Androgeenid

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib paljude selgroogsete loomade elutähtsaks peetavate stereoidhormoonidega seonduvast; pahaloomuliste kasvajate mikrokeskonnas sünteesitud steroidhormoonide kohta vaata artiklit Kasvaja androgeenid

Androgeenid ehk meessuguhormoonid (inglise keeles androgen) looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid. Androgeene leidub nii emaste kui isaste selgroogsete loomade rakkude tuumades (androgeeni retseptorid).

Isastel (sh meestel) sünteesitakse androgeenid munandites (Leydigi rakkudes) ja neerupealisekoores kolesteroolist.

Emastel (sh naistel) on veres üsna rohkelt androgeene ja mingil määral on androgeene ka munasarjades.

Androgeenid on testosteroon, dihüdrotestosteroon, androsteendioon, androsteroon, dihüdroepiandrosteroon, etiokoolanoloon jpt.

Androgeenide eritumine allub hüpotalamuse-hüpofüüsi-sugunäärmete-telje kontrollile.

Androgeenideks nimetatakse ka sünteetilisi hormoonpreparaate, mis jäljendavad looduslikke androgeenide funktsioone.

Sünteetilisi androgeene manustatakse mitmesuguste haiguslike seisundite korral.

Funktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Androgeenid on isastel olulised spermatogeneesis, eesnäärme funktsioneerimisel, suguelundite arengus ja sekundaarsete sugutunnuste kujunemisel (hääletämber, karvakasv jt), sugutungiga seonduvas aga ka geenide regulatsioonis.

Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Eesnäärmevähki loetakse ainumaks hormoon-sõltuvaks pahaloomuliseks kasvajaks meestel, mille kasvu soodustavad androgeenid.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 75, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067.

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]