidulisi). Lõualuu esiosa hambad olid arenenud nokataoliseks moodustiseks. Kahe- ja neljajalgsed. Ornitopoodid ehk lindvaaganalised saurused olid varustatud kaitsevahenditega, näiteks ogade, sarvede või luuplaatidega.
- Kahejalgsed lindvaagnalised – pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, lihav saba.
- Neljajalgsed lindvaagnalised – jagunevad kolmeks grupiks: stegeo-, ankülo- ja sarviksaurused.
- Stegeosaurused olid 4–10 meetri pikkused ning kaalusid kuni 7 tonni. Seljal oli neil luuplaatidest või luuogadest rida.
- Ankülosaurused ehk kilpdinosaurused olid madalat kasvu, vaid kogukamad neist olid umbes 7 meetrit pikad.
- Sarviksaurusetel olid peas sarved, luukilp. Nende pikkus oli vahemikus 3–9 meetrit ja nad kaalusid kuni 12 tonni.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Evelyn Kaldoja: "Hiinlased leidsid maailma suurima saurusesurnuaia" Postimees, 31. detsember 2008
