India filosoofia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

India filosoofiaks nimetatakse India mõttetraditsiooni, mis algas upanišadidega.

India filosoofi Sarvepalli Radhakrishnani järgi on vanimad neist ühtlasi "maailma varaseimad filosoofilised teosed"[1]. India filosoofia nimetamine filosoofiaks on vaieldav, sest filosoofiat võidakse määratleda nii, et see hõlmab ainult Lääne filosoofiatraditsiooni. Vahel samastatakse ekslikult india filosoofia hinduistliku filosoofiaga, mis moodustab vaid osa India filosoofiatraditsioonist.

Tavaliselt jaotatakse India filosoofiakoolkonnad klassikalisteks (sanskriti astika) ehk hinduistlikeks (kuus koolkonda; peavad vedasid eksimatuks teadmisteallikaks) ja mitteklassikalisteks (nastika)[2]. Ortodokssed koolkonnad on njaaja, vaišešika, saankhja, jooga koolkond, mimaansa ja vedaanta. Mitteortodokssed ehk heterodokssed on džainism, budism ja materialistlik tšarvaka. Vidjāranja jaotab India filosoofia 16 koolkonda, mille hulka ta arvab ka Saiva ja Raseśvara[3],

India filosoofia põhikoolkonnad kujunesid ajavahemikus 1000 eKr kuni meie ajaarvamise esimeste sajanditeni. Kommentaarid ja ümbersõnastused lisandusid kuni 20. sajandini, mil tegutsesid näiteks Aurobindo ja Prabhupada. Eri koolkondade võistlus ja segunemine olid kõige tihedamad nende sünniaegadel, eriti 800 eKr kuni 200 pKr. Mõned neist jäid ellu (džainism, budism, šivaism ja advaita), teised kadusid või liitusid (saankhja ja adžiivika).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sarvepalli Radhakrishnan. The Principal Upanisads, Harper Collins, 1994, lk 22.
  2. Oxford Dictionary of World Religions, lk 259.
  3. Cowell ja Gough, lk xii.